Eesti Kennelliidu loomine

Koostaja: Heiki Venta

Nõukogude ajal olid koerad arvel erinevates klubides. Jaotus toimus peamiselt koera kasutamise otstarbe või omaniku elukoha järgi. Nii tegutsesid ALMVÜ Teenistuskoerte klubi, Jahimeeste seltsi juures jahikoerte sektsioon, Tallinna Koertekasvatajate klubi.

1989.a. algasid Eestis suured poliitilised ja majanduslikud muudatused. Nõukogude Liidu mallidelt orienteeriti ümber vaba maailma tavadele. Muudatusid puudutasid ka Eesti koerteorganisatsiooni tööd.

1989.a. 1. ja 2. juulil viibis Tallinnas koerakasvatajate külalisena tuntud soome kohtunik ja Soome Kennelliidu aktivist Kari Järvinen. Tema viis Eesti koerakasvatajate teadvusesse sõnumi – kui tahate olla võrdsed teiste riikide kennelorganisatsioonidega, tuleb ehitada üles oma Eesti keskorganisatsioon. Tuleb lähtuda samadest tavadest ja nõuetest, millised on leidnud tunnustamist enamike riikide poolt. Alles siis saab taotleda teiste riikide ja rahvusvahelise keskorganisatsiooni FCI tunnustust.

Samal kohtumisel moodustati orgkomitee kelle esimesteks liikmeteks olid Harry Timusk, Reet Lint, Tõnu Tulev, Ege Maas, Heiki Orusalu, Heiki Venta. Orgkomitee, keda abistasid ka teised koerakasvatajad, koostas Eesti Kennelliidu põhikirja projekti ja tegevuskava.

Graafik Tõnu Tulev kujundas EKLi sümboolika. Koostati, tõlgiti ja paljundati vajalikud materjalid. Abiks olid tegutsevad klubid – Eesti Jahimeeste Selts, Vabariiklik Teenistuskoerte Klubi, Tallinna Koertekasvatajate klubi ja teised.

Pooleaasta pikkuse ettevalmistustöö tulemusena tuli 9. detsembril kokku EKL asutamiskongress, millel osales 127 delegaati. Külalisena osales Soome Kennelliidu esindaja.

Asutamiskongress võttis vastu EKL põhikirja ja valis volikogu, mille esimeheks sai Harry Timusk. Volikogu valis juhatuse esimeheks Heiki Venta. Revisjoni komisjoni esimeheks sai Evi Vahtrik. Loodi minimaalsed vajalikud tingimused, et alustada liikmeskonna moodustamist ja tõukoerte registreerimist.

Võta meiega ühendust

Ava täisvaade

Eesti Kennelliidu loomine

Koostaja: Heiki Venta

Nõukogude ajal olid koerad arvel erinevates klubides. Jaotus toimus peamiselt koera kasutamise otstarbe või omaniku elukoha järgi. Nii tegutsesid ALMVÜ Teenistuskoerte klubi, Jahimeeste seltsi juures jahikoerte sektsioon, Tallinna Koertekasvatajate klubi.

1989.a. algasid Eestis suured poliitilised ja majanduslikud muudatused. Nõukogude Liidu mallidelt orienteeriti ümber vaba maailma tavadele. Muudatusid puudutasid ka Eesti koerteorganisatsiooni tööd.

1989.a. 1. ja 2. juulil viibis Tallinnas koerakasvatajate külalisena tuntud soome kohtunik ja Soome Kennelliidu aktivist Kari Järvinen. Tema viis Eesti koerakasvatajate teadvusesse sõnumi – kui tahate olla võrdsed teiste riikide kennelorganisatsioonidega, tuleb ehitada üles oma Eesti keskorganisatsioon. Tuleb lähtuda samadest tavadest ja nõuetest, millised on leidnud tunnustamist enamike riikide poolt. Alles siis saab taotleda teiste riikide ja rahvusvahelise keskorganisatsiooni FCI tunnustust.

Samal kohtumisel moodustati orgkomitee kelle esimesteks liikmeteks olid Harry Timusk, Reet Lint, Tõnu Tulev, Ege Maas, Heiki Orusalu, Heiki Venta. Orgkomitee, keda abistasid ka teised koerakasvatajad, koostas Eesti Kennelliidu põhikirja projekti ja tegevuskava.

Graafik Tõnu Tulev kujundas EKLi sümboolika. Koostati, tõlgiti ja paljundati vajalikud materjalid. Abiks olid tegutsevad klubid – Eesti Jahimeeste Selts, Vabariiklik Teenistuskoerte Klubi, Tallinna Koertekasvatajate klubi ja teised.

Pooleaasta pikkuse ettevalmistustöö tulemusena tuli 9. detsembril kokku EKL asutamiskongress, millel osales 127 delegaati. Külalisena osales Soome Kennelliidu esindaja.

Asutamiskongress võttis vastu EKL põhikirja ja valis volikogu, mille esimeheks sai Harry Timusk. Volikogu valis juhatuse esimeheks Heiki Venta. Revisjoni komisjoni esimeheks sai Evi Vahtrik. Loodi minimaalsed vajalikud tingimused, et alustada liikmeskonna moodustamist ja tõukoerte registreerimist.