EKL otsib klienditeenindajat

Hea koerandushuviline!

EKL büroo ootab oma tiimiga liituma rõõmsameelset ja viisakat täistööajaga klienditeenindajat, kes suhtleks vabalt eesti, vene ja inglise keeles ja omaks head arvutikasutamisoskust.
Õpihimulisele kandideerijale on avatud erinevad arenguvõimalused.

Kui tunned, et see pakkumine on just Sulle, siis saada oma CV aadressile [email protected]

Ajakirja Koer viimane (3/2019) number nüüd EKL liikmetele kättesaadav ka EKL Onlines.

Tähelepanu! EKL büroo avatud E ja T 13:00-18:00, K ja N 10:00-15:00

Ajakirja “Koer” uus number

Ilmunud on EKL ajakirja uus ja trükisoe number. Peagi postkastis!

Eestile edukas Agility MM

Möödunud nädalavahetusel toimunud Agility Maailmameistrivõistlused olid eestlastele edukad.

Marta Miil ja Jay.
Foto: Alvar Ristikivi Photography

Mini-koerte individuaalarvestuses osales 85 koera ja nende seas võitis Marta Miil oma koeraga Jay hõbemedali ning Keida Raamat saavutas koeraga My 6. koha.

Midi-koerte individuaalarvestuses osales 81 koera. Parima eestlasena jäi Kaisa Tsäro Lizziga napilt poodiumilt välja saavutades 4. koha. Kaisa osales kahe koeraga saavutades Ziraga 19. koha. Natali Happonen ja Essie jooksid ennast 16. kohale.

Maksi suurusrühmas osalenud 134 koera seas sai Marje Piiroja Dintsuga 19. koha.

Maksikoerte meeskond koosseisus Marge Mitt, Marje Piiroja, Reet Volt ja Saara Vällik võitis osalenud 32 meeskonna seas 6. koha.

Üksikasjalikumad tulemused on leitavad MM’i kodulehelt http://results.awc2019.fi/awc2019/index.php

Avatud on registreerimine 11. ja 12. jaanuar toimuvatele kõikide tõugude näitustele

Rohkem infot www.pepi.ee.

Avatud on registreerimine 1. ja 2. veebruaril Valgas toimuvatele kõikide tõugude näitustele

Info: www.valgadogshow.com
Lisainfo: Karlis Hallik +372-5565 9115, [email protected]

PRESSITEADE: Eesti Kennelliit teatab: eesti hagijast sai rahvusvaheliselt tunnustatud koeratõug

Rahvusvahelise tõukoerte organisatsiooni FCI (Federation Cynologique Internationale) juhatus kinnitas septembri alguses eesti hagija FCI eeltunnustatud tõuks. See on oluline otsus kogu Eestile, sest tegemist on meie ainukese rahvusliku koeratõuga. Koeratõugud on osa rahvuslikust kultuuripärandist.

Eesti hagija tunnustamisele eelnes pikk ja pingeline eeltöö. Eelmise aasta 18. augustil kogunes suurejoonelise nimega ülevaatusel “Eesti 100 hagijat” Luige näituseväljakul kokku täpselt 100 eesti hagija tõugu koera, sümboolse kingitusena Eesti Vabariigile. Kaugemad osalejad olid kohale sõitnud Norrast, Leedust ja Venemaalt. Eesti Kennelliidu eesmärk oli kokku saada vähemalt 60 eesti hagijat, et FCI rahvusvahelised tõukoeraeksperdid saaksid koerad üle vaadata, kontrollida olemasoleva populatsiooni vastavust tõustandardile ning viimaks anda hinnang, kas pooldada eesti hagija rahvusvahelist tunnustamist.

“Edukalt läbitud ülevaatus oli oluline verstapost eesti hagija tõu rahvahelisel tunnustamisel,” sõnab Eesti Kennelliidu president Helen Tonkson. “Et selleni jõuda, läks tarvis paljude inimeste jõupingutust. Ennekõike on vaja olnud teha süsteemset aretustööd, aga samuti populatsiooni kohta andmete kogumist ja analüüsi. Selleks otstarbeks moodustas Eesti Kennelliit eraldi töörühma, kes tegi lühikese ajaga ära mahuka eeltöö,” lisab Helen Tonkson.

Eesti hagijas Matkakosken Lapintähti ehk koduselt Siru.
Karoliina Kauma / MTÜ Eesti Kennelliit

“Eesti hagijas on jänest, rebast ja ilvest ajav järjekindel jahikoer,” kirjeldab eesti hagijat nende aretaja Maris Siilmann. Koos Marika Hiiemaaga on ta eesti hagijad kennelnime “Sakste” all aretanud  juba 15 aastat.  “Eesti hagijad on suhteliselt isepäised koerad, kes alati omaniku sõna ei kuula. Vahel tundub, et kui eesti hagija nina registreerib huvitava lõhna, siis aju ja kõrvade vaheline kanal justkui ummistub. Tegemist on kirgliku jahimehega, kuid pärast pikka jahipäeva naudivad nad oma omaniku kõrval diivanil pikutamist. Märtsist septembrini, kui jaht hagijatega keelatud, on ühisteks tegevusteks erinevad koeraüritused – sealhulgas koertenäitused – või lihtsalt pikad jalutuskäigud rihma otsas,” räägib Maris Siilmann. Nüüdsest saavad eesti hagijad osaleda rahvusvaheliste näituste rühmavõistlustel 6. rühmas koos teiste rahvusvaheliselt tunnustatud hagijatõugudega ning võistelda erinevatele FCI võitja-tiitlile.

1938. aastal Eesti Vabariigis ilmunud jahinduse käsiraamatu ning Eesti Kennelklubi andmete põhjal puudus Eestis oma hagijatõug. Ajujahis kasutatud hagijad olid tõuliselt määratlemata, ning nende  populatsioonis esines peamiselt helveetia hagijaid, beagle’t, saksa brake ja taksbrakke. Teadlikult hakati rõhku panama sõralisi mitteohustava väiksemakasvulise ja aeglasemalt jälge ajava koeratõu aretamisele. Paraku sõjakeerises hävines suurem osa seda tüüpi aretuskoertest.

Aastal 1954 õnnestus siiski välja valida 48 suhteliselt ühetüübilist väikesekasvulist hagija isendit, kes esitati tõukoeraekspertidele hindamiseks koos samaks ajaks valminud uue hagijatõu standardi projektiga, mille autoriks oli Sergei Smelkov. Olemasoleva tõumaterjaliga alustati aretust ning tõug sai nimeks “eesti hagijas”.

Käesoleva aasta detsembris täitub sega eesti hagija standardi esmasest kinnitamisest 65 aastat. Eestis tõukoerte registrit pidav Eesti Kennelliit tähistab tänavu aga oma 30. juubelit. Mõistagi on eesti hagijas end sisse seadnud ka Eesti Kennelliidu vapil.

P.S. Lisas on foto eesti hagijast, Matkakosken Lapintähti ehk koduselt Siru. Karoliina Kauma / MTÜ Eesti Kennelliit

Lisainfoks palume pöörduda:
Monica Merima
[email protected]
tel +372-5272 082

EKL Välimikukohtunike Kogu kutsub kõiki huvilisi osalema 2. ja 9. rühma molosside seminaril

Seminar toimub 28. ja 29. septembril EKL büroos.

Lektor: ülemaailmselt tuntud välimikukohtunik ning molossitõugude spetsialist – Bas Bosch, Belgiast.

Osavõtutasu on 25 eur/päev, sisaldab kohvipause.
Osalemiseks saata mail aadressile: [email protected] hiljemalt 23.09.2019.

Täpsem info siit.

Põhjamaiste kelgukoerte veokatse praktiline koolitus-ühistreening

Eesti Kennelliidu Põhjamaiste Kelgukoerte Katsete Kogu korraldab 29.09.2019 kl 12.00-17.00 Kõrvemaal RMK Kulli lõkkekoha ääres asuvatel radadel:

PÕHJAMAISTE KELGUKOERTE VEOKATSE PRAKTILINE KOOLITUS – ÜHISTREENING

Koolitusel – ühistreeningul tutvustatakse kõigepealt lühidalt 01.01.2019 kehtima hakanud EKL põhjamaiste kelgukoerte veokatse eeskirja (http://kennelliit.ee/wp-content/uploads/2019/01/EKL_PKKK_veokatse_eeskiri_ja_lisad.pdf) ning tutvustatakse praktiliseks koolituseks – ühistreeninguks ettevalmistatud rada ja rajamärgistust.


Seejärel on osalejatel võimalik oma koera/koertega läbida rada. Iga osaleja saab ise otsustada, kas soovib läbida ühe ringi, mille pikkus on 6,2 km või kaks ringi kogupikkusega 11,9 km. Ühistreeningul võib rada läbida enda valikul kas koeraga jalutades, joostes, jalgrattaga, tõukerattaga või käruga.
Osalema ja ühiselt treenima on oodatud kõik huvilised, eriti aga tulevased katsetel osalejad.
NB! Lahtised, vabalt ringi jooksvad koerad ei ole üritusel lubatud. Lõkkekoha läheduses tuleb oma koera järel koristada, hoiame lõkkekoha puhtana. Ärge unustage koera jaoks kaasa võtta piisaval hulgal puhast joogivett ja joogikauss. Osalevad koerad peavad olema EKL nõuete kohaselt vaktsineeritud. Selleks, et üritus ladusalt kulgeks, palume kõigil osalejatel eelnevalt iseseisvalt tutvuda EKL PKKK veokatse eeskirjaga.

PÄEVAKAVA:
12.00 -12.30 Kogunemine Kõrvemaal RMK Kulli lõkkekoha juures (ürituse parkla)
12.30 -13.00 Raja ja rajareeglite tutvustus. KOHUSTUSLIK KÕIGILE KOOLITUSEL OSALEJATELE! OLGE PALUN ÕIGEL AJAL KOHAL!
13.00 -14.00 Start elava järjekorra alusel, osalejate stardivahed vähemalt 2 min
Kuni kella 17.00 on rada võimalik läbida.

Osalustasu: 10 EUR.
Osalemiseks tuleb saata e-mail aadressile [email protected] ning tasuda 10 EUR MTÜ Eesti Kenneliit arveldusarvele EE522200221007123183. Selgitusse märkida “Veokatse koolitus”. Registreeruda saab kuni 26.09.2019.  

Võta meiega ühendust

Ava täisvaade