Algas registreerimine 17.08.2018 toimuvale I ja III rühma näitusele.

Algas registreerimine 17.08.2018 toimuvale I ja III rühma näitusele.
Korraldaja: Seltsi- ja Tarbekoerte Ühing

 

Algas registreerimine 19.08.2018 Eesti Šnautser CUP erinäitusele

Algas registreerimine 19.08.2018 Eesti Šnautser CUP erinäitusele

Korraldaja Eesti Šnautserite Klubi

www.snautser.ee

14.06 lõpeb Pärnu rahvusvaheliste näitustele viimase hinnaga registreerimine!

14.06 lõpeb Pärnu rahvusvaheliste näitustele viimase hinnaga registreerimine!

Pärnu rahvusvahelised näitused

Tule EKL büroo juhatajaks!

EKL büroosse vajatakse tegusat juhatajat.

Lisainfo siin!

Tule EKL büroo sekretär-juhiabiks!

EKL büroosse vajatakse sekretär- juhiabi.

Lisainfo siin!

Tule EKL raamatupidajaks!

Loe lisa siit!

Kasvatajakoolitus tulekul

Maikuus alustab kasvatajakoolituse grupp Tallinnas, korraldaja Lääne-Harju Koertekasvatajate Klubi.

Lisainfo siit: http://kennelliit.ee/events/kasvatajakoolitus/

“Tallinna Võitja 2018” videolõigud vaatamiseks valmis!

Link esitusloendile Youtube’is:

https://www.youtube.com/playlist?list=PLMUzKKsRS0dRlWQYs373uRbFkDMGcH1cS

Toredat meenutamist!

 

Nädalavahetus toob kokku imelised koeramaailma esindajad

Sel nädalavahetusel 14-15.04.2018 toimub Tallinnas, Saku Suurhallis rahvusvaheline tiitlinäitus „Tallinna Võitja 2018“.

Tallinna tiitlinäitusega alustas Eesti Kennelliit aastal 2012 eesmärgiga koondada erinevate tõugudega seotud koerasõpru, kasvatajaid ja lihtsalt tõu entusiaste. Käesoleval aastal registreerus mainekale näitusele üle 2000 koera ning üle 250 erineva koeratõu. Koeranäitus annab suurepärase võimaluse tutvuda tõuga igas vanuserühmas, vestelda koeraomanike ning kasvatajatega. Iga tõu esindaja on aretatud kindlal eesmärgil, kajastades konkreetseid tööomadusi, iseloomu, välimust ja suurust. Noorimad osalejad on kutsikad alates kuuest elukuust ning eakaimaid on seeniorkoerad, kel vanust üle kaheksa aasta.

Kõige arvukamalt esindatud tõug on kuldne retriiver (41 koera), labradori retriiver (35) ning chihuahua (33) ja prantsuse buldog (33).

Lisaks avaneb võimalus tutvuda uute tõugudega, mida Eestis ei kohta – anatoolia karjakoer, uruguai cimarron (suurulukite jahi-, karja- ja valvekoer), kishu, shikoku (mõlemate puhul on tegemist Jaapanist pärit jahi- ja seltsikoeraga), münsterlandi väike linnukoer ja chesapeake bay retriiver. Esindatud on ka Eesti oma tõug, Eesti hagijas.

Lisaks kodumaistele koerasõpradele on kõige aktiivsemalt osalejaid saabumas Soomest. Samuti on esindatud Venemaa, Läti, Poola, Valgevene, Holland, Tsehhi. Kaugeimad saabujad tulevad Hispaaniast.

Koeri tulevad hindama spetsialistid erinevatest riikidest. Kõige kaugemalt saabub ekspert Jaapanist. Eestit esindavad kaks näitusekohtunikku.

Näitusehallis avavad müügiletid paljud toredad lemmikloomatarbeid pakkuvad ettevõtted, kes jagavad heameelega oma teadmisi ja kogemusi. Esindatud on erinevad lemmikloomatoidud, pesuvahendid, rihmad, mänguasjad, pesad, tekid ning paljud koerasõpradele vajalikud esemed.

Ootame kõiki koerahuvilisi toredat nädalavahetust veetma ja koertele näituseringides kaasa elama. Kes ei jaksa kogu päeva kohapeal olla, saab lõppvõistlusi jälgida otseülekande vahendusel Eesti Kennelliidu kodulehel http://kennelliit.ee/live/

Uksed avanevad külastajatele hommikul kell 10:00. Piletid saadaval kohapeal, laps / pensionär – 2 €, täiskasvanud – 3 €, perepilet 5 €.
Ajakirjanikud on teretulnud ning näitusetoimkond on valmis igakülgselt teid abistama ja teabega varustama.
Rohkem infot ajakava kohta Eesti Kennelliidu kodulehel www.kennelliit.ee ja facebooki lehel https://www.facebook.com/eestikennelliit/.

1989. aastal loodud mittetulundusühing Eesti Kennelliit on Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni (Fédération Cynologique Internationale – FCI) täisliige ja keskorganisatsioon Eestis, mille peamiseks eesmärgiks on tõukoerte kasvatamisele ja aretamisele kaasaitamine ning mis koordineerib ja registreerib kenneltegevusega seonduvat Eestis. Eesti Kennelliidu egiidi all toimub igal aastal paarsada koertenäitust ja –võistlust.

Lisainformatsiooniks palume pöörduda:
marko @ kennelliit.ee; tel. +372 516 2172

Eesti Kennelliidu kommentaar Eesti Ekspressis avaldatud artiklile

Eesti Kennelliidu kommentaar Eesti Ekspressis avaldatud artiklile
“Eesti teadlaspere allakäik räpase kutsikaärini”
Tuuli Jõesaar, EE 28.03.2018

MTÜ Eesti Kennelliit kui tõukoerte registreerimise, koolitamise ning tõukoertega seotud ürituste korraldamisega tegelev organisatioon suhtub väga tõsiselt artiklis esitatud faktidesse ja palub kõigil praegustel ning tulevastel koeraomanikel eelnevalt põhjalikult kontrollida soetatavate koerte tausta, hoiutingimusi, müüjaid ja sõlmida alati müüjaga leping. Eesti Kennelliidu büroo töötajad on alati valmis jagama nõu ja infot sel teemal.

Me ei halvusta koeri, kellel ei ole tõupabereid, nad on hoolt ja armastust vajavad neljajalgsed, kellest igaüks väärib head ning armastavat kodu, kuid paneme tõsiselt pahaks koerte ebasanitaarsetes tingimustes hoidmist, nende korduvat ning kontrollimatut paaritamist ja sellise tegevuse kaudu endale sissetuleku loomist.

Tõukoer ehk siis Eesti Kennelliidu poolt väljastatud tõutunnistusega koer pole mitte “paberitega peen peni” vaid konkreetse välimiku, suuruse, iseloomu ja tööomadustega koer, kes on identifitseeritav (kiibi või tätoveeringuga), tal on tuvastatud sugupuu ning olemas konkreetne kasvataja (kennel). Tõutunnistuse aluseks on Eesti Kennelliidu poolt hallatav tõukoerte register, kuhu on kantud koerte põlvnemine (väljastataval tunnistusel on nähtav vaid kolm põlve). Eesti Kennelliit on rahvusvahelise künoloogilise organisatsiooni FCI (Fédération Cynologique Internationale) liige ning ainuesindaja Eestis, mis seab kasvatajatele keskmisest kõrgemad ja konkreetsemad nõudmised aretustegevuseks.

Aeg ajalt on väljendatud sotsiaalmeedias seisukohti, et tõukoerad on haigemad kui nö “vabalt arenenud” koerad. Seda väidet kinnitav statistika puudub. Tõukoerte puhul tehakse terviseuuringuid, teste ning analüüse, jälgitakse koerte tervist läbi mitmete põlvkondade, järglasi võimaldatakse saada vaid tõu parimatel isenditel. Kui tõukoer sureb noores eas, siis enamjaolt uuritakse väga põhjalikult ka selle põhjuseid. Samalaadne informatsioon mitte tõukoerte kohta puudub. Sageli ei teata isegi, kes on segaverelise koera vanemad, rääkimata võimalikust lähisugulusest.

Eestis on palju pühendunud tõukoerte kasvatajaid, kelle kasvandikud rikastavad meie igapäevaelu ning võimaldavad tegeleda lisaks koeraga jalutamisele ning tema eest hoolitsemisele paljude huvitavate hobidega (agility, koerasport, näitused).

Tõuaretus on Eesti Kennelliidu mõistes alati ja ainult hobitegevus, mitte sissetulekuallikas. Tõukoera kutsikast huvitatud inimesele võib tunduda kutsika hind kõrge, kuid paraku ei saa vastutustundlikult aretusega tegeledes pakkuda kutsikaid odavalt. Iga kutsika taga on paljude kasvatajate aastatepikkune töö ja teadmised, mida antakse edasi põlvest põlve. Kutsikapesakonna vanemad ei ole kunagi juhuslikud kaks samatõulist koera, vaid üksteist omadustelt täiendav paar, kel on uuritud nii sugupuu sobivus kui teostatud terviseuuringud, paljude tõugude puhul täidetud veel mitmed eritingimused. Pesakonna ja ema eest hoolitsemine ning kutsikate sotsialiseerimine nõuab samuti teadmisi ja aega, sisuliselt paar kuud intensiivset pühendumist kogu muu elu kõrvalt. Vastutustundlik kasvataja seisab oma kutsikaomanike kõrval kogu oma kasvandiku elutsükli, alati on võimalik kasvatajalt nõu küsida.

Kutsikavabrikud ning tõukoeralaadseid kutsikaid soodsalt pakkuvad inimesed ei ole huvitatud konkreetse tõu säilitamisest ja edasiarendamisest, neid ei huvita kutsikate tervis ega edasine käekäik. Ebaeetiliselt püütakse kasutada tõukoeri oma sissetulekuallikatena, tehes seda eelkõige koerte heaolu arvelt.

Aastas toimub Eesti Kennelliidu egiidi all mitukümmend avalikku üritust, kus on võimalik tutvuda paljude tõugude esindajatega. Näitustel on esindatud tõukoerad erinevas vanuses: alates 4-kuu vanustest beebidest kuni enam kui 10 aasta vanuste veteranideni. Kohapeal saab küsida infot koerte iseloomu ja eripära kohta koeraomanikelt ja kasvatajatelt.

Kahjuks peame tõdema et ka tõukoerte kasvatajate hulgas on ebaeetilisi isikuid, kes oma aretustegevuses ei pea kinni kasvatajatele esitatavatest nõuetest ja kohustustest. Kuid Eesti Kennelliit töötab pidevalt selles suunas, et meie kasvatajad tegeleksid enesetäiendamisega ning peaksid kinni kasvatajatele esitatavatest nõuetest ja kohustustest. Selleks korraldavad Eesti Kennelliidu liikmesorganisatsioonid kümneid loenguid ning mitu korda aastas ka põhjalikumaid kasvatajakoolitusi, et harida kasvatajaid ning anda neile aretustegevuseks vajalikke teadmisi nii koerte toitmise, tervise, käitumise, geneetika kui ka täitmist vajavate seaduste osas. Väljaarendamisel on usaldusväärse kasvataja programm, mis võiks motiveerida kasvatajaid veelgi vastutustundlikumale tegevusele.

Eesti Kennelliit ei toeta ega tolereeri mitte mingil kujul “paberiteta tõukoerte” tootmist ning müümist. Palume inimesi mitte toetada oma rahaga kutsikavabrikute tegevust. Ilma tõutunnistuseta koeral ei ole tõugu, ükskõik kelle moodi ta välja näeb.

Täname siinkohal Eesti Loomakaitse Liitu ja kõiki organisatsioone, kes on aidanud likvideerida koeravabrikuid, ning vabatahtlikke, kes koertele appi läksid, neid pesid, puhastasid, kliinikutesse viisid ja ravisid. Oleme tänulikud arstidele, tõuühingutele ja kes paljudele headele inimestele, kes koerad oma hoole alla võtsid ning neile kodusid otsisid.

Juhime siinkohal ka Veterinaar- ja Toiduameti spetsialistide tähelepanu antud juhtumitele, et nad esitatud avaldusi tõsisemalt käsitleksid. Koostöös erinevate organisatsioonide vahel on võimalik kiiremini avastada ja likvideerida ebasanitaarseid koerte kolooniaid ning mitte anda võimalusi uute loomiseks.

Lemmikloomad on kujunenud viimaste aastakümnete jooksul täieõiguslikeks pereliikmeteks, kellel on koht meie igapäevaelus. Suhtume lugupidavalt lemmikloomadesse ning teeme elu täisväärtuslikuks meile kõigile.

Lugupidamisega
Eesti Kennelliidu juhatus

Võta meiega ühendust

Ava täisvaade