Päikese käes peesitava mürgise maoga kohtumine võib koerale lõppeda väga õnnetult. Foto: Huhulenik/Wikimedia Commons
Kevadel ilmade soojenedes muutuvad aktiivseks ka Eesti ainsad mürgised maod rästikud. Üldiselt hoiavad nad inimestest ja loomadest pigem eemale, kui aga koera käpp või uudishimulik koon liiga lähedale satub, võib järgneda valus hammustus. Mida teha, kui koer rästikult hammustada saab?
Aprilli keskpaigaks oli juba hüppeliselt tõusnud rästikuhammustustega seoses loomaarsti nõuandeliinile tehtud kõnede arv. „Kui päike hakkab rohkem paistma, siis esimestena pöördutakse meie poole rästiku hammustustega,“ rääkis ka Loomade Kiirabikliiniku arst Nadežda Kubetskis mõned aastad tagasi podcastis „Loomaarst taskus“.
Rästik hammustab enesekaitseks, kui koer talle peale astub või teda uudishimulikult nuusutama läheb. Enamasti juhtuvad hammustused kõrges rohus või võsa vahel liikudes, samuti kohtades, kus rästikud ennast soojendavad, näiteks kivihunnikutel, metsateedel, langenud puudel või heinamaadel. Ohutu pole ka linnapiirkond – kuigi rästikud elavad peamiselt looduses, võivad nad liikuda aedadesse ja parkidesse.
Peamiselt saavad madu nuusutama läinud koerad hammustada nina, koonu või jalgade piirkonda. Hammustuskohal tekib turse ning hammustuse käigus koera kehasse sattuv mürk põhjustab verejookse, vere hüübimise häireid, südame rütmihäireid, samuti neerukahjustust ja hammustuskohal kudede nekroosi. Veresoonte läbilaskvuse suurenedes võib tekkida ka kopsuturse. Eriti ohtlik on koonupiirkonda saadud hammustus, kuna turse põhjustab loomal hingamisraskusi.
Kubetskise sõnul peaks omanik kõigepealt vaatama, kuhu täpselt koer hammustada sai, aga ka seda, kui suur oli rästik – nooremal, väiksemal maol on mürgi kogus reeglina väike ja hammustuse tagajärg piirdub kerge tursega, täiskasvanud, suure rästiku puhul võivad tagajärjed olla tõsisemad. Samas ütleb loomaarstide nõuandeliin, et noorte madude hammustus võib olla just kontsentreeritum ja mürgisem. Veterinaarid Tiina Toomet ja Sirli Rajas kirjutavad raamatus „Kui koer“, et umbes pooled rästikuhammustustest võivad olla mürgivabad, ka erineb isendite mürgi koostis piirkonniti ja isegi üksikutel isenditel.
Rästikuhammustuse sümptomid koeral
Esimesed sümptomid
- Terav valu hammustuspiirkonnas – koer võib järsult karjatada ja haava limpsida.
- Kaks väikest, üksteisest ca 0,5–1 cm kaugusel olevat punkthaava.
- Punetus ja kiiresti arenev paistetus hammustuskoha ümber.
- Loom muutub väsinuks ja loiuks.
- Hingamisraskused või kiire hingamine.
Raskemad sümptomid
- Tugev turse – eriti ohtlik, kui hammustus on koonu või kaela piirkonnas.
- Limaskestade kahvatus või sinakus – viitab šokile.
- Iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus.
- Kõrgenenud kehatemperatuur.
- Loom hakkab lonkama (kui hammustus on jalas).
- Neeru-, maksa- või südamepuudulikkus.
- Anafülaktiline šokk, teadvusetus või krambid.
Kiire esmaabi ja veterinaari poole pöördumine on elutähtsad
Jälgida tuleks koera käitumist – kui valus on hammustuskoht, kui ruttu tekib turse. Esmaabina võiks kodus olla antihistamiinseid ravimeid, mida turse tekkimisel kohe anda tuleks – kui looma koon on juba tugevas turses, on tableti manustamine võimatu. Kindlasti ei tohi kasutada žgutti ega jäset kinni siduda (kui hammustus on jalal). Ära hakka ka hammustuskohta pigistama või mürki ise välja imema!
Hoia loom rahulikuna ja võimalusel piira ta liikumist, sest see soodustab mürgi imendumist. Kui juhtute olema looduses, kanna koer süles või kanderaamil välja. Ära anna koerale süüa, kuid paku vett – see aitab ennetada dehüdratsiooni. Ära anna valuvaigisteid ilma loomaarsti nõuandeta!
Kui üksi väljas olnud koer on tagasi tulles jõuetu ja uimane, tasub otsida valusat turset ja väikesi hammustushaavu.
Igal juhul tasub hammustada saanud koeraga pöörduda kiiresti loomaarsti poole, soovitavad veterinaarid. Kohe tuleb lähimasse kliinikusse kiirustada juhul, kui hammustus on pea, kaela või suu piirkonnas – hingamisteede turse võib olla eluohtlik, kui turse levib kiiresti või on väga tugev. Samuti juhul, kui koer muutub loiuks, tema hingamine muutub raskeks või kui tegemist on väikese koeraga – neil on mürgitusoht suurem.
Ravi keskendub sümptomite leevendamisele
Eestis puudub rästiku vastumürk, hammustuse korral keskendub ravi sümptomite leevendamisele ja šoki vältimisele. Vedelikteraapiaga (tilgutid) stabiliseeritakse koera seisundit ja säilitatakse vereringet. Loomale antakse valuvaigisteid ja põletikuvastaseid ravimeid. Kui on oht, et haav võib nakatuda, siis ka antibiootikume. Allergilise reaktsiooni korral kasutatakse antihistamiine või adrenaliini.
Rästikuhammustusest taastumine võtab kergema juhtumi puhul aega 1–2 nädalat. Raskemal juhul võib koer vajada pikemat ravi ja hammustuskoht võib tekitada koekärbust. Surmajuhtumid on harvad ja esinevad tavaliselt väikestel, eakatel või haigetel koertel.
Ennetus on parim kaitse
Rästikuhammustuse vältimiseks hoia koer rihma otsas, eriti metsas ja niitudel. Väldi jalutuskäikudel kohti, kus rästikud päevitavad – kõrget rohtu, kiviseid alasid ja langenud puid. Ole eriti ettevaatlik kevadel ja suvel, kui rästikud on kõige aktiivsemad.
Allikad: lemmikloom24.ee, podcast „Loomaarst taskus“
Loomaarsti tasuline nõuandeliin (3 €/min): 9000 112
KUULA podcasti „Loomaarst taskus“ saadet, kus räägiti rästikuhammustusest
