Yorkshire’i terjerite arengu ajalugu on pikk, tõu algusaegadesse on põimunud eri tüüpi, kehakuju ja kaaluga koeri. Ka karvkate ja karva värvus on neil varieerunud. Yorkisid on kasutatud ka varem uute tõugude loomisel, näiteks üks nendest on samuti kahe tõu ristamise tulemusel saadud, tänaseks juba FCI poolt tunnustatud austraalia siiditerjer.

Perekond Biewerite Streamgleni kennelist ostetud neljast koerast andsid kaks edaspidigi valgevärvilisi järglasi. Järgnevad paarkümmend aastat enam nii muinasjutulised ei olnud. Järgnesid tülid Saksa kennelklubi VDH-ga ja uue alternatiivse klubi loomine, oma aretusprogrammi väljatöötamine. Proua ja härra Bieweri surma järel läks aretusprogrammi jälgimine ja juhendamine perekonnasõbrast veterinaari Bardelebeni kätte.

2022. aasta lõpuks on Bieweri terjerite kasvatajaid juba paljudes riikides üle maailma. 40 riigis peetakse nende tõuraamatut FCI süsteemi kuuluvate klubide juures. Meie lähiriikidest on Soomes, Rootsis, Taanis, Leedus, Poolas, Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes võimalik Bieweri terjerit registreerida FCI süsteemi kuuluvas klubis. Tegemist on FCI poolt tunnustamata tõuga, rahvusvahelistele tiitlitele nendega võistelda ei saa. Alates 2021. aastast saavad Bieweri terjerid osaleda USA prestiižikal Westminsteri näitusel ja neid on sinna registreeritud rohkem kui kaugeid sugulasi, austraalia siiditerjereid. Ameerika Ühendriikides on see tõug omandanud suure populaarsuse.
Bieweri terjer on suur koer väikese koera kehas. Kikkis kõrvad ja säravad silmad annavad talle väljendusrikka ilme. Koer on väike, kaalub vaid 1,8–3,6 kg (Venemaal lubatud kuni 3,1 kg), kuid mingi sülekoer ta ei ole. Olemuselt on ta rõõmsameelne ja omanikku kiindunud. Mänguhimuline ja uudishimulik, aga vahel ka üleannetu. Sellele vaatamata alati kuulekas, truu ja nutikas kaaslane. Sõbruneb kiiresti ja on oma inimesele hea seltsiline. Pikk külgedele langev karvkate vajab palju hoolitsemist – korrapärast pesemist, seejärel kuivatamist ning pidevat kammimist.