Bieweri terjer – tõrjutud pardipojast luigeks kasvamine

Zhaklin Happi Anzhe Airis. Kasvataja Ljudmila Kazakevich (Valgevene). Omanik Urve Arukaevu (Eesti)

Seda lugu võib alustada nagu muinasjuttu, kirjutab Urve Arukaevu, tutvustades Eestis veel väga haruldast tõugu – Bieweri terjerit. 

Kord elasid ühes väikese Saksamaa linnas juuksuriäri pidavad Gertrud ja Werner Biewer. Bieweritel lapsi ei olnud, kogu nende tähelepanu võtsid yorkshire’i terjerid. Hobina alanud tegevus sai perele tänu näitustel saavutatud edule teadlikuks koerakasvatamiseks, kennelile pandi nimeks von Friedheck. Suurbritanniast kennelist Streamglen osteti neli aretuslooma. Biewerite pere müüs maha oma juuksuriäri, kolis maale ja pühendas end täielikult yorkshire’i terjerite aretamisele.

  1. aasta jaanuaris sündis von Friedhecki kennelis üllatusliku värvikombinatsiooniga kutsikas. Kutsika keha kattis peamiselt valge karvkate. Kutsika pead kattis sümmeetriliselt kolme eri värvi karva kombinatsioon: tan/kuldne, must ja valge. Sarnaselt vanematega puudus kutsikal aluskarv, aga karvkate oli sirge, mitte lokkis. Kehaehitus oli samas ideaalne. Kõige tõenäolisemalt oli tegemist retsessiivse, n-ö uinunud geeniga, mis konkreetse kombinatsiooni järglases ilmnes.

On ka teine teooria, mis heidab varju Suurbritannia kennelile, kust olid pärit aretuseks kasutatud koerad. Lisaks yorkidele kasvatati samas kennelis veel malta bichon’e ning kas teadlikult, näiteks yorki karva siidisemaks muutmiseks, või õnnetu juhuse tõttu oli toimunud crossbreeding ehk kahe tõu ristamine.

Yorkshire’i terjerite arengu ajalugu on pikk, tõu algusaegadesse on põimunud eri tüüpi, kehakuju ja kaaluga koeri. Ka karvkate ja karva värvus on neil varieerunud. Yorkisid on kasutatud ka varem uute tõugude loomisel, näiteks üks nendest on samuti kahe tõu ristamise tulemusel saadud, tänaseks juba FCI poolt tunnustatud austraalia siiditerjer.

Perekond Biewerite Streamgleni kennelist ostetud neljast koerast andsid kaks edaspidigi valgevärvilisi järglasi. Järgnevad paarkümmend aastat enam nii muinasjutulised ei olnud. Järgnesid tülid Saksa kennelklubi VDH-ga ja uue alternatiivse klubi loomine, oma aretusprogrammi väljatöötamine. Proua ja härra Bieweri surma järel läks aretusprogrammi jälgimine ja juhendamine perekonnasõbrast veterinaari Bardelebeni kätte.

  1. aasta lõpuks on Bieweri terjerite kasvatajaid juba paljudes riikides üle maailma. 40 riigis peetakse nende tõuraamatut FCI süsteemi kuuluvate klubide juures. Meie lähiriikidest on Soomes, Rootsis, Taanis, Leedus, Poolas, Ukrainas, Venemaal ja Valgevenes võimalik Bieweri terjerit registreerida FCI süsteemi kuuluvas klubis. Tegemist on FCI poolt tunnustamata tõuga, rahvusvahelistele tiitlitele nendega võistelda ei saa. Alates 2021. aastast saavad Bieweri terjerid osaleda USA prestiižikal Westminsteri näitusel ja neid on sinna registreeritud rohkem kui kaugeid sugulasi, austraalia siiditerjereid. Ameerika Ühendriikides on see tõug omandanud suure populaarsuse.

Bieweri terjer on suur koer väikese koera kehas. Kikkis kõrvad ja säravad silmad annavad talle väljendusrikka ilme. Koer on väike, kaalub vaid 1,8–3,6 kg (Venemaal lubatud kuni 3,1 kg), kuid mingi sülekoer ta ei ole. Olemuselt on ta rõõmsameelne ja omanikku kiindunud. Mänguhimuline ja uudishimulik, aga vahel ka üleannetu. Sellele vaatamata alati kuulekas, truu ja nutikas kaaslane. Sõbruneb kiiresti ja on oma inimesele hea seltsiline. Pikk külgedele langev karvkate vajab palju hoolitsemist – korrapärast pesemist, seejärel kuivatamist ning pidevat kammimist.

Kui ei ole plaanis koeraga näitusele minna, siis võib karvkatet nagu juukseid lühemaks lõigata.

Koer sobib eelkõige just neile, kes pelgavad oma hommikusest kohvitassist karvu leida või on koerakarvale allergilised. Nimelt ei aja Bieweri terjer karva. Tema karvkate on nagu yorkshire’i terjeril – juuksetaolised, lahtised karvad eemalduvad kammimisel.

Bieweri terjeri aretusel peeti silmas, et järglasi annaksid vaid kontrollitud tervisega terved loomad. Väikeste tõugude enamlevinud probleemi – hambakivi – saab ennetada, kasutades väikest (näiteks laste) elektrilist hambaharja ja Virbaci hambapastat.

  1. aasta 1. maist on võimalik FCI tõutunnistusega Bieweri terjereid registreerida EKL-i tõuregistris ning osaleda Eestis korraldatavatel näitustel. Hetkel on EKL-i tõuregistris registreeritud neli koera. Näitustel on võimalik näha lisaks Eestis elavatele koertele põhiliselt Leedu ja Soome isendeid, kes on pärit Ukraina, Valgevene ja Venemaa kennelitest.

 

Amore Star Oskar. Vanus 8 nädalat. Kasvataja Violetta Volchanska, kennel Amore Star (Ukraina). Foto: Aleksandr Volchanskiy