Vananedes muutuvad nii koera välimus kui ka käitumine ning omanik peab oskama sellega arvestada. Fotod: Freepik
Sarnaselt inimestele mõjutab vananemine ka koeri. Märkad oma vananeva koera juures mitmeid muutusi – tema karv hallineb, liikuvus väheneb, nägemine ja kuulmine muutuvad kehvemaks, sageneda võivad terviseprobleemid. Kuigi mõned muutused on märgatavamad kui teised, on oluline teada, mida võid oma lemmiku vananedes oodata.
Vastupidiselt levinud arvamusele ei vanane koerad inimese aastatega võrreldes täpselt seitsme aasta kaupa. Tegelik vananemiskiirus sõltub koera suurusest – suuremad ja giganttõud vananevad kiiremini kui väiksemad tõud.
Millal loetakse koera eakaks:
Väikesed tõud (alla 9 kg): 7–10-aastaselt
Keskmised tõud (9–23 kg): alates 7. eluaastast
Suured (23–40 kg) ja giganttõud (üle 40 kg): alates 5.–6. eluaastast
Kuid vananemine ei toimu üleöö – see on aeglane ja järkjärguline protsess. Muutused võivad olla peened, mistõttu on oluline jälgida oma koera tervist ja käitumist.
Oska märgata muutusi
Koera vananedes toimuvad loomulikud muutused ning tema elukeskkonda ja hooldust tuleks kohandada vastavalt muutuvale kehalisele võimekusele, meeltele ja eelistustele. Regulaarne veterinaarkontroll ja hoolitsus aitavad tagada koera heaolu ka vanemas eas – alates kaheksandast eluaastast võiks koera vähemalt kord aastas lasta arstil üle vaadata.
Podcastis „Loomaarst taskus“ rääkisid Tiina Toometiga vananevate loomade haigustest ka loomaarst Vanessa Viira ja veterinaarteaduskonna tudeng Elis-Anett Urbmets. Urbmets uuris Maaülikooli väikeloomakliiniku patsientide haiguslugude põhjal, millised hädad kimbutavad just meie vanemaealisi lemmikuid. Vanematel koertel diagnoositavad haigused on tema sõnul reeglina eluaegsed, st terveks ravida looma enam ei anna, ravimitega saab vaid parandada tema elukvaliteeti.
Karva hõrenemine ja hallinemine. Üks kõige ilmsemaid vananemise märke on koonu ümbruse hallinemine. On normaalne, et koera karv muutub vananedes halliks või valgeks, eriti näo piirkonnas. Hallinemine võib alata juba viieaastaselt, esimesi halle karvu võib märgata aga ka juba ühe-kahe aasta vanuselt.
Lisaks hallinemisele võib karv ka veidi hõreneda, mis on samuti loomulik, kuna karvanääpsud vananevad. Kui aga märkate ulatuslikku karvakaotust või nahaärritust (nt liigne lakkumine, punetus), võib see viidata nahahaigusele, hormonaalsetele häiretele (nt Cushingi tõbi, kilpnäärme alatalitlus) või muudele terviseprobleemidele. Sel juhul tuleks pöörduda loomaarsti poole.
Paljudel vanematel koertel tekivad naha alla rasvkasvajad (lipoomid), mis on tavaliselt healoomulised ega põhjusta tervisemuresid. Kuid ka mõned ohtlikumad kasvajad võivad lipoomidega sarnaneda, mistõttu on oluline lasta kõik uued või muutuvad moodustised loomaarstil üle vaadata. Eriti juhul, kui mügar kasvab või muudab värvi.
Vähenenud aktiivsus ja liikuvus. Vanemaks saades muutuvad koerad vähem aktiivseks ja nende vastupidavus väheneb. Nad ei suuda enam nii kaua ja nii intensiivselt treenida kui varem. Võimalik, et pead vähendama oma koera jalutuskäikude pikkust ja valima vähem koormavaid tegevusi.
Kerge jäikus aeg-ajalt on normaalne, kuid kui koer hakkab vältima mängimist, treeningut või igapäevaseid tegevusi (nt trepist ülesminek, diivanile hüppamine) või on pärast puhkeperioode eriti jäik, võib tal olla osteoartriit ehk liigese kulumine. Valutavatest liigestest annab loom märku lonkega ja seda peab omanik oskama tähele panna. Elis-Anett leidis oma uuringus, et koertel diagnoositakse osteoartriit keskmiselt 8–8,5, väikestel tõugudel üle 10 aasta vanuselt. Erinevus võib tema sõnul olla tingitud ka sellest, et suured koerad näitavad longet ilmekamalt välja, väikeste tõugude puhul ei pruugi omanik longet kohe märgata. Loomaarstid rõhutasid, et liigesevalude korral tuleb kasutada valuravi – kroonilist valu teisiti leevendada ei saa ja koeral piinelda lasta ei tohi.
Loe SIIT, kuidas aidata lonkavat koera.
Kehakaalu muutused. Vananedes aeglustub koera ainevahetus. Kui toitumist vanusele vastavalt ei kohandata, võib koera kaal seetõttu kergesti tõusta. Ülekaal suurendab mitmete haiguste, nt artriidi, diabeedi ja südameprobleemide riski ning vähendab elukvaliteeti, tehes liikumise raskemaks. Koera kaal võib ka langeda, kuid see on tavaliselt seotud terviseprobleemiga. Kui märkad kaalulangust või söögiisu muutusi, peaksid pöörduma veterinaari poole.
Tundlikkus temperatuuri suhtes. Vanem koer võib olla tundlikum külma ja kuuma suhtes, kuna ta keha ei suuda enam temperatuuri nii efektiivselt reguleerida. Talvel võib ta kergemini külmetada ning suvel kuumarabanduse saada, mistõttu peaksid oma lemmiku heaolu jälgima ja vajadusel talle lisakaitset pakkuma.
Kuulmise ja nägemise nõrgenemine. Kui vana koer muutub uutes olukordades ettevaatlikuks, ehmub kergesti või kõhkleb pimedas õue minekul, võib põhjuseks olla nägemise või kuulmise halvenemine. Kuulmis- ja nägemisvõime halvenemine on vananemise normaalne osa, kuid see võib koerale märgatavat mõju avaldada. Kurt või pime koer võib kergesti ehmuda ja ettearvamatult reageerida. Loomulik vananemisega kaasnev muutus on silmaläätse hägusus (lentikulaarne skleroos). Nägemise halvenemist põhjustavad sageli ka katarakt (hallkae) või glaukoom, mida saab teatud juhtudel ravimitega või kirurgiliselt ravida. Kui märkate, et koer komistab või põrkab esemetele vastu, pöörduge veterinaari poole.
Kuulmislanguse taga võivad samuti olla meditsiinilised probleemid – näiteks kõrvapõletikud, mida saab ravida.
Urineerimisprobleemid. Vana koer võib kaotada kontrolli oma põie ja soolestiku üle. Tihem urineerimine või urineerimisraskused võivad aga viidata ka neeruhaigusele, kuseteede infektsioonile või teistele terviseprobleemidele, mis esinevad sagedamini just keskealistel ja vanematel koertel. Kui kahtlustad probleemi, konsulteeri loomaarstiga.
Kroonilist neeruhaigust on Urbmetsa sõnul hakatud päris palju diagnoosima ka koertel. Viira kogemusel jõutakse neeruprobleemidega kliinikusse enamasti alles siis, kui märgatakse haiguse sümptomeid – loom joob tavalisest rohkem või on väga kõhnaks ja loiuks jäänud. Selleks ajaks on aga enamus neerukoest juba pöördumatult kahjustunud. Regulaarne veterinaarkontroll aitab ka neerupuudulikkust varem diagnoosida ja raviga alustada.
Loe SIIT koerte neeruhaiguste kohta.
Käitumuslikud muutused. Vananedes võib koer rohkem puhata ja magada ning eelistada rahulikumaid tegevusi. Kui aga vanem koer on ärritunud ja varasemad lemmiktegevused talle enam huvi ei paku, võib see olla märk sellest, et tal on valud. Ära lase koeral valudes piinelda, sinu ülesanne on tema valu leevendada.
Käitumise muutus võib olla koera vananemise loomulik osa, võib aga viidata ka inimeste Alzheimeri tõvega sarnanevale koerte dementsusele (kognitiivne düsfunktsioon). Selle spetsiifilisteks sümptomiteks on öine ärkvelolek ja sihitu ringikäimine, rahutus ja ekslemine, nurkadesse kinni jäämine ning ka lihtsamate varem õpitud käskluste unustamine. Kui märkad oma koeral segadust, desorientatsiooni, mälukaotust, ärrituvust, ebatavalist ringikäimist, puhtusepidamatust või muid käitumismuutusi, konsulteeri loomaarstiga, et leida viise, kuidas koera elukvaliteeti parandada.
Hambaprobleemid. Vanematel koertel esineb sagedamini hambakivi ja igemehaigusi. Igapäevane hambapesu ja hammaste regulaarne kontroll (vähemalt iga kuue kuu tagant) aitavad tema suuõõne tervena hoida. Logisevad või põletikulised hambad tuleb eemaldada – need teevad koerale valu!
Loe SIIT, milliseid probleeme põhjustab vohav hambakivi.
Meditsiinilised probleemid. Vananedes nõrgeneb koera immuunsüsteem, mistõttu on ta vastuvõtlikum haigustele, lisaks artriidile ja neeruhaigustele võivad eakat koera kimbutada ka südameprobleemid ja kasvajad, näiteks piimanäärmekasvajad emastel koertel. Kui looma tervis on muidu korras ja kasvajal siirdeid ei ole, tasub piimanäärmekasvajad kirurgiliselt eemaldada. Tihti aga kardavad vanema looma omanikud anesteesiat ja venitavad operatsiooniga – tagajärjeks metasteerunud kasvaja ning tunduvalt kehvem väljavaade. Viira sõnul on anesteesia tänapäeval nii palju arenenud, et seda ei pruugi karta isegi südameprobleemiga looma puhul. Ka Tiina Toomet rõhutas, et anesteesiahirmus võib omanik oma lemmiku abita ja valudesse jätta.
Veterinaarid rõhutasid lõpetuseks regulaarse tervisekontrolli olulisust vananeva lemmiku üldise tervise säilitamisel ja probleemide varasel diagnoosimisel.
Kas peaksin võtma kutsika, kui kodus on eakas koer?
Kutsikas võib tuua perre uut energiat, kuid enne tuleks kaaluda, kuidas see vanemale koerale mõjub.
- Ära võta kutsikat, kui sinu vanem koer on väga haige või liikumisraskustega.
- Veendu, et kutsika ja eaka koera iseloomud sobivad.
- Taga vanemale koerale omaette rahulik ruum.
- Veendu, et mõlemale koerale jaguks piisavalt tähelepanu ja toitu.
Allikas: „Loomaarst taskus“, Small Door Veterinary, PetMD
Kuula podcasti SIIT
