Tekst: Inna Lepihov
Eesti Kennelliit esitas 2023. aasta suvel Eesti Kunstiakadeemiale lähteülesande valmistada eesti hagija kuju ning EKA pakkus võimalust seda teha valikaine raames. Eesti hagija skulptuuri prototüübid valmisid sügissemestril toimunud kursuse raames, mille juhendajad olid installatsioonikunstnik Art Allmägi ja vabade kunstide dekaan Kirke Kangro. Kursusele registreerus rahvusvaheline seltskond tudengeid nii installatsiooni ja skulptuuri osakonnast kui ka kaasaegse kunsti magistriõppest.
25. jaanuaril 2024. aastal kogunes Eesti Kunstiakadeemia skulptuuri osakonna monumentaalstuudiosse žürii, et valida välja esialgne prototüüp eesti hagija skulptuuri jaoks, mis saab tulevikus kaunistama Rotermanni kvartali keskust Tallinna südalinnas. Prototüüpide valmimise käigus käisid kohapeal korduvalt ka eesti hagijad Sakste Elurõõmus Eliisabet ja Sakste Leplik Leemet koos oma perenaiste Maris Siilmanni ja Marika Hiiemaaga.
Žüriisse kuulusid EKA esindajatena rektor Mart Kalm ja skulptuuri osakonna juhataja Taavi Talve, koeratundliku skulptorina Edith Karlson, skulptuuri osakonna vilistlased Kati Saarits ja Johannes Luik, Eesti Kennelliidu poolt juhatuse esimees Helen Tonkson ja eesti hagija kasvataja Maris Siilmann, Rotermanni kvartalit esindasid Rotermanni kvartali arendaja Urmas Sõõrumaa ja turundusjuht Triin Tammela.
Žürii roll oli hinnata nelja skulptori – Rose Magee, Kail Timuski, Asmus Soodla ja Masha Chodzinska poolt loodud prototüüpe ning valida välja parim lahendus vastavalt eesti hagija skulptuuri konkursi tingimustele ja kriteeriumidele.
Skulptorid esitlesid žüriile oma esialgset loomingut ning selgitasid oma individuaalset lähenemist ja nägemust eesti hagija skulptuuri eksponeerimisele. Iga skulptor tutvustas žüriile oma tööd, rõhutades, kuidas nende skulptuur peegeldab eesti hagija eripära ning kuidas see suhestub valitud asukohaga Rotermanni kvartalis. Soodla selgitas, et valis istuva hagija poosi just lähtuvalt skulptuuri tulevasest asukohast Rotermanni kvartalis. Timuski eesmärk oli, et skulptuur oleks vaadeldav iga nurga alt ning seetõttu kujutas ta liikumises olevat koera.
Kuigi esialgsed prototüübid on tehtud savist, siis võidutöö valatakse kõige tõenäolisemalt pronksi.
Mart Kalmu sõnul oli žüriil väga palju erinevaid arvamusi ning hindamise käigus selgus ka palju huvitavaid aspekte, mida žürii liikmed oma valdkonnapõhiselt välja tõid. Samuti edastasid žürii liikmed skulptoritele ettepanekuid skulptuuride täiustamiseks. Võidutööd kirjeldas Kalm järgnevalt:“ Kõige rohkem iseloomuliku karakterit, ilmekas ja pilkupüüdev”.
Võidutööd tutvustame teile peagi.
