Eesti hagijad ootavad teid Rotermannis!

Tekst Margit Toovere, fotod Kristiina Tammik

19. augustil, vahetult enne Eesti taasiseseisvumispäeva sai meie ainus tunnustatud koeratõug eesti hagijas omale aukoha Tallinna südalinna ühel populaarsemal väljakul.

Teoks sai ammune unistus – Rotermanni kvartali peaväljakul avati pidulikult kaks eesti hagija skulptuuri, autoriteks noored eesti kunstnikud Asmus Soodla ja Kail Timusk. 

Ürituse avakõnes rääkis Eesti Kennelliidu president Astrid Lundava, kuidas meie oma tõug, EKLi vapilgi ilutsev eesti hagijas sündis ning avaldas lootust, et skulptuurid suurendavad veelgi tõu tuntust, et meie metsades edaspidigi eesti hagija laulu kuuleks.  

Skulptuure tuli avama ka Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski, kaasas oma pere lemmik, 13-aastane eesti hagijas Pluuto. Eesti hagijat kõige kaunimaks koeraks pidav linnapea tänas oma kõnes Eesti Kennelliitu tõu populariseerimisel tehtud suure töö eest – enam ei küsitavalt temalt Pluutoga jalutades, kas ta on beagle.

Noori skulptoreid juhendanud Eesti Kunstiakadeemia dekaan Kirke Kangro sõnul oli töö tudengitele paras väljakutse – selliseid modelle pole neil varem käinud, tuli õppida nii koera anatoomiat kui hingeelu. 

Koeraskulptuurid vabastasid kaelas olnud lintidest Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski ning Kennelliidu juhatuse esimees Helen Tonkson.

Eesti Kennelliidu volinike koosoleku juhataja Astrid Lundava.
Tallinna linnapea Jevgeni Ossinovski koos oma pere lemmiku Pluutoga.

Meie rahvustõule olulist sündmust olid tunnistamas ka Soome ning Läti ja Leedu kennelorganisatsioonide esindajad. Nende nimel tervituskõne pidanud Läti Künoloogilise Föderatsiooni president Vija Klučniece tunnustas Eesti Kennelliitu, kes ainsana Balti riikidest on oma tõu rahvusvahelise tunnustamiseni viinud.

Rotermanni kvartalis pole kindlasti varem nii palju koeri koos olnud, kui sel õhtul. Lisaks päevakangelastele – skulptuuride modellidele – tuli sündmust uudistama veel kümmekond eesti hagijat, kohaletulnud koerainimestel oli aga kaasas teisigi tõuge.

Eesti Kennelliit tänab kõiki, tänu kellele need skulptuurid teoks said – eesti hagija töörühma, kõiki annetajaid, Rotermanni kvartalit, Eesti Kunstiakadeemiat, modellideks olnud koeri ja nende kasvatajat Maris Sillmanni, skulptuurid pronksi valanud Dmitri Sokolovi ja paigaldanud Kalle Pruudenit, projekti vedanud Daily Lehtmetsa ning teisi, kes erinevatel aegadel projekti oma panuse on andnud.

Noortele kunstnikele Asmus Soodlale ja Kail Timuskile soovime huvitavaid projekte ka edaspidiseks.

Eesti hagija ja skulptuuride valmimise kohta loe lähemalt SIIT. Ja kuula ka, kuidas eesti hagijas laulab!