Tekst: Lemmi Kann
Fotod: Lemmi Kann
Septembrikuus tuli Eesti Kunstiakadeemias kokku grupp tudengeid, kes modelleerivad EKLi tellimusel ja professor Kirke Kangro eestvedamisel eesti hagija skulptuuri.
Idee luua eesti hagija kuju, mis hakkaks kaunistama Tallinna linnaruumi, sündis Eesti Kennelliidus 2019. aastal, mil FCI (Federation Cynologique Internationale) juhatus kinnitas eesti hagija FCI eeltunnustatud tõuks. EKLi liikmed käivitasid selleks eraalgatusliku projekti ja sellest ajast alates on otsitud võimalusi selle suurejoonelise idee teostamiseks.
2023. aasta kevadel pühiti EKLi büroos paremaid aegu ootama jäänud projektilt tolm pealt. Sündis idee – eesti hagija skulptuuri konkurss võiks toimuda Eesti Kunstiakadeemias valikainena. Skulptor ja vabade kunstide teaduskonna dekaan, professor Kirke Kangro võttis mõttest kohe kinni ja see sai heakskiidu ka teistelt õppejõududelt. Nii läks septembris käima valikaine „Avaliku ruumi skulptuur: eesti hagijas“.
Kirke Kangro sõnul tekitas ettevõtmine ülikoolis omajagu elevust. Kohtade arv kursusele oli piiratud.
Viis tudengit valiti välja skulptuuri osakonnast ja kaasaegse kunsti magistriõppe tudengite seast nn open call’i alusel.
Kokku tuli rahvusvaheline seltskond tudengeid: Asmus Soodla, Kail Timusk, Rose MAgee, Sarah Katherine Noonan ja Mary Chodzinska. Õppejõududeks on Kirke Kangro, Art Allmägi ja Taavi Talve, tehnilisteks juhendajateks Johannes Luik ja Marko Odar. Kirke Kangro sõnul on kavas kutsuda appi ka külaliseksperte.
Oktoobri kolmandal päeval said EKAs kokku skulptorid ja modellid – eesti hagijad Sakste Elurõõmus Eliisabet ja Sakste Leplik Leemet, kes saabusid koos oma perenaiste Maris Siilmanni ja Marika Hiiemaa.
Koerad ülikooli fuajeeski tekitasid juba kenakese elevuse, kordi suurem oli see aga ateljees kohtumisel tudengitega. Enamuse jaoks oli see esimene kokkupuude eesti hagijatega. Eliisabet ja Leemet tutvustasid end meelsasti tudengitele nii ise kui lasid seda ka omanikel teha. Maris ja Marika külvati üle küsimustega, koertest tehti suur hulk fotosid ja videoid ning valmisid ka esimesed sketšid.
Hetkel teevad kõik tudengid oma eesti hagija skulptuuri savist modelleerides. Kuna kursuse lõputöö on sedapuhku ka konkurss, kutsutakse töid hindama spetsiaalne valimiskomisjon, kuhu kutsutakse lisaks õppejõududele ka Eesti Kennelliidu esindaja ja EKA rektor Mart Kalm. Kui kokkulepe sõlmitud, liitub hindajatega ka Rotermani kvartali esindaja.
Võidutöö valatakse kõige suurema tõenäosusega metalli.
Projekti algusest peale on keeruliseks pähkliks olnud skulptuurile sobiva koha leidmine. Tallinna linnavalitsusega peeti küll mõni aasta tagasi läbirääkimisi, kuid kokkulepet ei sündinud. Seekord otsustati alustada koha otsinguga puhtalt lehelt ning teistmoodi – valida ise välja koht, mis oleks Eesti ainukese oma koeratõu skulptuuri vääriline. Pilk jäi pidama Rotermanni kvartalil, millest on viimaste aastatega kujunenud kesklinna populaarne piirkond, kus kohtuvad kontorid, kaubandus, meelelahutus ja vaba aja veetmise võimalused värskes õhus. On ju see kvartal juba praegugi tuntud meeleolukate skulptuuride poolest. Rotermanni kvartali arendajatele mõte meeldis ja läbirääkimised käivad.
Järgmisel, 2024. aastal on EKLi 35. sünnipäev ja on sümboolne, et just siis püstitatakse Tallinna linnaruumi eesti hagija skulptuur.
