Tekst: Liina Vaher
Fotod: erakogu, Anifotografia
Võistlustel osales kokku pisut üle 800 koera. Osalejaid oli Austriast, Belgiast, Šveitsist, Tsehhist, Saksamaalt, Taanist, Soomest, Prantsusmaalt, Ungarist, Itaaliast, Leedust, Lätist, Hollandist, Norrast, Poolast, Slovakkiast, Sloveeniast ja UKst. Kõige suurema aplausiga tervitati pisikest Ukraina võistkonda, kes olid kohale sõitnud Šveitsi tiimi toetusel.
Eesti võistkond oli esindatud 15 koeraga.
Korraldajamaa Rootsi oli teinud suuri pingutusi võistluste sujuvaks toimumiseks. Koostöös kohaliku Kristianstadi linnakesega oli osalejatele ette valmistatud suur maa-ala, kuhu mahtusid karavanautod, auhinnatseremoonia lava, müügi- ja toitlustusputkad ja loomulikult võistlusrajad.
Võistlejatele oli ette valmistatud neli rada, millest üks oli tehtud spetsiaalselt väiksematele tõugudele – itaalia väikehurtadele ja etna cirnecodele.
Radade pikkuseks oli 880-960 m, väikestele tõugudele 670 m.
Kuigi võistlus toimus Eestiski esineval poolloodusliku heinamaa taolisel maastikul, oli tegemist väga tehniliste, keerukate ja koertelt suurt vastupidavust nõudvate radadega, mis suurepäraselt parimatest parimad välja sõelusid. Võib julgesti öelda, et need olid tõelise maailmameistrivõistlused!
Radade keerukus võimaldas kohtunikel hästi vahet teha koertel, kes peibutist osavamalt jälitasid, ja nendel, kes kurve liigselt lõikama kippusid. Samuti tõi pikk rada hästi välja selle, millised koerad olid heas füüsilises vormis ja millistel sellest ehk veidi vajaka jäi.
Koera füüsiline vorm on võistlusteks valmistumisel üks aspekt, mis on täielikult koeraomaniku teha. Kõik muu, mis võistlusjooksul toimub, sõltub juba koerast endast. Pisut keerulisemas olukorras on põhjamaad, sealhulgas ka Eesti, kus koerte vormi saamine pärast pikka ja pimedat talvist sisehooaega nõuab omanikult oskuslikku planeerimist. Maastikujooksu maailmameistrivõistlused toimuvad alati kas kevadel või kohe suve alguses, lisaks tuleb võistlusele pääsemise tingimused täita veel vähemalt kuu aega varem, mis ei jäta ettevalmistuseks just üleliia palju aega.
Võistluste korralduse tase oli väga kõrge. Oli tunda, et rootslased olid pingutanud selle nimel, et kõik osalejad tunneksid ennast teretulnuna. Kõiki starti tulijaid tervitasid põlluabilised alati rõõmsameelsetena, selgitades rahulikult ja asjalikult, mida ja kuidas võistleja tegema peab.
Seda kurvem oli kolmandal võistluspäeval toimunud juhtum, kus pärast eeljooksude lõppu leiti rajalt klaasikilde ja teravaid metallitükke, mida seal varem ei olnud. Kõikide tiimijuhtide abiga kontrolliti võistlusrajad uuesti põhjalikult üle, et võistlus saaks turvaliselt jätkuda. Nagu kõikidel FCI üritustel, lähtutakse ka maastikujooksuvõistlustel eelkõige koerte heaolust ja loodetavasti pani see intsident kõiki järele mõtlema, milleks me sellisele üritusele kokku tuleme.
Eesti võistkonnast läksid esimesena võistlustulle etna cirnecod Flightmaster Now and Forever (omanik Meeli Eismann) ja Sikelia Dei Vignazzi (omanik Olga Smukerova), vaaraokoerad Obrigado Sharm DeWelt (omanik Laura-Liisa Heinoja) ja Reedly Road Simply Irresistible (omanik Jana Petrov), ning whippet Absidian Black Swan (omanik Kristin Soosaar&Irene-Katariina Kuusisto).
Teisel võistluspäeval osalesid CACIL klassi whippetid Mano Sansonete Zytha Sweet (omanik Marliis Eerits) ja Baffy Greenfield Dogs (omanik Kathriin Usai), kolmandal päeval sloughid Ward Al Yasmeen Banou ja Ward Al Yasmeen Araff (omanik Janika Hirvi), ning galgo Beauty Rabbits Nightmare (omanik Ede Eerits). Viimasel võistluspäeval osalesid salukid Ta`zim Lazani (omanik Eveli Sokman), Khalils Hestia ja Penktas Elementas Desert Al Khatim (omanik Krista Parve) ning borzoid Wild Pansy Charodeika ja Wild Pansy Chudesny (omanik Inna Viks).
Seekordsete tulemuste üle on sarnaselt eelmisele aastale jälle põhjust uhkust tunda – Eesti võistkond saavutas päris mitmeid poodiumikohti.
Emaste cirnecode 1. koht Flightmaster Now and Forever (238+263=501 punkti) ning 6. koht Sikelia Dei Vignazzi (240+243=483 punkti).
Osales 10 koera, võitjal oli 501 punkti.
Isastes vaaraokoertes saavutas 2. koha Obrigado Sharm DeWelt (256+235=491 punkti), kokku oli isaseid 9, ning võitjal punkte 493.
Emastes vaaraokoertes tuli 7. kohale Reedly Road Simply Irresistible (253+240=493 punkti), kokku selles klassis võistles koeri 21, ning võitjal punkte 516.
Emane whippet Absidian Black Swan saavutas 3. koha (248+263=511 punkti), kokku võistlejaid selles klassis 16, võitja punktidega 523.
CACIL emastes whippetites Mano Sansonete Zytha Sweet 228+243=471 punkti, 47/65 ja Baffy Greefield Dogs 231+236=467 punkti, 51/65, võitja punktid 516. Galgo Beauty Rabbits Nightmare 259+230=489 punkti, 20/27, võitja koeral punkte 540.
Sloughid esinesid samuti väga hästi.
Isane Ward Al Yasmeen Araff 254+246=500 punkti, ja 6. koht (koeri kokku 8, võitjal 516 punkti).
Emane sloughi Ward Al Yasmeen Banou 258+260=518 punkti ja 5. koht (kokku oli koeri 14, võitja punktid 539).
Isane borzoi kahjuks finaaljooksu katkestas – Wild Pansy Chudesny 178+0=178 punkti, tulemuse said kirja 16 koera.
Emastes borzoides Wild Pansy Charodeika 221+248=469 punkti, 24/28.
Isane saluki Ta`zim Lazani 256+237=493 punkti, 21. koht 40ne koera hulgas, võitjal punkte 530.
Emastes salukides saavutas väga tubli 9. koha Penktas Elementas Desert Al Khatim 257+251=508 punkti, ning Khalils Hestia sai 175+214=389 punkti. Kokku võistles selles klassis koeri kokku 39, võitis koer punktidega 522.
Kõik tulemused on avalikustatud ürituse kodulehel: https://wcc2023.svvk.se/result/
Kokkuvõttes jäi Eesti võistkond võistluste korralduse ja tulemustega väga rahule- juurde saadi palju kogemusi. Üritus pakkus palju emotsioone ja ka ilmataat oli seekord päris armuline, ekstreemseid ilmaolusid seekord ei esinenud.
Jääme innukalt ootama järgmist aastat.
2024. aasta hurtade maastikujooksu maailmameistrivõistlus toimub 22.-26. mail Poolas, Gdanski lähedal.
Meeli Eismann: võidujoovastus oli suur!
Oleme osalenud oma koertega varasemalt EM-il Eestis ja Hollandis ning MM-l Soomes ja nüüd siis Rootsis. Meie pere koertest läks starti üks koer, Flightmaster Now and Forever ehk Säde.
Kõige tähtsamale maastikujooksuvõistlusele minek on ikka selline eriline – väike ärevus hinges. Väga vahva oli kohtuda jooksusõpradega kaugemalt ja lähemalt. Aastatega on paljud juba omavahel tuttavaks saanud, elatakse üksteisele kaasa ja lohutatakse, kui midagi ebaõnnestub.
Maa-ala, kus riikide tiimid paiknesid, oli päris suur. Väga vahva ja mõnus oli ringi jalutada ja uudistada, kuidas teiste riikide laagriplats kaunistatud ja tähistatud oli. Järgmiseks aastaks tahaks saada ka meie Eesti lipule kõrgema lipuvarda, et me paremini nähtavamad oleksime.
Sel aastal oli tore see, et meie laagriplats oli Eesti autosid-telke-busse täis! Omadega on ikka tore õhtul juttu puhuda, kui koerad puhkavad ja kuulata veel viimaseid nõuandeid enne starte.
Meie jaoks oli MM väga edukas. Kuna Säde eelmisel aastal poegis, jäi tema jaoks 2022 jooksuhooaeg vahele. MM oli tema esimene suurem start peale 2021 hooaja lõppu. Varasemalt on tal olemas EM III ja V koht.
Nüüd siis tõime koju tiitli: CSS World Winner 2023!
Kõrgemat lendu enam olemas pole, saavutasime tippude-tipu. Suur töö sai väärilise palga. Säde armastab jooksu üle kõige ja võitleb alati lõpuni.
Kuna ta oli pärast eeljooksu 9. kohal, siis me väga pjedestaali kohale ei lootnud. Autasustamisel elasime kaasa teistele tublidele koertele. Kui välja hõigati võitja, arvasin alguses, et neil läks midagi sassi. Võidujoovastus oli suur! See kõik tundus uskumatu. Emotsioon oli laes! On seda ikka veel.
Nüüd puhkame natuke ja siis on siht Poola poole. Loodan väga, et seal saavad juba kaasa lüüa ka meie pere teised kaks cirnecot Leek ja Särts. Kalendris on puhkus selleks ajaks juba paika pandud.
