Kutsikate kuulutused

EKL käis külas: Inglise Kennelklubi pidas 150. juubelit

EKL käis külas: Inglise Kennelklubi pidas 150. juubelit

Kirjutas: Urve Tipp
Toimetas: Lemmi Kann
Fotod ja videod: Urve ja Toomas Tipp

Inglise Kennelklubi tähistab sel aastal oma 150. juubelit, mis teeb sellest maailma vanima tunnustatud kennelklubi. Selle tähtsa juubeli auks kinnitas kuningas Charles III 5. aprillil 2023 klubile kuningliku eesliite ning Inglise Kennelklubi kannab nüüdsest austavat ja uhket nimetust The Royal Kennel Club.
Oli au ja rõõm esindada Eesti Kennelliitu Inglise Kuningliku Kennelklubi 150. juubeli auks korraldatud aiapeol Buckinghami palee aias 24. mail 2023.

Kõigepealt sellest, et meie siin võib-olla mõtleme, et noh, see on lihtsalt üks aiapidu – mis seal siis nii erilist on! Tasub aga teada, et Buckinghami palee aiapeod on olnud pikka ajalooga uhke traditsioon ja inglaste jaoks on võimalus neist osa saada vägagi ihaldatud ja hinnatud – neile pääseb vaid kutsetega. Ühe suve jooksul vaid kolm kuninglikku aiapidu, lisaks veel mõned konkreetsele üritusele või tähtpäevale pühendatud heategevuslikud aiapeod.

UK Kennelclub 150: Foto: Urve ja Toomas Tipp

Kuninganna Victoria valitsusajal loodud aiapeod on kuningliku perekonna liikmete jaoks oluline viis kohtuda ja suhelda paljude inimestega erinevatelt elualadelt. Ajalooliselt on aiapeod asendanud esitlemispidusid, kus osalesid debütandid, ning neist on kujunenud viis avaliku elu tegelaste tunnustamiseks ja premeerimiseks. Kogu riigis kasutatakse külaliste kutsumiseks pika aja jooksul välja kujunenud võrgustikku, kutse saajate soovitajate hulka kuuluvad lord-leitnandid, seltsid ja ühendused, valitsusasutused, kohalikud omavalitsused, teenistused ja kirik. Nemad soovitavad külalisi kutsumiseks ja sel viisil loodetakse saavutada aiapeole kogukonna parim võimalik esindatus. Kuninganna aiapidudele ei ole võimalik kutseid hankida otse Buckinghami paleega kontakteerudes.

Mis toimub Buckinghami Palee aiapeol?

Aiapeo päeval on palee väravad avatud umbes kella 15st. Pidu algab ametlikult siis, kui kuningliku perekonna liikmed täpselt kell 16.00 aeda sisenevad ja üks kahest kohalolevast sõjaväeorkestrist riigihümni mängib. Samal ajal, kui bändid jätkavad muusikavaliku esitamist, ringlevad kuningliku perekonna liikmed külaliste seas mööda kindlaks määratud „radasid“. Igaühel on erinev marsruut, liigutakse ja suheldakse põhimõttel, et kõigil oleks võrdne võimalus rääkida mõne kuningliku perekonna liikmega. Seejärel jõuavad kuningliku pere liikmed kuninglikku teetelki, kus nad kohtuvad teiste tähtsamate ja valitud külalistega.
Kõik külalised saavad vabalt süüa, juua ja kaunis paleeaias jalutada. Aiapeol kannavad härrad salongiülikondi, naised aga päevakleiti, mille juurde peab kindlasti kuuluma kübara või peakaunistus. Tihti kantakse ka rahvuslikku riietust või vormiriietust.

Etiketiparaad

Juba ümber kogu Buckinghami paleed ümbritseva aia kõrvalt palee väravate poole jalutades oli kõikjal näha etiketi kohaselt kaunilt riietatud naisi ja mehi, naistel muidugi peas kohustuslik „hat or fascinator“ ehk siis kübar, kübarake või lihtsalt kaunistus, enamasti ehitud rohkete lillede ja lendlevate sugedega, olemata siiski samas väga suur.
Väljuti toredatest tüüpilistest inglise taksodest ja saabuti ka jala, rahvast muudkui kogunes ja kogunes, kuigi palee väravad olid veel suletud.

Lossi ees kihav inimmass oli kirju ja sillerdav ja värviline. Kuna ilmaga meil sel päeval väga vedas ja see oli päikseline ja tuulevaikne, siis särasid naiste värvikirevad kostüümid ja peakaunistused selles päikesevalguses veel eriti kirkalt!

Kell 15.00 avati väravad. Valvuritele tuli esitada kaks erinevat isikutunnistust, üks neist pildiga, ning eelnevalt postiga või kulleriga saabunud sissepääsukaart.
Kuigi eelnevalt saadetud rohketes juhistes oli ka hoiatus, et inimesi võidakse sissepääsul läbi otsida, siis meie sellist juhtumit küll õnneks ei näinud. Keelatud olid suured kotid, professionaalne fototehnika, lapsed alla 18 aasta ja ka koerad, kui nad ei olnud ametlikult abikoerad. Kõik olid väga viisakad ja naeratavad, nii külalised kui ka valvurid.
Suure inimsumma sisenemine palee aeda kulges kiirelt ja igati kenasti. Rahvahulga teed ümber lossi parempoolse tiiva piirasid viisakalt lossi töötajad, kes hoolitsesid ilmselt selle eest, et keegi teelt kõrvale ei liiguks ega satuks kondama hiiglasuure kuningliku aia osadesse, mis polnud selle ürituse käigus külastamiseks mõeldud.

UK 150. oto: Toomas Tipp

Lossi taga avanes imeline vaatepilt tohutule hoolitsetud muruväljakule, mida palistas vasakult pikk rida kauneid valgeid telke. Nii telkide ette murule kui ka telkidesse oli pandud lugematul hulgal ümaraid laudu, mille ümber olid mugavad toolid. Nagu ikka suure hulga inimeste puhul, kestis see vaba laua ja toolide leidmine ning oma sõprade-tuttavate kokku hõikamine oma 20-30 minutit, mille järel asuti telkidest endale tooma kes teed, kes õunajooki ning sinna juurde muidugi pakutavaid hõrgutisi – soolaseid ja magusaid pisikesi ampsusuuruseid suupisteid.
Fakt internetist: igal aiapeol tarbitakse umbes 27 000 tassi teed, 20 000 võileiba ja 20 000 koogilõiku!
Kui palju oli sellel uhkel aiapeol külalisi, on keeruline hinnata, aga jällegi fakt internetist: igal traditsioonilisel aiapeol osaleb tavaliselt üle 8000 külalise!

Meeleolu oli vaba, rõõmus ja samas ka pidulik, inimesed suhtlesid, sõjaväe puhkpillorkester mängis, päike säras ning toidul ja joogil lasti hea maitsta.

Minul endal oli suur heameel juba lossi sisenemist oodates leida rahva hulgast mitmeid oma kauaaegseid ja häid sõpru, inglise staažikaid cavalier king charles spanjelite kasvatajaid. Alles neilt kuulsin, et sellele väga erilisele üritusele olidki kutsutud kõik Inglise Kennelklubi liikmed! Neile tuli aga suure üllatusena, et kutsutud olid ka teiste maade kennelliitude esindajad ja ma pean ausalt ütlema, et see fakt tõstis ürituse kaalukust ja tähtsust nende jaoks silmnähtavalt!

Mu sõbrad tutvustasid mind paljudele, enamasti eakatele inglise koerandusmaailma liikmetele uhkelt kui Eesti Kennelliidu esindajat. Omavahelistes jutuajamistes on rohkelt uhkusesegust üllatust, et osalema on kutsutud ka teiste riikide esindajad. Oli üsna selge, et ürituse rahvusvahelisus tegi aiapeo ka Inglise Kennelklubi liikmete jaoks veelgi tähtsamaks ja erilisemaks!

Edasi kulges pidu aiapidude välja kujunenud reeglite järgi. Kell 16 saabusid kuningliku perekonna liikmed, sedakorda siis Clouchesteri hertsog ja hertsoginna, kes olid selle ürituse patroonid. Lisaks neile sisenesid pidulikult ka Inglise Kennelklubi President Kent`i Prints Michael ja Inglise Kennelklubi viitsepresident Sir John Spurling. Orkester mängis Suurbritannia hümni. Pärast seda pidulikku sissejuhatust liikusid kuninglikud kõrgused rahva hulka suhtlema ja kätlema.

Kuna meil siin Eestis ei ole sellist monarhia armastust ega ajalugu, on meil ilmselt veidi raske mõista sellise võimaluse tähendust inglaste jaoks, aga mingi pildi annab seegi, et kuulsin mitut inimest ümbritsevatele ütlemas, et kuna õnnestus kuninglikku kätt suruda, on plaan seda kätt nüüd mõnda aega mitte pesta.

Mingil hetkel algas muruväljakul valvurite marss.

Kes on näinud vahtkonna vahetust Buckinghami palees, teab, kuidas see välja näeb, aga lähedalt ja ise koha peal olles on seda muidugi hoopis teine tunne jälgida.
Punakuuelised valvurid marssisid edasi-tagasi ja demonstreerisid keerukaid marsijooniseid, milles oli osaliseks ka samal ajal mängiv orkester.
Väga nauditav vaatepilt!

Rahva seas liikusid ka uhked vanahärrad – Yeoman`id, hüüdnimega Beefeter`id, oma uhkes aastasadade eest kinnitatud kirevais vormides, peas lilledega ehitud torukübarad, huulil naeratus ja heatahtlikud naljad, valmis iga soovijaga pilti tegema ning pisut juttu ajama. Soovijaid jätkus, on ka minul nüüd selline eriliselt meeleolukas ja ilmselt ka päris haruldane pilt olemas!
Väikese ääremärkusena mainin, et Yeomanè on kokku 32 ja nende võib olla ka naisi. Ja on ka – ise nägin! Tänapäeva Yeomani valvuritel peab olema selja taga vähemalt 22 aastat sõjaväeteenistust, neil peab olema sõjaväelase auaste ning nad peavad olema autasustatud pika teenistuse ja hea käitumise eest antava medaliga.

Ühel hetkel kuninglikud kõrgused lahkusid ja rahvas hakkas tasapisi pidu lõpetama. Peo lõpp oli märgitud täpselt kella 18ks. See kolm erilist tundi erilises kohas lõppes eriliselt rahuloleva ning ikka veel piduliku rahvahulga rahuliku lahkumisega läbi palee värava, palee töötajad rõõmsalt neid ära saatmas ja toredat õhtu jätku soovimas.

Ma olen ääretult tänulik selle võimaluse eest osaleda sellel erilisel Inglise Kuningliku Kennelklubi pidupäeval ja au eest esindada seal meie Eesti Kennelliitu. Kuigi aiapidu oli mingis mõttes üllatavalt mitteformaalne, on selge, et Eesti esindaja kohalolek seda sorti üritusel on väga oluline.
Loodan, et see traditsioon jätkub.