Menu
Austraalia karjakoer
Organisatsioon (taotleja)
Kehtib
Terviseuuring
BAER kuulmistest (mõlemal vanemal): tulemusega normaalne kuulmine mõlemast kõrvast.
HD-uuring (mõlemal vanemal): vähemalt C/C; ED-uuring (mõlemal vanemal): vähemalt 1/1.
Vähemalt üks pesakonna vanematest peab olema prcd-PRA geenitesti või ametliku põlvnemisuuringu teel saanud staatuse terve ehk A.
Soovitav on:
kogu pesakond 7–8 nädalaselt enne loovutamist testida BAER testiga;
teha koerale enne paaritamist silma pilulambitest, kontrollida põlved ja selg ning teha PLL geenitest;
aretuses mitte kasutada koera, kellel on lontis kõrv(ad) või koera kellel pole täishambumus.
Aretuses ei tohi kasutada koera, kellel on jõnkssaba, peitmunandilisus, valehambumus.
Näitusetulemused
Näitusehinne (mõlemal vanemal): 2 näitusetulemust vähemalt „väga hea“ ja 1 näitusetulemus „suurepärane“
Koolitus
Koolitustulemused ei ole nõutud, kuid soovitavalt võiks aretuses kasutataval koeral olla olnud kokkupuude kariloomade ajamisega ning teda on rakendatud koolitusaladel.
Soovitav on (mõlemal vanemal) läbitud iseloomutest või MH-test.
Muu
Soovitav on:
suguluspaarituse indeks mitte suurem kui 6,25%;
isasel kuni 3 pesakonda eluea jooksul ning kuni 1 pesakond aastas. Kui isane ei suuda ise paarituda, siis ei peaks teda aretuses kasutama.
emasel kuni 2 pesakonda eluea jooksul. Emane peaks olema paaritushetkel 2–8-aastane. Esimene pesakond tuleks teha kuni 5-aastasele emasele koerale. Keisrilõikega sünnitanud emast ei peaks enam teist korda aretuses kasutama.
mitte teha korduspaaritusi.
Tõendi pesakonna aretuserinõuetele vastavuse kohta väljastab Eesti Austraalia Karjakoerte TÜ. Aretusnõuded peavad olema täidetud enne paaritust.
Aretusnõuetele mittevastavaid koeri saab kasutada aretuses eelnevalt EAKT aretustoimkonna poolt kinnitatud eriloaga.
