Lamba- ja karjakoeratõuge on väikestest suurteni, loomupärase karjatamisinstinkti test sobib neile kõigile.
Tekst ja fotod Maris Siilmann
Lamba- ja karjakoeratõugude omanikud on ilmselt oma koera sugupuus kohanud „imelikke“ tähekombinatsioone NHAT, HWT ja IHT. Tegemist on lühenditega, mis kuuluvad FCI reeglite alla kuuluvate erinevate karjatamistestide, -eksamite ja võistluste juurde ning on kui IGP või AG või FT teiste alade harrastajatele.
Eelpoolmainitustest on kõige lihtsam oma koera nime juurde saada tähekombinatsioon NHAT (Natural Herding Aptitude Test), eesti keeles loomupärase karjatamisinstinkti test (LKIT), mis kinnitab, et koeral on olemas loomupärane soov karjatamiseks. Kevadisel EKL volinike koosolekul said FCI karjatamisreeglite tõlked kinnitatud ning alates käesolevast suvest on seda instinktitesti võimalik korraldada ka Eestis.
Tegemist on – nagu nimigi ütleb – instinktide olemasolu kontrolliga ning koer ei pea oskama lambaid karjatada. Koeral peab lihtsalt olema heas mõttes huvi lammaste vastu.
Oluline on koera koostöösoov
Karjatamisinstinkti test koosneb kahest osast. Esimeseks on sotsiaalsusosa, kus kontrollitakse, kuidas suhtub koer võõrasse (loe: kohtunikku), teistesse koertesse ning kas ja milline on koostöösoov oma omaniku või koerajuhiga.
Kohtunik kontrollib iga koera mikrokiipi, seejärel peab omanik koos koerajuhiga mööduma teistest testil osalevatest koertest ja koer hüppama üle madala tõkke. Järgmiseks on koeraga koos ümber koonuste slaalomis jalutamine, koera helile reageerimise kontroll ja viimasena koera kohtuniku kätte ootama jätmine ning enda juurde kutsumine.
Koer ei tohi harjutuste ajal olla „kõrval“ käsu all, oluline on soov ja tahe asju teha koos omanikuga. Sel ajal, kui üks paar ette nähtud harjutusi sooritab, ootavad teised rivis oma korda – nii saavad kõik sama pikast koerterivist mööduda.
Karjatamises kasutatavad lühendid
NHAT – Natural Herding Aptitude Test, eesti keeles loomupärase karjatamisinstinkti test. Ühine nii traditsioonilistele karjatamise tõugudele kui ka bordercollie’dele.
HWT – Herding Working Trial, töökatseeksam, mis annab õiguse osaleda rahvusvahelistel koertenäitustel kasutusklassis ning kinnitada CIB tiitel.
IHT – International Herding Trial, rahvusvahelised karjatamise võistlusklassid, mida on kolm (1, 2, 3). Kõige kõrgemas, 3. klassis on koeral piisavalt heade tulemuste korral võimalik saavutada ka karjatamistšempioni tiitli jaoks vajalikke tulemusi.
HWT ja IHT eksamid ja võistlused korraldatakse eraldi kogumisstiilis (CS, Collective Style), mis mõeldud bordercolliedele ning traditsioonilises stiilis (TS, Traditional Style), mis on mõeldud kõikidele teistele lamba- ja karjakoeratõugudele.
Iga osaleja kiip saab kohtuniku poolt kontrollitud.
Sotsiaalsusosas kontrollitakse koera suhtumist nii inimestesse kui ka teistesse koertesse.
Instinktid valla
Peale sotsiaalsustesti sooritamist on aeg liikuda lambaaediku juurde. Aediku lähedal on korraga vaid see koer, kelle karjatamisinstinkti olemasolu parasjagu kontrollitakse. Aiaga piiratud suurema ala sees on väiksem aedik, milles on lambad. Koer pannakse pika rihma otsa ning kõigepealt tuleb koos omanikuga teha tiir mööda suure aediku välimist äärt. Koera ei tohi sel hetkel veel väikese aediku ja lammaste lähedale lasta. Korraks suurest aedikust välja ning siis uuesti tagasi – nüüd peab omanik teel väikese aediku juurde koera rihma lahti laskma ning koeral tekib võimalus oma instinkt valla päästa.
Kohtunik jälgib koera ning annab vahepeal omanikule juhiseid peatumiseks ja suunamuutusteks, et paremini koera tegevust ja võimeid kirjeldada. Kui koer lammaste vastu huvi pigem üles ei näita, on kohtunikul õigus paluda omanikul minna lammaste juurde aedikusse, andes koerale niiviisi suurema motivatsiooni lammastele läheneda. Sõltuvalt koerast kulub karjatamisinstinkti kontrollimiseks üldjuhul 5–15 minutit.
Iga koera kohta vormistatakse ka testi protokoll, kus kirjas koera soorituste kirjeldus. Tulemuseks on kas „sooritatud“, „mittesooritatud“ või „diskvalifitseeritud“. See viimane on selleks puhuks, kui koer näitab lammaste suhtes üles agressiivsust ning sel juhul on testi uuesti võimalik sooritada vähemalt aasta aja möödumisel. Muul juhul võib testi igal võimalusel uuesti tegema minna.
Karjatamisinstinkti kontrollitakse üks koer korraga.
Hollandi lambakoer Jep oli lammastest selgelt huvitatud.
Teise testipäeva osalejad.
Testi sooritanud koerad saavad ka temaatilise kujundusega diplomi.
21 koera on Eestis juba testi läbinud
Eestis on nüüdseks korraldatud kolm NHAT testi – üks juunikuus ning kaks augustis. Igal testipäeval oli ruumi kaheksa koera jaoks ning kohad täitusid üllatavalt kiiresti. Osalenud koerad esindavad tõuge FCI esimesest, teisest ja viiendast rühmast, kõige populaarsemat tõugu ei olegi hetkel veel võimalik välja tuua, sest esikoht on jagamisel nelja tõu vahel.
Sotsiaalsusosa läbisid testidel edukalt kõik koerad, kogu testi kohta said tulemuse „sooritatud“ kirja 21 koera – igati tubli tulemus!
Fantastiline viis koos koeraga tegutseda
Moona Õunmaa osales oma shetlandi lambakoera Stellaga (EST-00028/25 Moonflick Rewrite the Stars) loomuliku karjatamisinstinkti testil ja leiab, et see on hea võimalus lasta koeral teha just seda, milleks ta aretatud on.
Kuidas/miks tekkis mõte oma koeraga karjatamise testile minna? Põhjuseid oli mul mitmeid. Ühest küljest arvan, et karjatamine on tore tegevus, mida koos oma koeraga teha ja tahtsin seda kindlasti ka ise proovida. Teisest küljest oman sheltiede kennelit ja kuna sheltied aretati karjatamiseks, siis sooviksin, et aretuses olevatel koertel oleks olemas instinkt lambaid karjatada.
Kas olite koera juures varem täheldanud karjatamishuvile viitavat käitumist? Jah, linnas elades näen seda põhiliselt lindudele suunatult, kellele soovitakse järgi joosta, neid vahepeal jälgides ja lähemale hiilides. Samuti olen täheldanud karjatamishuvi näiteks palliga mängides – liikudes ise koos palliga hoiab koer fookust pallil ja liigub ümber minu.
Kas koera käitumise juures testil teid miski ka üllatas? Enamasti läkski nii, nagu ma arvasin, aga olin siiski ka positiivselt üllatunud. Stella käitus sotsiaalses osas, nagu arvasin – ta on üsnagi noor, seega närveerisin, aga ta sai hästi hakkama. Kohtumine lammastega oli see, kus ta mind äärmiselt positiivselt üllatas. Varasemalt oli ta ühe korra saanud lammastega tutvust teha, aga need lambad olid lahtiselt, testis olid lambad aga aedikus. Kui esimesel korral oli suhtumine lammastesse natuke kahtlev, siis testil olles läks Stella lahti lastes koheselt haukudes ümber lammaste jooksma ning otsis iseseisvalt tasakaalupunkti minule. Oli väga lahe ja huvitav seda vaadata!
Kuidas plaanite saadud kogemust edaspidi kasutada? Edaspidi tahaksin kindlasti rohkem karjatamist proovida, kuna on selge, et Stella nautis seda tegevust. Soovitan ka teistele koeraomanikele NHAT testi ja karjatamistrenne. See on fantastiline viis koos koeraga tegutseda ja anda neile võimalus teha just seda, milleks nad on aretatud.
Minimaalne vanus loomuliku karjatamisinstinki testil osalemiseks on 9 kuud. Shetlandi lambakoer Stella saigi laupäeval 9-kuuseks ja osales pühapäeval testil.
NHAT testi sooritamine ei ole eelduseks sellele, et oma koeraga karjatamise trenni minna. Trenni võib minna nii enne kui ka pärast testil käimist. Millal treeningud ja testid toimuvad, saad vaadata EKL kodulehel olevast kalendrist.
Info karjatamise treeningute kohta:
- bordercollied: Terell Pihlak (treeningud toimuvad Tartumaal)
- teised tõud: Maris Siilmann (treeningud toimuvad Raplamaal).