Kutsikate kuulutused

Euroopa Komisjoni määruse arutelu koerte ja kasside heaolu ning jälgitavuse kohta

Euroopa Komisjoni määruse arutelu koerte ja kasside heaolu ning jälgitavuse kohta

 

Euroopa Komisjon avaldas 7. detsembril määruse eelnõu koerte ja kasside heaolu ning jälgitavuse kohta. Eelnõu raames toimus Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis 26. jaanuaril 2024. a  määruse arutelu, kus EKLi esindajana käis kohapeal juhatuse liige Piia Jairus, kes andis ülevaate arutelul toimunust.

Jaanuaris kogunesid huvirühmade esindajad arutelule, mille keskmes oli uue Euroopa Komisjoni määruse eelnõu, mis tulevikus hakkab reguleerima kasside ja koerte aretust, pidamist, identifitseerimist ning müüki (sh tasuta loovutamist). Muutuvas ühiskonnas on ka loomade heaolule pööratud rohkem tähelepanu ning Euroopa Liidu elanikest  74% on  mures koerte ja kasside heaolu pärast. Määruse kehtestamise eesmärk on vähendada kauplemispraktikaid, mis ei arvesta koerte ja kasside heaolu ning parandada turule viidavate loomade jälgitavust, kehtestades ühtsed standardid kannatuste vältimiseks, eriti seoses aretusega. Samas ei reguleeri määrus lemmikloomade pidamist, hulkuvate loomadega seotud regionaalseid korraldusi ega koerte ja kasside kasutamist katseloomadena.

Arutelule olid kutsutud kõikide huvigruppide esindajad, kes on tulevase Euroopa Komisjoni kasside ja koerte heaolu tagava määruse sihtgrupiks. Lisaks varjupaikadele, loomakaitseorganisatsioonidele, Eesti Kennelliidule ning tõukasside aretust koondavatele organisatsioonidele olid kaasatud ka esindajad Eesti Maaülikoolist, PRIAst, PTAst ning Eesti Loomaarstide ühingust.

Arutelu eesmärk oli kujundada Eesti seisukoht uue määruse oluliste punktide suhtes ja tuvastada murekohad, mille osas Eesti soovib võimalikke muudatusi esitada. Uus regulatsioon jätab võimaluse kõikide kasside ja koerte (sh lemmikloomad, väikestes kennelites või hoiukodudes peetavad loomad) pidamisnõuete reguleerimiseks liikmesriikidel endal leebemalt või rangemalt ning ka ka määruse ettepanekus kirjeldatud ettevõtetes soovi korral vaid rangemalt. Karistused rikkumiste korral määrab iga liikmesriik ise.

Peamine mure, mis kõigil osapooltel üles kerkis, puudutas määruses piirnormiks esitatud kasvataja mõiste (ning ka „koduvarjupaiga“ suuruse mõiste) ehk „eraisikud kes peavad rohkem kui kolme steriliseerimata koera või kassi ja selles ettevõttes sünnib rohkem kui kaks pesakonda kalendriaastas“ ning „varjupaigad (hoiukodud), kus peetakse üle kümne koera või kahekümne kassi”. Kõik osapooled nõustusid, et steriliseerimata emaste koerte arv või rohkem kui kaks pesakonda aastas, ei peaks olema määrav koerte heaolu nõuete täitmiseks. Oluline on tagada kõikide koerte ja kasside heaolu ning jälgitavus.

Sellisel kujul eelnõu hakkaks reguleerima vaid nende kennelite tegevust, kes peavad rohkem kui kolme steriliseerimata emast koera või kassi ja kennelis sünnib rohkem kui kaks pesakonda kalendriaastas. Seega puudutab see võrdlemisi väikest hulka kasvatajaid.

Kasvatajad, kes neid tingimusi siiski täidavad neile rakenduvad järgmised nõuded:

-Viie aasta jooksul (peale määruse kehtima hakkamist) ning edaspidi enne tegevusega alustamist peavad kõik kasside ja koerte kasvatajad saama Põllumajandus ja Toiduametilt tegutsemiseks loa.

-Määrus toob välja loomade heaolu ja tervise tagamise põhimõtted, millest peab kinni pidama (sh nõuded söötmisele, sotsialiseerimisele, tervishoiule jne).

-Määrus reguleerib koerte pidamistingimusi (sh nii ruumi suurust, loomulikku valgustust  ning igapäevast õues käimist) ning keelab „konteinerites“ pidamise. (Konteineri all mõeldakse väikest transpordiks või ajutiseks eraldamiseks mõeldud puuri).

-Aretuses on keelatud edasi viia genotüüpe, mis halvendavad järglaste heaolu (eraldi on välja toodud lühininaliste tõugude aretus, mis ei ole keelatud, kui aretusprogrammis vähendatakse deformeerunud hingamisteede negatiivset mõju tervisele). Keelatud on suguluspaaritus (vanemate ja järglaste või vanavanemate ja järgmise põlvkonna järglaste vahel).

-Looma müümisel/loovutamisel peab kasvataja andma piisava info looma tulevase heaolu tagamiseks – sh selgitama, mis on vastutustundlik loomapidamine.

Ülejäänud määrusest tulenevad nõuded ja eeskirjad on juba kirjeldatud loomakaitseseaduses, mis reguleerib Eestis koerte ja kasside heaolu, kannatuste vältimise aluseid ning loomapidajate vastutust.

Pikem arutelu toimus ka lemmikloomade registrite üle, mille murekohad tulid uue määruse valguses taas esile. Määrus näeb ette kogu  Euroopat hõlmava registrisüsteemi loomist, kuhu tuleb kanda kõikide riikide (lemmik)loomade liikumise ja päritolu andmed.

Räägiti ka loomapidamisnõuetest, eriti ruumi ning kasside puhul ka põrandapinna ja mitmetasandiliste ruumide erinevuse osas. Temperatuurinõuded tekitasid elavat arutelu, kuna need ei pruugi arvesse võtta meie piirkonna kliimat ja erinevate koeratõugude eripärasid. Üllatusena arutati ka võimalust hukata need koerad, kes jäävad eemale aretusest (eriti vanuse tõttu), mis on Lõuna-Euroopa riikides omamoodi praktika. Päevakorras oli ka teema elektriliste seadmete keelustamise kohta (nii treeningutes kasutatavad elektrilised kaelarihmad kui ka territooriumil püsimiseks mõeldud raadiopiirded). Üldine seisukoht oli, et need vahendid ei peaks nii vabalt kättesaadavad olema, kuna nende õige kasutamine nõuab teadmisi ja oskusi, mida ei saa eeldada kõigilt koeraomanikelt.

Euroopa Komisjon on rõhutanud, et nende nõuded ei ole seotud jahipidamisega. Siiski juhtis Eesti Maaülikooli loomaheaolu professor juba varasemalt ministeeriumi tähelepanu jahikoertele, eriti keha muutvate operatsioonide valguses, mis on uue määruse kohaselt täielikult keelatud. Kuigi sellised operatsioonid on Eestis juba keelatud, võimaldab näiteks Inglismaa erandeid jahikoertele (gun dog), lubades saba eemaldamist enne, kui see metsas vigastada saab. Professori arvates ei ole see kooskõlas loomade heaoluga, kui me ei võimalda ennetada kannatusi, eeldades, et vigastatud saba on halvem kui kirurgiliselt eemaldatud saba. Sama seisukohta jagas ka EKLi Jahikoerte Kogu, esitades vastava ettepaneku ministeeriumile.

Hetkel ootame ministeeriumi seisukohta ja järgmisi samme seoses eelnõuga. Valitsuse istung peaks toimuma 29.02.2024  ning kui arutelul välja toodud  seisukohad heaks kiidetakse liiguvad need edasi Riigikokku ja Euroopa Liidu asjade komisjoni.