Tekst Margit Toovere, fotod Wikimedia Commons, Kasahstani Künoloogide Liit, Ratonero Bodeguero Andaluz tõuühing
FCI koeratõugude nimekirja lisandus 3. septembril kaks uut tõugu – kasahhide hurt tazi ja hispaanlaste Ratonero Bodeguero Andaluz said eeltunnustuse. Tõud hakkavad kuuluma vastavalt 10. ja 3. rühma.
Tazi on äärmiselt graatsiline – väikese selgepiirilise peaga, suurte tumedate silmade, peene ja painduva kaela, pikkade lihaseliste jalgade ja kerge sammuga. Keskmise suurusega, sügava rinnakorviga ning kehal lühikese ja sabal-kõrvadel pikema karvaga koer sarnaneb välimuselt salukile. Maailma vanimate tõugude hulka loetav koer on geneetiliselt sugulane paljude sarnase välimusega Põhja-Aafrika ja Aasia tõugudega.
Iseloomult on tazi iseseisev ja võõrastest hoiab pigem eemale. Tõug on tuntud oma mängulisuse, vastupidavuse ja valvsuse poolest. Nad suudavad joosta pikki vahemaid kiirusega 12–15 kilomeetrit tunnis. Kodumaal Kasahstanis on tazi hinnatud jahikoer. Ammustel aegadel hindasid nomaadid tazi oskusi hundijahil, samuti kasutati neid jäneste, metssigade, rebaste, mäkrade, hirvede ja saigade jahil. Tazi oli ainus loom, kes lubati jurtasse ning öeldi, et kasahh vahetaks 47 hobust ühe tazi vastu.
Kunagi arvukas tazi on nüüdseks sattunud haruldaste tõugude sekka. 2014. aastal korraldati Kasahstani pealinnas Astanas esimene tazide erinäitus, kus osales 158 koera. Eesmärgiks oli tõsta tõu populaarsust ja päästa tazi väljasuremisest. Ka riiklikul tasemel on eraldatud suuri summasid, et tõugu päästa.
Tazi oli juba varem Eesti Kennelliidu poolt tunnustatud tõug. Seni on Eesti registris 39 tazit.
Loe tazi kohta rohkem Kasahstani Künoloogide Liidu kodulehelt (vene keeles).
Hispaanlaste terjer Ratonero Bodeguero Andaluz on nagu nimigi ütleb – tõlkes Andaluusia veinikeldri rotipüüdja – aretatud veinivaatide vahele peitunud hiiri ja rotte püüdma. Tõu ajalugu ulatub mitmesaja aasta taha, kui inglise veinikaupmehed end Hispaania lõunarannikul šerrivalmistamise piirkonnas sisse seadsid. Kaasa võtsid nad tänapäeva foksterjeri esivanemad ning ristasid neid kohalike koertega, et saada veinikeldrites hiiri ja rotte hävitavaid koeri.
Välimuselt meenutab tõug suuremat jack russelli terjerit, kellel on küll pikemad ja sihvakamad jäsemed. Teda on vahel kutsutudki „Hispaania jack russelliks“. Tõug on keskmise suurusega, turjakõrgusega 37–43 cm. Karv on on väga lühike, valget värvi – et koer pimedas keldris märgatav oleks – ning mustade ja punakaspruunide märkidega. Sportlik, kuid kerge kehaehitus võimaldab tal liikuda väledate ning koordineeritud pöörete ja hüpetega. Ratonero Bodeguerod võivad sündida ka naturaalse nudisabaga. Rõõmsameelne, elavaloomuline, kiinduv, sõbralik, julge ja hea iseloomuga Ratonero Bodeguero paistab eelkõige silma oma funktsionaalsuse poolest, olles visa ja alati valmis närilistekütt. Neil on tugev jahiinstinkt, laitmatu haistmis- ja nägemismeel ning nad suudavad oma liigutusi hästi koordineerida.
Nad on ka truud ja kiinduvad kaaslased, kes suudavad kohaneda väga erinevate keskkonnatingimustega.
Aastal 1993 loodi esimene tõuklubi, samal aastal pandi kirja ka tõu standard. Aastal 2000 tunnistas valitsus Ratonero Bodeguero Andaluzi Hispaania kohalikuks tõuks.
Loe Ratonero Bodeguero Andaluzi standardit.
