Harju Maakohus jättis 29.09.2023 kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-23-6210 K.P hagi mittetulundusühing Eesti Kennelliit vastu läbi vaatamata.
K.P. esitas 25.04.2023 Harju Maakohtule hagi kostja mittetulundusühing Eesti Kennelliit vastu. Vastavalt hagiavaldusele palus hageja tuvastada kostja 08.03.2023 volinike erakorralise koosoleku otsuse tühisus osas, milles otsustati volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023. Alternatiivselt palus hageja tunnistada sama otsus kehtetuks. Samuti palus hageja saata kohtulahendi ärakiri registripidajale tühiste otsuste alusel tehtud kannete tühistamiseks.
Mittetulundusühing Eesti Kennelliit kostjana osundas hagi esemele, mille kohaselt nõutakse, et kohus tuvastaks EKL volinike koosoleku otsuse tühisuse osas, millega anti volinike koosoleku juhatajale õigus sõlmida 09.03.2023 uute juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud. Ülejäänud otsuseid ei ole vaidlustatud ja nendega on hageja nõustunud – kandidaate, uute juhatuse liikmete valimist ja esimehe ning aseesimehe valimist. Hagi on suunatud üksnes sellele, et volinike koosoleku juhatajal puuduks õigus juhatuse liikmetega lepingu sõlmimiseks.
Kostja selgitas, et 28.06.2023 on volinike koosolek teinud otsuse, milles kinnitab juhatuse liikmete valimist ja nende ametiaja tekkimist 08.03.2023 ning voliniku koosoleku juhtaja õigust sõlmida juhatuse liikmetega leping. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õiguslik huvi õigussuhte puudumise tuvastamiseks, hagi on esitatud selgelt pahatahtliku eesmärgiga ja tegemist on menetlusõiguste kuritarvitamise juhtumiga – hagi on esitatud lihtsalt menetlemise pärast, on igasuguse õigusliku huvita ja olemuslikult perspektiivitu. Kohtul on igas menetlusstaadiumis õigus tuvastushuvi kontrollida. Kostja esitas taotluse jätta hagiavaldus läbi vaatamata.
Harju Maakohus leidis, et esineb alus jätta hagi läbi vaatamata tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 423 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole taotletavat eesmärki võimalik saavutada, ning p 1 alusel, sest hageja õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud asjaoludele tuginedes võimalik.
Hageja soovitud eesmärki ei ole võimalik saavutada ka vaidlustatud otsuse kehtetuks tunnistamise nõudega. Otsus, mille kehtetuks tunnistamist taotletakse, on kehtiv kuni kehtetuks tunnistamiseni. Seega kui kohus tühisust ei tuvasta, on otsus hetkel kehtiv, juhatuse liikme lepingud olid sellisel juhul sõlmitud esindusõigust omava isiku poolt ja seejärel veelkordselt 28.06.2023 seisuga kehtivalt üle kinnitatud, ehk kostja on väljendanud tahet olla juhatuse liikme lepingutega seotud.
Kohus leidis, kuivõrd juhatuse liikmetega sõlmitud lepingud on esindusõiguse olemasolu kontekstis kohtumääruse tegemise seisuga kohtu ette toodud asjaoludel kehtivad, siis ei ole hageja hagiga tunnistada 08.03.2023 kostja volinike koosoleku otsus tühiseks osas, milles otsustati volitada volinike koosoleku juhatajat sõlmima valitud juhatuse liikmetega juhatuse liikme lepingud alates 09.03.2023 või alternatiivselt otsus kehtetuks, esitatud eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset ning hagiga ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada.
Harju Maakohus otsustas jätta menetluskulud K.P. kanda, ühtlasi mõistis K.P. mittetulundusühingu Eesti Kennelliit kasuks välja menetulskulud summas 1680 eurot.
Kohtumäärus on jõustunud.
