Tervis

EKL terviseuuringute statistika

Mitmed tõuühingud koostavad ja avaldavad oma tõu kohta iga-aastaselt terviseuuringute statistika. Täpsemat infot leiad vastava tõu ühingu kodulehelt. Samuti avaldatakse kõigi ametlike terviseuuringute tulemused EKL online tõuregistris.

Suguluspaaritus

Tõugude aretamisel on oluliseks vahendiks olnud suguluspaarituse kasutamine (inglise keeles ka linebreeding ja inbreeding). Suguluspaaritus iseeneses ei ole ei hea, ega halb – seda kasutatakse mingi(te)  omadus(t)e (olgu need siis välimiku- või tööomadused) tugevdamiseks ja kinnistamiseks. Oskamatul kasutamisel võivad sugulusaretuse käigus kinnistuda loomulikult ka mõned mitte nii soovitavad omadused.

Juhul, kui olete ostmas koera, kelle sugupuus on kasutatud suguluspaaritust, küsige kindlasti kasvatajalt, mis oli sellise aretusvaliku põhjuseks ning võimalusel uurige lähemalt koeri, keda aretuses kasutatud on. EKL online tõuregistris märgitakse koera sugupuus korduvalt esinev esivanem rohelist värvi kastikesega.

Põlveuuringud

Põlvekedra paigaltnihkumise (patella luksatsioon) all mõistetakse põlvekedra normaalse asendi muutust, mistõttu põlvekeder liigub normaalsest asendist sisse- või väljapoole. Põlvekedra nihkumist sissepoole nimetatakse mediaalseks patella luksatsiooniks ja väljapoole lateraalseks patella luksatsiooniks. Ehkki patella luksatsioon võib tabada igat koera, esineb seda siiski sagedamini kääbustõugudel.

Kuna tegemist on koera elukvaliteeti selgelt halvendava probleemiga, tuleks eriti just neis tõugudes, kus patella luksatsioon probleemiks on, teostada aretuskoertele ametlik põlveuuring. Haigeid koeri aretuses kasutada ei või. Uuringu teostavad veterinaarid, kes on läbinud Eesti Väikeloomaarstide Seltsi poolt tunnustatud vastavasisulise koolituse.

Silmahaigused

Nägemine on välismaailmaga suhtlemiseks ja infovahetuseks väga oluline. Seetõttu on terved silmad suur väärtus.

Erinevaid silmahaigusi on palju. Mitte kõik, kuid suur osa neist võivad põhjustada nägemise halvenemist või täielikku kadu. Levinumateks silmaprobleemideks on silmalaugude sisse- (entroopium) või väljapoole (ektroopium) pöördumine, PPM (looteeas pupilli kattev veresoonte võrgustik vastsündinu perioodil ei taandarene, vaid jääb püsima),  glaukoom (silma siserõhk suureneb, tekitades kahjustusi, mis võivad lõppeda pimedaks jäämisega),  katarakt  (läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine – mõnedel tõugudel on leidnud tõestust päriliku katarakti HC esinemine).

Läätse luksatsioon (läätse hoidvad sidemed on katkenud, ning lääts ei asu seetõttu silmas õigel kohal),  PHTVL/PHPV (lootel läätse tekke ajal läätse ümbritseva esmase klaaskeha ja veresoonte võrgustik ei taandarene),  RD ehk võrkkesta düsplaasia (kergemal kujul voltide või rosettide moodustumine võrkkestas, raskemal juhul võrkkesta degeneratsioon või silmapõhjast irdumine), CEA ehk collie silmaanomaalia (embrüonaalse arengu ajal embrüonaallõhe osaline sulgumatus)

PRA – progresseeruv võrkkesta atroofia (võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõpeb pimedaksjämisega), RPED (võrkkesta nägemisrakkude all olev pigmendirakkude hulk suureneb ja hakkab nägemisrakkudele rõhuma, põhjustades nende taandarengut).

Mitmete silmahaiguste esinemist on võimalik ennetada või vähendada, kontrollides enne koera aretuses kasutamist tema silmi pädeva silmaarsti juures. Eestis on hetkel ainsaks EKL poolt tunnustatud silmauuringute usaldusarstiks dr. Ülle Kell.

Nahahaigused

Nahk ja karvastik on koera tervise peegel – vaid pilguheidust koerale piisab nägemaks, kas teda on õigesti toidetud ja hooldatud. Enamus nahaprobleeme tekib, kui koera toit ning karvahooldus ei vasta konkreetse koera vajadustele. Hooldus ei tähenda vaid karvahooldust (kammimine-trimmimine-pesemine), vaid hõlmab ka regulaarset parasiiditõrjet (kirpe-puuke emal hoidvad tilgad või rihm ning ussitõrje).

Nahahaigused moodustavad igapäevastest arstivisiitidest ligikaudu 10%. Kõige rohkem esineb nahapõletikke, järgnevad allergiast tulenevad probleemid, nahaparasiidid, seeninfektsioonid, kasvajad ja probleemid, mis viitavad ainevahetushäiretele.

Reeglina ei saa nahahaigusi diagnoosida ainult visuaalsel teel, välja arvatud muidugi juhtudel, kui kirbud silmnähtavalt looma peal ringi sibavad. Tihti nõuab algpõhjuseni jõudmine mitmeid teste ja proove. Sageli on silmaga nähtav nahaprobleem kõigest jäämäe tipp. Nahapõletike ravikuurid on pikaajalised ning koosnevad lisaks suukaudselt manustatavatest antibiootikumidest veel ravipesust, toiduvahetusest ja toidulisanditest.

Mõnede seisundite korral on ravi eluaegne. Diagnoosi saab panna ning sobiva ravi määrata ainult veterinaar – probleemide ilmnemisel tuleks temaga kohe ja viivitamatult ühendust võtta.

Südamehaigused

Koertel esinevad südamehaigused, mis jagunevad kaasasündinuteks ja eluajal omandatud haigusteks.

Kaasasündinud südamehaigused võivad olla seotud arenguhäiretega looteeas või sellega, et  vereringes peale sündi toimuma pidavad muudatused ei toimu täielikult.

Levinuimad südamehaigused on südameklapi prolaps (südameklapid ei sulgu ning sellega kaasnevad vereringehäired – esineb peamiselt väikest kasvu tõugudel) ning dilatiivne kardimüopaatia (südamelihas muutub järk-järgult nõrgemaks ja laperdavaks ning südametöö seetõttu ebaefektiivsemaks – esineb peamiselt keskmist- ja suurt kasvu tõugudel).

Südamehaigused arenevad järk-järgult ning südame jõureservide ammendumisel tekib seisund, mida nimetatakse südamepuudulikkuseks. Tavalisemad sümptomid, mis südameprobleemiga kaasnevad on väsimine, raskendatud hingamine, isu vähenemine ja kaalukaotus, ka sagedane köha, minestushood ning kõhu suurenemine. Kuna muudatused ei teki üleöö, vaid pikema aja jooksul, on neid esialgu raske märgata. Südamehaiguste tekkimise eelsoodumuseks on lisaks tõule ka looma rasvumine ning vähene liikumine või vastupidi liiga suured koormused treenimata koeral.

Kahtluse korral on mõistlik pöörduda loomaarsti poole, et koera põhjalikult kontrollida. Nii on võimalik haigusi avastada varajases staadiumis ning ravida koera tulemuslikumalt.  Kindlastki paluge igal visiidil, et loomaarst teeks koerale täieliku tervisekontrolli.

Juhul, kui tekib kahtlus, et koera südametöö ei ole korras, tuleks pöörduda südameuuringutele spetsialiseerunud arstide poole, kelleks Eestis on dr. Paul F. Mõtsküla ning dr. Merit Villemson-Kavak. Mõlemad on ka EKL usaldusarstid südameuuringute alal.

Koerte liigeste düsplaasiauuringud

Koerte liigeste düsplaasiauuringud (hip dysplasia HD/elbow dysplasia ED)

Koerte liigeste düsplaasiauuringute all mõistakse koera küünar- (ED) ja puusaliigeste  (HD) röntgenoloogilist uuringut, millega kontrollitakse liigeste arengu vastavust FCI poolt kehtestatud nõuetele.  EKL koerte liigeste düsplaasiauuringute usaldusarst annab liigestele ametliku hinnangu, mis on tunnustatud kõigi teiste FCI liikmesriikide poolt. Täpsemat infot uuringute teostamisele ning hindamisele esitatavate nõuete kohta leiad EKL koerte liigeste düsplaasiauuringute korrast. (Kord koos lisadega leitav siit.)

Lisa 1 – Suured ja gigantsed koeratõud, kelle liigeseid uuritakse min. 18 kuu vanuselt

EKL usaldusarst koerte liigeste düslpaasiauuringute alal on dr. Marti Lasn.

DNA testid

Tänu geenitehnoloogia arengule on järjest enam pärilikke haigusi võimalik diagnoosida DNA testidega. DNA testid on üldjuhul tõuspetsiifilised – „vigane“ geen võib erinevate tõugude puhul olla erinev.  Täpsemat infot tõule olemasolevate DNA-testide kohta saate vastava tõu ühingust ning oma veterinaarilt.

DNA-d kasutatakse ka koerte põlvnemise tuvastamiseks – näiteks siis, kui on tekkinud kahtlus, kas tõukoer ikka põlvneb just neist vanematest, kes registreerimistunnistusele kantud on. Ametliku DNA-põlvnemisuuringu proovi peab võtma veterinaararst. DNA testi saab teha vereprooviga või põsest võetud süljeprooviga. Veterinaar kontrollib enne proovi võtmist koera märgistust ning kinnitab oma allkirjaga, et tegemist on tõesti just selle koeraga, kes DNA-põlvnemisuuringu sertifikaadile kantud on.

DNA-põlvnemisuuringud kantakse Eesti Kennelliidu registriprogrammi ametliku sertifikaadi alusel.

Aretusreeglid ja EKL/FCI soovitused

FCI on võtnud kokku kõik koerte aretusele esitatavad nõudede oma dokumendiga FCI rahvusvahelised aretuse strateegia . EKL poolsed nõuded aretuses kasutatavatele koertele sätestab EKL tõuraamatumäärus (leiad dokumendi siit) , kuhu on kirja pandud nii üldised nõudmised kui ka tõuühingute poolt oma kureeritavatele tõugudele sätestatud täpsemad nõudmised.

Aretuses võib kasutada ainult terveid ning oma tõu standardile vastavaid koeri.  Olemaks kindel, et koer vastab nõuetele, tuleks saada näituselt spetsialisti (kohtuniku) hinnang ning läbida EKL usaldusarstide juures vajalikud terviseuuringud. Töö- ja jahitõugudesse kuuluvad koerad võiksid (mõnel juhul lausa peavad) olema läbinud koolituse ning töö ja/või jahikatsed saamaks kindlust, et koera iseloom ja tööomadused vastavad standardis sätestatule.

Ametlike terviseuuringute tulemused on avalikud ning leitavad EKL online tõuregistrist. Sealt saab emase koera omanik kontrollida aretuseks planeeritud isase koera näituste-koolituste-terviseuuringute tulemusi ning tulevane kutsikaomanik tutvuda oma koera sugupuu ja tema eellaste tulemustega.

Mitmetele tõugudele on neid kureerivad tõuorganisatsioonid kehtestanud tõukohased aretuserinõuded (leiad dokumendi siit). Aretuserinõuded tähendavad, et aretuses kasutatud koer peab olema saanud nõuetekohased näituste- ja terviseuuringute ning koolitustulemused. Üldjuhul peavad kõik nõuded olema täidetud enne koera paaritamist.

Tõuorganisatsioonide poolt taotletavad aretuserinõuded peab heaks kiitma EKL teadus- ja aretusnõukogu ja EKL juhatus ning kinnitama EKL volinike koosolek. Aretuserinõuete aluseks on aretuseeskiri, mille koostamine nõuab ühingult tõsist tööd ning andmete kogumist. Eeskiri analüüsib tõus olevaid tugevusi ja nõrkusi ning kavandab strateegia tugevate külgede edendamiseks ning nõrgemate külgede kompenseerimiseks.  Erinõuete taotlemise aluseks olev statistika hõlmab enamasti lisaks Eestile ka lähiriikide (näiteks Soome) vastava tõu populatsiooni. Erinõuded kinnitatakse kuni viieks aastaks.

Teata koera surmast

Kui teie EKL tõuraamatusse kantud koer sureb, peaksite sellest teavitama EKL bürood. Lihtsaim variant on saata info koera nime, registrinumbri ja surmaajaga EKL üldmeilile ekl@kennelliit.ee. Hea oleks, märgiksite sellele lisaks ka koera surmapõhjuse, kuna see võimaldab täiendada koerte tervist puudutavat statistikat. Surnud koera EKL tõuraamatust ei kustutata – EKL büroo teeb koera andmete juurde vaid märke, et koer on surnud.