Nii tõukoerast kui krantsist saab kasvatada suurepärase neljajalgse sõbra. Kui koera võtmise eesmärk on kindlalt teada – olgu selleks siis jaht või võistlussport – tuleks valida just sellist tõugu koer, kelle tõukaaslased antud valdkonnas kõige edukamad on olnud. Kui koeravõtusoovi ajendiks on lihtsalt tore neljajalgne sõber, tuleks koera valikul lähtuda eelkõige tõu sobivusest teie elustiiliga või – miks ka mitte – seada sammud varjupaiga poole, et sealt endale tore karvane sõber leida.

Koera valikul ei või kindlasti lähtuda vaid tema välimusest. Lemmiku võtmine tähendab 10–15 aasta pikkust kooselu, ning nagu teada, on sellisel juhul kõigest muust olulisem „elukaaslase” iseloom. Ka siin annab tõukoera võtmine teatud eelise. Loomulikult ei saa eeldada, et kõik teatud tõugu koerad käituvad ühtmoodi (sageli pole pesakonnakaaslasedki identse loomuga), kuid tõustandard siiski kirjeldab soovitud (ning seega tõnäolisemat) iseloomu.

Kas tulevane koer peaks olema kõikide inimestega ülevoolavalt sõbralik või hoopiski valvas ja haukumisega võõrast märku andev? Kas eesmärgiks on koerasport või jahilkäimine? Tundmatut päritolu koerte puhul ennustamiseks vajalik info üldjuhul puudub.

Seega – valik on teie. Hästikasvatatud neljajalgne sõber võib olla nii krants kui ka tõukoer. Ega koerad ju tea, et neil tõupaberid on. Üldjuhul seisavadki need kuskil sahtlipõhjas, omamata mingisugust tähtsust koera igapäevaelus.

Probleemidest disaintõugude ehk kahe erineva tõu ristanditega saate pikemalt lugeda SIIT.

Kes on tõukoer?

Tõukoeraks teeb koera ainult tõutunnistus. FCI süsteemis töötav Eesti Kennelliit tunnustab tõukoertena koeri kellel on FCI liikmesriikide poolt väljaantud tõutunnistus. Lisaks FCI-le on maailmas kümneid n.ö. alternatiivorganisatsioone. Neist Euroopa kontekstis tuntuimateks võiks pidada UCI-d ning IKU-d. Kui FCI-s kehtivad kõigile ühtsed (eelkõige usaldusväärsust ning koerte heaolu silmas pidavad) reeglid, siis alternatiivorganisatsioonidel üheselt sätestatud reeglistik üldjuhul puudub.

Sellest tulenevalt ei tunnusta FCI ühegi alternatiivorganisatsiooni registreerimistunnistusi ning säilitamaks oma tõuraamatu usaldusväärsust – ei ole ühegi alternatiivorganisatsioonis registreeritud koera võimalik üle kanda FCI poolt tunnustatud tõuraamatusse. Eesti lähiriikides (näiteks Lätis ja Leedus) on alternatiivklubide dokumentidega koerad üsna levinud. Sellest tulenevalt peaks välisriigist koera toomisel kontrollima, millise kennelorganisatsiooni registrisse antud koer kantud on.

Kui plaanite osta kutsika näiteks Venemaalt, Lätist või Leedust, tuleks veenduda, et kutsikas saab kaasa vastavalt kas RKF, LKF või LKD tõupaberid. Juhul kui tekib kahtlus, kas kutsika tõudokument on ikka nende organisatsioonide poolt välja antud, pöörduge abi saamiseks Eesti Kennelliidu või tema liikmesorganisatsioonidest tõuühingute poole. Samuti võib abi küsida ka muudest maadest koera ostmisel.

Kindlasti ei tasu uskuma jääda jutte, milles kutsika müüja väidab, et värske kutsikaomanik saab talle sobivad paberid talle sobivas klubis ise vormistada – see võib küll kehtida alternatiivorganisatsioonide puhul, kuid Eesti Kennelliidus saab kutsikale tõupaberid vormistada ainult tema kasvataja. Ka ei tasu uskuda jutte, et kutsika tõutunnistus maksab hingehinda – praegusel hetkel tasub EKL-i liige nõuetele vastava kuni kolm kuud vana pesakonna ühe kutsika registstreerimistunnistuse eest 15 eurot, mis pesakonna üleskasvatamisega seotud muude kuludega võrreldes ei ole märkimist vääriv summa. Jaa, registreerimistunnistus võib maksta ka kõvasti rohkem – juhul, kui kasvataja on rikkunud aretusreegleid!

Aeg-ajalt kõlavad väited, et tõukoerad on lähisugulusaretuse tulemus ja seega on neil kindlasti kaasasündinud tervisehädad ning närviline iseloom. Väide võib vastata tõele, kui tegemist on halva kasvatajaga. Hea tõukoerakasvataja teab tõus esineda võivaid probleeme ning pöörab neile aretusvalikutes tähelepanu. Ta uurib oma koerte tervist enne, kui neid aretuses kasutab. Kindlasti räägib ta ka kutsikaostjale selle tõu headest ja halbadest külgedest.

Kindlasti ei tohiks ennast lasta eksitada arvamusel, et kahe tõu ristand või krants on tervem kui tõukoer. Kõik kutsikad – tõulised või tõutud – pärivad oma geenid vanematelt. Seega võib tervisehädasid esineda nii tõukoertel kui ka ristanditel ning segaverelistel koertel. Kahe tõu ristand võib parema tervise asemel saada hoopis mõlemas tõus esinevad terviseplobleemid.

Tõukoerte eelis krantside ees on kindlasti teadmine, milliseks koeraks kutsikas kasvab. Suurus, karva tüüp ja hulk ning iseloomujooned on aastakümnete ja -sadade jooksul toimunud aretustöö tulemusena üsna selgepiiriliselt välja kujunenud. Teadmata päritoluga vanemate puhul aga võib armsa väikese toakoera asemel aasta pärast vastu vaadata hiiglasekasvu sõber (meenutagem anekdooti mehest, kes turult väikese valge toakoerakese pähe jääkaru ostis).