Mikrokiibi numbrist pole kasu kui selle abil ei ole võimalik tuvastada koera omanikku. Kiibi registreerimine võtab vaid paar minutit ja teatud juhtudel mõned eurod – seega raha ja aja kokkuhoiuks kiibi mitteregistreerimist küll nimetada ei saa. Igal aastal läheb kaotsi ja leitakse sadu koeri üle Eesti. Pahatihti on leitud koertel mikrokiip küll olemas, kuid kuna seda ei ole kantud ühtegi registrisse, ei ole võimalik omanikuga kiiresti ühendust saada.

Eestis on olemas kolm registrit, mille kaudu on võimalik koera ja/või omaniku andmeteni jõuda: Eesti Kennelliidu register, Spin TEK’i hallatav Lemmikloomaregister LLR ning Eesti Väikeloomaarstide seltsi poolt hallatav Lemmikloomaregister.

Esimene neist – Eesti Kennelliidu oma – kajastab vaid tõukoerte andmeid. Alates 2012. aasta kevadest kannab Eesti Kennelliit kutsikate registreerimisel koheselt registrisse ka kutsikate kiibid ning – kui need andmed kasvataja poolt antakse – ka omanike andmed. Kiibinumbri lisamine on tasuta.

Lemmikloomaregistrisse kannavad andmed veterinaarid – selleks tuleb täita vastav avaldus ning tasuda registreerimistasu. Lemmikloomaregister teeb koostööd rahvusvahelise kiibiregistriga Europetnet, seega isegi välismaal kaduma läinud lemmik võib just tänu sellele registrile koju tagasi saada.

Kolmandasse registrisse – Lemmikloomaregister LLRi – saab inimene portaali www.llr.ee/e-teenindus kaudu oma lemmiku andmed ise tasuta sisestada. Meeles tuleks pidada, et mitmetes omavalitsustes on koera registreerimine lausa kohustuslik.

Kui olete ostnud kutsika, kellele on mikrokiip juba paigaldatud või olete ise loomaarsti juures lasknud kiibi panna, tuleks üle kontrollida, kas andmed on ikka kiipe kajastavatesse registritesse kantud. Tehke seda kohe ja praegu!