Tekst Margit Toovere
Fotod Adobe Stock, Evelina Karpova, Retu koertekool
Viimaste aastate üks huvitavamaid täiendusi koeraspordis – mänguline ja kiire hoopers – kogub populaarsust ka Eestis. Ala sobib kõigile koertele, olenemata vanusest, suurusest ja oskustest – aktiivne trenn ei koorma liialt koera liigeseid ja luid, samas hoiab neid füüsiliselt heas vormis. Harrastamise teeb lihtsamaks ka see, et enamikke hoopersi takistustest annab kodus ise meisterdada ning need võib alati autosse visata ja sõita kuhugi avaramale platsile trenni tegema.
Hoopersil on palju sarnasusi agilityga, kuid erinevalt agilityst ei sisalda see hüppeid ega järske pöördeid, vaid keskendub sujuvale liikumisele. Koer peab läbima kaartest, tunnelitest, tünnidest ja seintest koosneva raja, kasutades võimalikult voolavat ja kiiret liikumist. Lihtne ju … Arvake uuesti!
Eriline väljakutse on hoopersi puhul see, et koerajuht ei jookse koeraga kaasa, vaid juhendab teda distantsilt, kasutades ainult kehakeelt ning visuaalseid ja kuulmissignaale. Nii arendab hoopers ka koera enesekindlust, keskendumisvõimet ja kuulamisoskust, samuti koera ja omaniku vahelist koostööd ja usaldust.
Raja raskus vastavalt koera tasemele
Trenn algab lihtsama rajaga – U-kujuliselt on paigutatud seitse kaart, milledest koer peab läbi jooksma. Väike Gucci võtab esimese kaare ees koha sisse, perenaine Evelina liigub platsi keskele ja tõstab märguandeks sõrme. „Mine!“ Esimene kaar, „mine mine mine …“, teine kaar, „mine mine mine…“ – Gucci otsustab hoopis perenaise juurde joosta. Uus katse, vahepeal juhendab treener Svetlana Kulda Evelinat, kus oleks parem seista ja millal veidi liikuda, et koera rajal suunata. Nüüd saab läbitud ka järgmine ja ülejärgmine kaar, Gucci saab preemiat ja läheb puhkama.
Guccile on see alles neljas hoopersi trenn. Lisaks käib pisike pomeranian ka rallikuulekuse trennis. „Ta on harjunud minu kõrval käima ja mulle otsa vaatama, nüüd peab äkki üksi jooksma. See on talle raske,“ räägib Evelina.
Takistuste järjekord, distants ja arv rajal sõltuvad koera ja koerajuhi tasemest. Madalamate võistlusklasside rajad on lühemad ja lihtsamad ning koerajuhil on lubatud koera juhtimisel natukene rohkem liikuda. Kõrgemad klassid on palju tehnilisemad ja pikemad ning koerajuht peab ühe koha peal paigal seisma.
Gucci trennikaaslased bordercollie ja tervueren on kogenenumad ja läbivad raja kiirelt. Aga neilgi tuleb vahel apsakaid ette.
Vahepeal muudab treener Svetlana raja keerulisemaks, asendades ühe kaare tünniga. Tünnist peab koer rada läbides mööduma väljastpoolt, selleks peab ta mõistma käsklust keeramiseks kas paremale või vasakule. Koerad läbivad raja nii ühte- kui teistpidi, alustades ja lõpetades erinevate takistuste juures – nii ei harju koer rajaga liialt ära ega oota alati sama koha peal preemiat.
„Aa, ikkagi spordiala“
Kuulekuse ja agility atesteeritud koolitaja Svetlana Kulda jõudis hoopersini Facebooki vahendusel – aastaid tagasi hakkas sotsiaalmeedia talle trennivideoid ette viskama. Kui neid aina tihemini tema ajajoonele sattus, hakkas asi Svetlanat huvitama. Ta leidis rahvusvahelise hoopersi grupi, avastas, et tegu on tõesti spordialaga ning hakkas asja rohkem uurima.
Treener Reneeda Kivimaa – keda Svetlana nimetab hoopersi „maaletoojaks“ Eestis – avastas uue ala enda jaoks siis, kui oma koerad vigastuse tõttu agility trenni enam teha ei saanud. 2023. aastal läbis ta ka Hollandi treeneri Ari Valkhoffi hoopersi-alase koolituse.
Kuigi hoopersit harrastatakse juba paljudes riikides, on esialgu probleemiks rahvusvaheliste eeskirjade puudumine – iga riik treenib ja korraldab võistlusi oma reeglite järgi. Ka Svetlana nuputas esialgu teiste riikide omi aluseks võttes ise juhised, milledest lähtuda. Loodetavasti saab aga ka see takistus varsti kõrvaldatud, sest FCI-s on loodud komisjon, et töötada spordialale välja rahvusvahelised reeglid ja võistlusjuhendid. Reneeda Kivimaa sõnul on ka Eestis reeglid koostamisel ja loodetakse järgmisel aastal Kennelliidus kinnitada, siis saab hakata ka võistlusi korraldama. Svetlana plaanib oma reeglite järgi esimese hoopersi-võistluse korraldada juba selle aasta lõpul.
Trenni lõpuks jookseb Gucci läbi juba kogu raja. „Super!“ saavad väike Gucci ja Evelina treener Svetlanalt kiita.
Reneeda Kivimaa: võlub see, kuidas koera enesekindlus ja meeleolu harjutusi tehes muutub
Millal ja kuidas avastasite enda jaoks hoopersi?
Mitu aastat tagasi nägin videoklippe võistlustest ja seda oli uhke vaadata, kuidas koerad iseseisvalt rada jooksevad. Sellel ajal oli mul vanem koer vigastuse tõttu agility trennidega lõpetanud ning noorem koer hakkas trennides käima. Kui noorem koer ka ennast vigastas ja mitu kuud trenni minna ei saanud, siis otsisin hoopersi uuesti üles, et leida teine aktiivse/jooksva trenni võimalus. Läbisin mõned leitavad online-kursused ja suhtlesin teiste riikide treeneritega, kes ala juba üle viie aasta harrastanud on. Hakkasin aktiivselt enda koertega trenni tegema 2023. aasta alguses ja suve keskel olid mu enda õpilased ka väga huvitatud sellest uuest spordialast, mille järel tekkisid ka kooli esimesed hoopersi rühmatrennid.
Mis on see, mis hoopersi juures võlub?
Kõige enam võlub see, et koera enesekindlus ja meeleolu muutub harjutusi tehes silmnähtavalt. Kui koer teeb trennis midagi uut ja see tuleb peale mitut erinevat pakkumist lõpuks ideaalselt välja, siis on kõikidel treeningplatsil viibijatel pidu – koeraomanikul, treeneril, rühmakaaslastel ja eelkõige koeral, sest kõik rõõmustavad temaga koos. Hoopersi teadmiste üleviimine igapäevasele jalutusele aitab kaasa inimese ja koera omavahelisele suhtele ja kontaktile. Inimene haarab õue kaasa toitu/mänguasju ja mida rohkem nad harjutavad, seda suurem trennimotivatsioon arengut nähes tekib.
Mis on hoopersi peamised eesmärgid ja põhimõtted? Milliseid tasemeid hoopersis kasutatakse?
Hoopersi eesmärk on näidata koera iseseisvust raja läbimisel ja oskust rakendada õpetatud märguandeid. Inimene ei liigu koeraga rajal kaasas, liikumine on võimalik vaid määratud ala piires. Hoopersit saavad harrastada kõik koerad, sest selle spordiala eesmärk ei ole saada koera lihtsalt kiiresti jooksma, vaid pigem õpetada koerale kuulamist, keskendumisvõimet, vastupidavust ja julgust. Hetkel Eestis või FCI-s kinnitatud reegleid hoopersis ei ole, aga mitmed riigid kasutavad nelja erineva raskusastmega klassi. Hetkel on Eesti reeglid valmimas ja on plaanis need kennelliitu kinnitamiseks saata 2025 aastal.
Mida peaks koer oskama enne hoopersi trenni tulekut?
Kõik on trennis õpitav, aga algõpe läheb kiiremini, kui koer oskab veidikene püsivust, sõnade abil pööramisi, inimesele keskenduda ning ta julgeb pakkuda erinevaid tegevusi oma ümbruskonnas.
Kirjutate ka oma kodulehel, et hoopers sobib kõigile koertele. Aga kas on mõni koer (tõug, vanus, terviseprobleem vms), kellele hoopers just eriti hästi sobib?
Hoopers sobib eriti hästi näiteks nendele koertele, kellel on olnud mõni füüsiline vigastus ja sellest paranemise järel ei ole võimalik enam endist aktiivset spordiala harrastada. Näiteks käib mul trennis üks ameerika staffordshire’i terjer, kes aastaid agility trennides käis ja hetkel jalutab ringi raudpõlvedega. Tal olid erinevad teadmised olemas edasiminekust ja käikudest ning väga suur soov trenni teha. Möödunud aastal trennidega alustades oli tal füüsiline vastupidavus väga madal ning harjutusi tegi peamiselt jalutades. Nüüd, aasta hiljem, jaksab ta teha juba 15+ takistustega harjutusi ning on lisandunud ka vaikselt jooksmine.
Hoopersi trenn on päris intensiivne. Kuidas jälgida koera väsimust ja vältida ülekoormust?
Intensiivsus oleneb koerast ja tehtavast harjutusest. Mõni koer jalutab ühtlases tempos terve pika harjutuse ja jaksab teha mitmeid ringe. Mõni koer aga pingutab juba kahe jooksmisega ennast hingetuks. Kindlasti tasub jälgida füüsilise poole pealt koera hingamist ja tema soovi uuesti harjutuse algusesse tagasi tulla. Vaimse poole pealt tekib väsides aina enam vigu lihtsates käikudes, mida koer muidu kenasti oskab. Mõni koer annab vaimsest väsimusest märku häälega, mõni jalutab minema, mõni läheb lamama jms. Lisaks on nad rohkem hajutatud lõhnade ja teiste liikuvate objektide suunas.
Kas Eestis on ka plaanis korraldada hoopersi võistlusi?
Järgmise aasta (2025) teises pooles – kui reeglid on valmis ja on kõikidele üheselt teada – on plaanis korraldada mitteametlik võistlus.
