Vastab Maarja Kristian, Loomatervise- ja heaolu osakond, Põllumajandus- ja Toiduamet
Fotod: Adobe Stock, Pixabay
Paljud koeraomanikud arvavad, et kui Eesti on Euroopa Liidu poolt tunnistatud marutaudivabaks riigiks, siis enam oma lemmikloomi vaktsineerima ei pea.
Kasside ja koerte marutaudivastane vaktsineerimine on kohustuslik alates 1953. aastast ning see on loomaomaniku vastutus ja kohustus. Eesti on marutaudivaba maa staatusega riik, aga see ei tähenda, et lemmikloomi marutaudi vastu vaktsineerima ei pea. Peab ikka ja see on väga oluline selleks, et marutaudivaba maa staatust hoida ning ennetada lemmikute taasnakatumist marutaudi, selle läbi kaitsta inimest marutaudi nakatumise eest. Marutaud on levinud meie naaberriigis Venemaal, aga ka Ukrainas, Rumeenias, Moldovas, Türgis. Nii et reaalne oht, et marutaud võiks Eestisse taas jõuda, on täiesti olemas. Koos sõjapõgenikega Ukrainast jõudis Eestisse ka palju kasse-koeri ning kõik nendest ei olnud kindlasti marutaudi vastu vaktsineeritud. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) kontrollis kõiki lemmikloomi, kelle saabumisest Eestisse meid teavitati, ning vajaduse korral vaktsineeris ka loomad. Kuid mitte kõik kassid-koerad ei pruukinud meieni jõuda ning siin on reaalne marutaudi ohukoht täiesti olemas.
Alles eelmise aasta lõpus tuvastati marutaud ühel kassil Pihkva oblastis Petseris.
Eestis on marutaudi taaspuhkemise oht püsivalt väga suur. Haiguse taaspuhkemise riski tuleb suhtuda väga tõsiselt, sest marutaud on haigus, mis lõpeb haiguse sümptomite väljakujunemisel alati surmaga (nii loomal kui ka inimesel).
Millises seisus on praegu Eesti? Kas me oleme marutaudivaba riik või mitte?
Eestis oli viimase poole sajandi jooksul marutaud väga levinud. Aastatel 1968–2006 esines loomadel keskmiselt paar-kolmsada laboratoorselt diagnoositud marutaudijuhtumit aastas. Alates aastast 2006–2010 viidi kogu Eesti territooriumil läbi metsloomade suukaudne maru-taudivastane vaktsineerimine (praegu vaktsineeritakse metsloomi ainult Vene Föderatsiooni ja Eesti piiri vahetus läheduses) ning seeläbi taandus marutaud kiiresti. Viimane marutaudijuhtum, mis oli põhjustatud nakkuse levimisest Eesti loomapopulatsioonis, esines 2008. aasta kevadel Harjumaal. Sealt edasi on haigust leitud vaid üksikjuhtumitena ning põhjustatuna nakkuse levikust naaberriigis: 2009. aasta suvekuudel kolm marutaudis rebast ning 2011. aasta jaanuaris üks nakatunud kährik Eesti ja Vene Föderatsiooni maismaapiiri vahetus läheduses.
Kaks aastat pärast viimast marutaudi-juhtumit Eestis, 3. aprill 2013 kuulutati Eesti ametlikult marutaudivabaks riigiks Maailma Loomatervise Organisatsiooni (WOAH) poolt.
2020. aasta septembris saatis Eesti riik Euroopa Komisjonile dokumentatsiooni, et Euroopa Komisjon tunnustaks Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2016/429 kohaselt Eesti marutaudivaba staatust, tuginedes ajaloolistele ja seireandmetele. Vastavalt komisjoni rakendusmäärusele 2021/620 on Eestile antud marutaudivaba liikmesriigi staatus.
Milliste loomade kaudu levib marutaud kõige kiiremini?
Marutaud on surmavaim nakkushaigus maailmas, mis haigustunnuste välja-kujunemisel lõppeb 100% surmaga.
Statistika: 150 teadaolevat inimsurma päevas, 1 inimjuhtum 10 minuti jooksul, 2/3 haigestunutest alla 15-aastased lapsed, 98% inimjuhtudest põhjustatud koera hammustusest. Aastas vaktsineeritakse üle 15 miljoni inimese (~330 000 surmajuhtumi vältimiseks). Metsloomade vaktsineerimise tulemusena on vabad Prantsusmaa, Šveits, Soome, Belgia, Holland, Austria, Saksamaa, Eesti, Läti, Leedu jt. Itaalias, Ungaris, Leedus, Kreekas oli ning Poolas on nakkuse taaslevik.
Millised liigid nakatuvalt tavaliselt esimesena? Kuidas see info jõuab inimesteni?
Metsloomad (rebased, kährikud) on marutaudi viiruse reservuaariks. Marutaudis metsloom kaotab inimpelguse, liigub inimeste juurde ning võib hammustada koera või kassi (muidugi ka inimest) ning koera või kassi hammustuse kaudu võib inimene nakatuda marutõvesse. See on klassikaline ja kõige tavapärasem marutaudi nakatumise ahel.
Juhul kui marutaudikahtlane loom on purenud lemmiklooma, tuleb sellest teavitada PTA piirkondliku esinduse järelevalveametnikku.
Juhul kui loom on nõuetekohaselt vaktsineeritud, siis vaktsineeritakse ta esimesel võimalusel uuesti ning jäetakse isoleerituks ja järelevalve alla kuni 45 päevaks. Kui tegu on vaktsineerimata loomaga, on tungivalt soovitatav loom hukata või tuleb ta kuueks kuuks isoleerida.
Juhul kui inimest pureb marutaudi-kahtlane loom, siis tuleb haava koheselt pesta rohke vee ja seebiga, katta sidemega ning pöörduda võimalikult kiiresti traumapunkti või perearsti poole.
Arstiabi koos vajalike vaktsineerimistega on loomahammustuse puhul tasuta.
Marutaudikahtlasest loomast tuleb teavitada kas PTA piirkondliku esinduse järelevalveametnikku või piirkonda teenin-davat volitatud veterinaararsti.
Kui tõsiselt tuleb vaktsineerimis-kohustusesse suhtuda lemmikloomaga reisides?
Väga tõsiselt! Lemmikloomaga reisi planeerides peab alati tutvuma enne reisi sihtriigi nõuetega. Nõuded võivad erineda sõltuvalt lähte- ja sihtriigist, loomaliigist, looma vanusest ja reisi eesmärgist.
Eestist teise Euroopa Liidu liikmesriiki reisides peavad koerad, kassid ja valge-tuhkrud olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Reisi ajal vaktsineerimine peab olema kehtiv. Vaktsineerimise ajal peab lemmikloom olema vähemalt 12 nädalat vana. Vaktsineerimine marutaudi vastu peab toimuma pärast mikrokiibi/tätoveeringu paigaldamise või näidu lugemise kuu-päeva ning selle kehtivusaeg algab kaitsva immuunsuse saavutamisega, mis toimub vähemalt 21 päeva pärast esmast vaktsineerimist ja kestab kuni kuupäevani, mille veterinaararst on märkinud lemmik-loomapassi. Korduvvaktsineerimist tuleb käsitada esmasena, kui see ei toimunud eelmise vaktsineerimise kehtivuse ajal.
On mõningaid erandeid, aga selle ja lemmikloomaga üleüldiselt reisimise kohta leiab rohkem infot siit.
Kui tegemist on näiteks vaktsineerimata toakassi või -koeraga, kes õues ei käi (kasutab liivakasti) ja teisi loomi pole, siis kui suur on sellisel puhul nakatumisoht?
Ka ainult toas peetavad koerad-kassid peavad olema vaktsineeritud marutaudi vastu. Siin mingeid erandeid ei ole. Naka-tumisoht on alati olemas: lemmik võib juhuslikult välja pääseda, keegi tuleb külla oma lemmikloomaga, kes võib-olla ei ole vaktsineeritud jne.
Millise vanuseni tuleb lemmikloomi vaktsineerida? Kas selles kehtib mingi ülempiir?
Esimene marutaudi vastane vaktsiin tuleb teha hiljemalt looma 21. elunädalaks (3–4 kuu vanuselt). Kutsikas peab esimese vaktsiini saamiseks olema vähemalt 12 nädala vanune > uuesti tuleb vaktsineerida 1 aasta pärast > siit edasi tuleb vaktsineerida iga 2 aasta järel > täiskasvanud koera või kassi tuleb regulaarselt vaktsineerida iga 2 aasta järel. Marutaudi vastu vaktsineerimise ülemist vanusepiiri ei ole.
Millised on toimingud, mida tuleks kindlasti teha enne vaktsineerimist (ussirohu andmine, tervisekontroll vms)?
Paar nädalat enne vaktsineerimist tuleb loomale anda ussirohtu. Vaktsineerida tohib tervet looma, mitte haiget või haigusnähtudega looma.
Kas on üldse mingeid erandeid, millisel puhul (ajaperioodil vms) ei ole soovitatav looma vaktsineerida? Seotud näiteks poegimise, imetamise, suure füüsilise koormusega vms.
Kutsikad või kassipojad tuleb vaktsineerida 3–4-kuuselt (selleks ajaks on imetamisperiood läbi) ja seda seetõttu, et vaktsineeritud emaslooma piima kaudu saavad kutsikad (kassipojad) endale ka marutaudi antikehad, aga need kestavadki 3–4 kuud ja seetõttu tuleb peale selle perioodi lõppemist kutsikad vaktsineerida.
Vaktsineeritakse ainult tervet lemmik-looma, muid piiranguid vähemalt vaktsiini infolehel ei ole.
Mida saaks Kennelliit omalt poolt paremini teha, et koeraomanikud oma lemmikuid korrapäraselt vaktsineeriksid?
Väga oluline on teavitustöö selle kohta, kui ohtlik on marutaud ja et see on nakkav ka inimesele ning et ka inimene sureb juhul, kui haigustunnused on välja kujunenud.
Ainuke marutaudi ennetamise vahend ongi vaktsineerimine, ravi sellel haigusel puudub, kui on haigustunnused välja kujunenud.
Marutaudivastane lemmikute vaktsineerimine on kohustuslik ja see on loomaomaniku vastutus. Vaktsineerimise abil kaitseme me iseennast ja oma lapsi, lähedasi, sõpru jt haiguse eest.
Meie kodulehelt on võimalik leida ka üldist infot marutaudi kohta: loe siit.
