Küsis: Inna Lepihov
Vastas: Gerda Vunš
Fotod: Kristiina Tammik

 

10.detsembril 2023 kogunesid Tallinna kesklinna noored ja säravad juuniorhändlerid, et võistelda tiitli nimel “Juuniorhändlerite Eesti meister 2023”. Võistlus toimus Sokos Hotel Viru konverentsisaalis, kus kohtunikuna astus üles ekspert Attila Schlosser, Ungarist. Eesti juuniorhändlerite Meistrivõistlustel saavad osaleda vaid noored händlerid, kes olid kogunud käesoleva aasta jooksul 15 punkti. Tänavu osales 15 andekat händlerit. Nelja parima autasustamine toimus sama päeva õhtul Eesti Kennelliidu Gala Show raames. Esimese koha ja meistritiitli võitis seekord Gerda Vunš. Gerda oli nõus jagama meiega oma kogemusi, rääkides oma teekonnast händlerina ja sellest, mida Eesti meistritiitel tema jaoks tähendab.

 

Kuidas ja millal algas Sinu huvi koerte vastu ning kuidas leidsid tee juuniorhändlerite maailma?

Minu huvi koerte vastu tekkis, kui olin 11-aastane. Tol hetkel viisid mind näitusetrenni minu vanemad, kes olid juba pikemat aega osalenud koertenäitustel meie alaska malamuudiga. Algul ei saanud ma eriti aru, mida minult oodatakse ja mida ma tegema pean. Hoolimata sellest mõistsin kohe, et koertega suhtlemine ja nendega tegelemine tekitab mulle suurt rõõmu. Olles 11-aastane laps, ei osanud ma arvata, et sellest toredast ajaveetmisest võib kasvada nii suur ja lahutamatu osa minu elust.

Millised olid Sinu esimesed sammud juuniorhändlerina ja kuidas kujunesid Sinu algusaastad selles rollis?

Alustasin võistlustest osa võtmist musta kääbusšnautseriga. Järk-järgult hakkasin harjutama ka teiste koeratõugudega. Algus oli minu jaoks väga huvitav ja väljakutset pakkuv. Kolm aastat pärast oma esimest võistlushooaega sain Eesti aasta edukaimaks juuniorhändleriks ning saavutasin Eesti meistrivõistlustel 3. koha. See andis kahtlemata mulle väga suure tõuke, et jätkata ning sain lõplikult aru, et see on see, mis mind köidab ning millega soovin oma elu siduda.

 

Kes olid Sinu esimesed eeskujud ja kuidas nad Sind Sinu teekonnal juhendasid?

Siiani mäletan oma esimest juuniorhändlerite seminari aastal 2018, mille viis läbi Thomas Wastiaux. Tol päeval sain motivatsiooni, mida jätkub veel tänase päevani. Sain meeletult palju väärtuslikku informatsiooni ja hindamatuid kogemusi. Olen ääretult õnnelik, et sattusin Thomase seminarile just siis, kui olin  oma händleri teekonna alguses.

Kahtlemata oli, on ja jääb minu suureks eeskujuks minu treener Sergei Tsõba. Temaga oleme veetnud loendamatul hulgal tunde treeningsaalis. Kõik magamata ööd ja pikad päevad, mis olid täis koerte anatoomia ja füsioloogia õppimist, olid ka tänu temale. Ta tunneb mind väga hästi, ta teab millal ma vajan tuge ning millal tõuget.

 

Kas Sulle meenub mõni eriline õppetund algusaastatest, mis on Sind tänaseks kuidagi mõjutanud?

Sellel pikal ja huvitaval teekonnal on loomulikult ette tulnud ka raskusi. Olen mõistnud, kui oluline on see, mis toimub väljaspool ringi. Händleri töö on palju enamat kui 2 minutit ringis. Oskus olla rõõmus teiste saavutuste üle, teha järeldusi enda kaotustest ja õnnitleda konkurenti – kõik see käib koerte näitamisega kaasas. Ka koera karva ettevalmistus, jalutamine ning omanikuga suhtlemine on äärmiselt oluline osa, mida minu arvates iga händler tegema peaks.

 

Millised olid Sinu ettevalmistused enne Eesti meistrivõistluseid ja kas osalesid mõnel erilisel treeningul või üritusel enne võistlust?

Ettevalmistumine Eesti meistrivõistlusteks oli üsna pikaajaline protsess. Kogu viimase aasta jooksul üritasin lisaks Eestis toimuvatele näitustele, osaleda ka juuniorhändlerite võistlustel välismaal. Võistlesin näiteks Lätis, Leedus, Horvaatias ja Poolas.

 

Kohtunikuks oli Attila Schlosser. Kas olid temast varem kuulnud? Kas uurisid, mis on tema stiil ja mida ta juuniorhändlerite juures eriti hindab?

Jah, olin temast varem kuulnud ning näinud teda ka näitusteringides. Uurisin enne võistlust päris palju. Minu arvates on see üsna oluline osa võistluseks valmistumisel. Enne võistlust meenus mulle, et olin juba üks kord osalenud juuniorhändlerite võistlusel, kus kohtunikuks oli Attila Schlosser. See oli Grand Prix näitus Budapestis 2021. aastal. Tol korral läks mul üsna hästi, pääsesin kümne parima hulka

 

Kirjelda EMV toimumist. Kuidas see kõik välja nägi? Kas  koeratõug kellega osaleda oli ettemääratud või said Sa ise valida?

Võistlus toimus kahes voorus. Esimeses voorus osales iga händler enda valitud koeraga. Enne võistluse algust toimus numbrite loosimine, kus saime teada, millises järgekorras võistleme. Numbrite alusel jagati meid kahte rühma. Kuna mina sain numbri 11, olin teises rühmas. Kohtunik hindas iga händleri oskusi nii individuaalselt kui ka suuremas grupis. Algul pidin panema koera lauale, et kohtunik saaks teda katsuda. Sealsamas küsis kohtunik teoreetilisi küsimusi, tänu millele sai ta teada, kui hästi ma tunnen FCI rühmi ning erinevaid koeratõuge. Seejärel näitasin koera liikumist tehes kolmnurka ja edasi-tagasi liikumist. Võistluse käigus soovis kohtunik mitmeid kordi näha koera free-stacky ehk seda, kuidas koer seisab vabalt. Peale seda, kui olin koera liikumist näidanud, küsiti minult veel teoreetilisi küsimusi. Nimelt soovis kohtunik, et ma tooksin välja oma koera  anatoomilised tugevused ja nõrkused.

Kui kohtunik oli igat händlerit individuaalselt hinnanud, vahetasime me omavahel koeri. Mina sain iiri punase setteri. Panin koera seisma, näitasin liikumist ning vastasin kohtuniku küsimustele antud koera ning koeratõu kohta.

Kui kõik olid näidanud oma oskusi nii enda kui ka teise händleri koeraga, valis kohtunik välja kuus parimat juuniorhändlerit.

Võistluse teises voorus saime teada, milline on n-ö üllatustõug. Iga händler sai endale loosiga ühe inglise pointeri. Meil oli ligikaudu 10-15 minutit, et tutvuda koeraga ning peale seda läksime ringi. Peale seda, kui kohtunik oli kõik kuus händlerit veel kord üle vaadanud, võtsime me enda koerad tagasi ning kohtunik valis välja neli parimat. Kohtunik kirjutas oma otsuse paberile ning pani ümbrikusse. Otsus oli tehtud.

Seejärel oli meil ligikaudu kaks tundi ootamist. Saime vaadata imelist Gala Show’d. Noortele, kes olid valitud nelja paeima hulka ning meie vanematele oli  Galal eraldatud ühine laud. Toredaks üllatuseks oli see, et  ka kohtunik soovis meiega liituda ning istus meie lauda.

Kui autasustamise aeg hakkas lähenema, kammisin oma koera ringiks valmis ning läksimegi. Tegime ühe edasi-tagasi liikumise ning saimegi teada tulemusi.

 

Kuidas kirjeldaksid koera kellega võistlesid ja teie omavahelist suhet?

Võistlusel osalesin Jack Russelli terjeriga nimega Random (Huoleton Estro), kes on 12 aastat noor. Hakkasin temaga treenima paar kuud enne Eesti meistrivõistlusi. Osalesin temaga juuniorhändlerite võistlustel ning treenisin teda nii rühma- kui individuaaltreeningutel. Ta on tõesti eriline koer – sellist nagu tema pole mul  kunagi olnud ega tule. Iga päevaga õppisime üksteist paremini tundma ning oleme saavutanud taseme, kus mina naudin igat hetke, kui tema rihm on minu käes ja näen, kuidas tema silmad samamoodi säravad. Sellel teekonnal on meid juhendanud, toetanud ja aidanud tema omanik Kristine Maria Siitan. Temata poleks kõik see kindlasti võimalik.

 

Kuidas üritus oli korraldatud? Kas kõik sujus?

Üritus oli korraldatud hästi. Minule isiklikult väga meeldis otsus, et nelja parimat juuniorhändlerit autasustatakse Gala Show’l. Võrreldes eelmiste aastatega, julgen väita, et võistluse korraldus oli kõrgel tasemel. Kahtlemata on Eesti Kennelliidu Noortekogu teinud suuri arengusamme. Loodan, usun ja panustan, et kõik jätkuks samas vaimus.

 

Mis oli kõige suurem väljakutse, millega pidid võistluse käigus silmitsi seisma, kuidas suutsid sellega toime tulla?

Üheks minu eesmärkidest, mis ma endale võistluse käigus seadsin oli jääda rahulikuks ja nautida igat hetke. Lubasin ka endale, et kingin koerale niivõrd häid emotsioone, kui suudan. Pean tõdema, et erilisi väljakutseid ja raskusi minule ette ei tulnud. Arvan, et seda ka tänu sellele, et olin võistluseks täiesti valmis ning teadsin, mida oodata.

 

Palun räägi meile rohkem sellest emotsionaalsest hetkest, kui kuulsid, et oled saanud Eesti meistriks? Mis tunded Sind tol hetkel valdasid? Kas oskasid seda võitu oodata?

Emotsioon, mis mind valdas, on unustamatu. Sõprade, pere ja treeneri karjed ja aplaus, mis täitsid saali peale minu nime välja kuulutamist, on unustamatud. Hetk, kui saalist hakatakse karjuma: “Gerda! Gerda!”, ei tundunud reaalne. Arusaam, et ma päriselt võitsin, jõudis minuni alles paar päeva hiljem. Enne seda olin olnud justkui omas mullis ega suutnud juhtunusse uskuda.

 

Mida see tiitel Sinu jaoks tähendab?

Antud tiitel on minu jaoks äärmiselt oluline. Peale eelmise aasta Eesti meistrivõistlusi, mis läksid minul päris halvasti, lubasin endale, et ühel päeval saab minust Eesti meister. Kogu viimase aasta vältel töötasin selle nimel rohkem, kui kunagi varem. Seadsin endale kindla eesmärgi, mille poole pürgida, sest nagu D.W kunagi ütles, et  unistused ilma eesmärkideta on vaid unistused ja lõppkokkuvõttes tekitavad need pettumust. Olen endale pidevalt meelde tuletanud, miks ma alustasin ning püsinud selle juures. Oma tegemistes olen hoidnud kindlat meelt ja samm-sammult aina kõrgemale tõusnud. Ma pole lasknud raskustel ennast segada. Kõik see koos armastusega koerte vastu on viinud mind seatud eesmärgini.

 

Tiitli võiduga kaasneb ka võimalus esindada Eestit Cruftsil? Mida Sa  kõige rohkem ootad ja kuidas valmistud?

Jah, saan esindada Eestit Cruftsil, mis toimub märtsi alguses. See on olnud üks minu suurimatest unistustest juba siis, kui alles alustasin. Peale Eesti meistrivõistlusi ei suutnud ma üpris kaua uskuda, et saan joosta kuulsalt rohelisel vaibal. Olen äärmiselt elevil ja ootan huviga. Olen absoluutselt kindel, et see tuleb unustamatu kogemus ning võin lubada, et annan endast parima, et esindada meie riiki kõrgel tasemel. Lisaks Cruftsile ootavad mind veel ees WDS ja EDS. Olen väga tänulik, et saan esindada Eestit ka nendel näitustel. Töötan igapäevaselt, et anda endast parimat.

 

 

 

Millised on Sinu tulevikuplaanid seoses koertenäitustega ja juuniorhändleri rolliga?

Mind ootab ees minu viimane aasta juuniorhändlerina. Ootan seda põnevusega, sest olen endale seadnud eesmärke, mille suunas püüelda. Olen kindel, et võtan sellest aastast maksimumi. Peale seda algab teistsugune, kuid kindlasti mitte vähem huvitav periood.

 

Kas on midagi, mida sooviksid lisada või jagada nende inimestega, kes sind toetasid ja aitasid sellel põneval teekonnal?

Inimesi, keda soovin tänada, on meeletult palju. Tänan südamest igaüht, kes peale võistlust on mulle ilusaid sõnu öelnud ja kirjutanud. Aitäh ka nendele, kes minu teekonnal mulle lihtsalt pöialt hoidsid. Ilma teieta ei oleks see kindlasti võimalik. Tänan kõiki juuniorhändlereid tugeva konkurentsi eest ja õnnitlen teisi võitjaid! Olen aru saanud, kui oluline on meie väikeses Eestis kokku hoida ning omalt poolt olen tänulik nendele, kes sellele kaasa aitavad ja panustavad.

 EMV hinnanud kohtunik Attila Schlosseri kommenteeris võistlust järgnevalt:

“Võtsin uhkusega vastu EKLi noortekogu kutse hinnata 2023. aasta Eesti juunirohändlerite meistrivõistluseid. Üritus oli korraldatud suurepäraselt, toimudes kaunis kohas ja  positiivses õhkkonnas. Kui alguses kuulsin hindamissüsteemist, olin mures, kas üldse suudan leida neli talenti, keda saaksin esile tõsta. Positiivse üllatusena esinesid kõik 15 osalejat meistrivõistluste vääriliselt, mis tegi valiku tegemise keeruliseks.

Esikoha võitja, Gerda, oli silmapaistev juba esimeses voorus. Tema loomulikkus ja enesekindlus olid imetlusväärsed, lisaks  vastas ta kõigile mu teoreetilistele  küsimustele õigesti. Järgneva kolme poodiumikoha järjestuse paika panemine oli keerulisem. Suur tänu võimaluse eest olla osa sellest suurepärasest üritusest!”