7. juulil toimusid Terell Pihlaku eestvedamisel Hellenurme külas Tootsi talus Elva Karjatamise Meistrivõistlused 2024. Hea meel on tõdeda, et osavõtjaid oli tänavu rohkem kui eelmisel aastal. 

Kohtunik oli seekord Kimmo Klossner ning abikohtunik Marika Klossner. Võistlused toimusid Eesti ametlike reeglite järgi, edasijõudnud ning algajad koerad läbisid sarnast rada. Koertel ei olnud kerge, sest tormine ilm mõjutas lammaste käitumist – nad olid ärevil ja tõmme ülejäänud karja poole oli väga tugev. Enne edasijõudnute klassi algust tuli väga tugev marutuul ja äikesevihm, mis lükkasid algust veidi edasi ning lammaste soov koostööd teha vähenes oluliselt.

Karjatamise võistlused said alguse bordercollie tõu sünnimaal Suurbritannias, kui kohalikud talunikud soovisid hakkata oma karjakoerte tööoskusi võrdlema. Võistlused said väga populaarseks ning on praeguseks muutunud arvestatavaks spordialaks, millega tegeletakse üle maailma. Võistlused võimaldavad hinnata koerte karjatamisoskusi erapooletult ning kasutada hiljem aretuses parimaid karjakoeri.

Karjatamise võistlustel on täielikult keelatud koera või lammaste puutumine koerajuhi poolt, samuti pole lubatud ebatsensuursed sõnad, muu ebaviisakas käitumine ja ammugi mitte ei tohi koera ega lambaid kuidagi halvasti kohelda. Koerajuhid kasutavad küll karjaajamisel abivahendina karjusekeppi (mis võib olla ka suvaline metsast leitud toigas, väga mugavad on ka plastmassist punased ehituspoest saadavad torud), kuid mitte kunagi ei kasutata seda keppi koera või lammaste puutumiseks, veel vähem löömiseks. Karjusekepp on koerale ning lammastele suuna kätte näitamiseks, see on koerajuhi käe pikendus. Isegi tõrksate lammaste puhul peavad inimene ning koer lambaid liikuma veenma ilma vägivalda kasutamata.

Võistluskogemust on kõigil veel vähe ning ka reeglid pole seetõttu päris selged, nii tuli ka mitmeid disklahve. Näiteks edasijõudnute klassis pidi koera väljajooksule saatnud koerajuht ise jääma alguspunkti ega tohtinud sealt ära liikuda enne, kui koer on lammastega tema juures alguspunktis tagasi. Lammaste aedikusse ajamisel ei tohi aediku väravat enne sulgeda kui kõik lambad on aedikus sees. Aediku sulgemine loetakse võistluse lõpetamiseks koerajuhi poolt ning kui kõik lambad pole selleks hetkeks aedikus, tähendab see disklahvi. Võistluse jooksul peab koerajuht kogu aeg jälgima, et kõik lambad koos püsiksid ning kui mõni lammas teistest maha jääb, on samuti tegemist disklahviga. Lisaks peab jälgima , et koera väljajooksule saatmisel oleks koer koerajuhist õigel pool. Soovides saata koera käsklusega come by / kellaosuti suunas kaarele, peab koer olema koerajuhi vasakul küljel ning saates koera käsklusega away / kellaosutile vastassuunas kaarele peab koer alustama koerajuhi paremalt küljelt.

Üldiselt olid tublid nii koerad kui ka koerajuhid, kes suutsid rasketes ilmastikuoludes tõrksaid lambaid ajada. Kõige suuremat lootust annab rohkete osavõtjatega algajate klass. Loodetavasti kõik need andekad noored koerad jätkavad oma karjatamisetreeninguid ning aasta pärast saab neid juba näha edasijõudnute klassis võistlemas.

Suur tänu Terellile korraldamise eest ning Marikale ja Kimmole kannatliku juhendamise ja õpetamise eest.

Täname võistluste toetajaid:

Eesti Kennelliit, Elva Vald, Eesti lamba- ja kitsekasvatajate Liit, Eminent, Prins, Darf, Loomapood Sõprus.