Hea teada

[dsm_breadcrumbs home_text="Avaleht" show_home_icon="off" align_tablet="center" align_phone="" align_last_edited="on|phone" _builder_version="4.17.3" _module_preset="default" items_font="||||||||" items_text_color="#FFFFFF" items_font_size="15px" separators_text_color="#FFFFFF" current_font="||||on|||#FFFFFF|" current_text_color="#FFFFFF" custom_margin="-28px|||-280px|false|false" custom_margin_tablet="|||0px|false|false" custom_margin_phone="" custom_margin_last_edited="on|phone" hover_enabled="0" global_colors_info="{}" sticky_enabled="0"][/dsm_breadcrumbs]

Kasvatajale

Omanikule

Lühendid / sõnastik

FCI / muud kennelliidud

Kasvatajale

EKL terviseuuringute statistika

Mitmed tõuühingud koostavad ja avaldavad oma tõu kohta iga-aastaselt terviseuuringute statistika. Täpsemat infot leiad vastava tõu ühingu kodulehelt. Samuti avaldatakse kõigi ametlike terviseuuringute tulemused EKL online tõuregistris.

Suguluspaaritus

Tõugude aretamisel on oluliseks vahendiks olnud suguluspaarituse kasutamine (inglise keeles ka linebreeding ja inbreeding). Suguluspaaritus iseeneses ei ole ei hea, ega halb – seda kasutatakse mingi(te)  omadus(t)e (olgu need siis välimiku- või tööomadused) tugevdamiseks ja kinnistamiseks. Oskamatul kasutamisel võivad sugulusaretuse käigus kinnistuda loomulikult ka mõned mitte nii soovitavad omadused.

Juhul, kui olete ostmas koera, kelle sugupuus on kasutatud suguluspaaritust, küsige kindlasti kasvatajalt, mis oli sellise aretusvaliku põhjuseks ning võimalusel uurige lähemalt koeri, keda aretuses kasutatud on. EKL online tõuregistris märgitakse koera sugupuus korduvalt esinev esivanem rohelist värvi kastikesega.

Põlveuuringud

Põlvekedra paigaltnihkumise (patella luksatsioon) all mõistetakse põlvekedra normaalse asendi muutust, mistõttu põlvekeder liigub normaalsest asendist sisse- või väljapoole. Põlvekedra nihkumist sissepoole nimetatakse mediaalseks patella luksatsiooniks ja väljapoole lateraalseks patella luksatsiooniks. Ehkki patella luksatsioon võib tabada igat koera, esineb seda siiski sagedamini kääbustõugudel.

Kuna tegemist on koera elukvaliteeti selgelt halvendava probleemiga, tuleks eriti just neis tõugudes, kus patella luksatsioon probleemiks on, teostada aretuskoertele ametlik põlveuuring. Haigeid koeri aretuses kasutada ei või. Uuringu teostavad veterinaarid, kes on läbinud Eesti Väikeloomaarstide Seltsi poolt tunnustatud vastavasisulise koolituse.

Silmahaigused

Nägemine on välismaailmaga suhtlemiseks ja infovahetuseks väga oluline. Seetõttu on terved silmad suur väärtus.

Erinevaid silmahaigusi on palju. Mitte kõik, kuid suur osa neist võivad põhjustada nägemise halvenemist või täielikku kadu. Levinumateks silmaprobleemideks on silmalaugude sisse- (entroopium) või väljapoole (ektroopium) pöördumine, PPM (looteeas pupilli kattev veresoonte võrgustik vastsündinu perioodil ei taandarene, vaid jääb püsima),  glaukoom (silma siserõhk suureneb, tekitades kahjustusi, mis võivad lõppeda pimedaks jäämisega),  katarakt  (läätse hägunemine või läbipaistvuse kadumine – mõnedel tõugudel on leidnud tõestust päriliku katarakti HC esinemine).

Läätse luksatsioon (läätse hoidvad sidemed on katkenud, ning lääts ei asu seetõttu silmas õigel kohal),  PHTVL/PHPV (lootel läätse tekke ajal läätse ümbritseva esmase klaaskeha ja veresoonte võrgustik ei taandarene),  RD ehk võrkkesta düsplaasia (kergemal kujul voltide või rosettide moodustumine võrkkestas, raskemal juhul võrkkesta degeneratsioon või silmapõhjast irdumine), CEA ehk collie silmaanomaalia (embrüonaalse arengu ajal embrüonaallõhe osaline sulgumatus)

PRA – progresseeruv võrkkesta atroofia (võrkkesta nägemisrakkude degeneratiivne haigus, mis lõpeb pimedaksjämisega), RPED (võrkkesta nägemisrakkude all olev pigmendirakkude hulk suureneb ja hakkab nägemisrakkudele rõhuma, põhjustades nende taandarengut).

Mitmete silmahaiguste esinemist on võimalik ennetada või vähendada, kontrollides enne koera aretuses kasutamist tema silmi pädeva silmaarsti juures. Eestis on hetkel ainsaks EKL poolt tunnustatud silmauuringute usaldusarstiks dr. Ülle Kell.

Nahahaigused

Nahk ja karvastik on koera tervise peegel – vaid pilguheidust koerale piisab nägemaks, kas teda on õigesti toidetud ja hooldatud. Enamus nahaprobleeme tekib, kui koera toit ning karvahooldus ei vasta konkreetse koera vajadustele. Hooldus ei tähenda vaid karvahooldust (kammimine-trimmimine-pesemine), vaid hõlmab ka regulaarset parasiiditõrjet (kirpe-puuke emal hoidvad tilgad või rihm ning ussitõrje).

Nahahaigused moodustavad igapäevastest arstivisiitidest ligikaudu 10%. Kõige rohkem esineb nahapõletikke, järgnevad allergiast tulenevad probleemid, nahaparasiidid, seeninfektsioonid, kasvajad ja probleemid, mis viitavad ainevahetushäiretele.

Reeglina ei saa nahahaigusi diagnoosida ainult visuaalsel teel, välja arvatud muidugi juhtudel, kui kirbud silmnähtavalt looma peal ringi sibavad. Tihti nõuab algpõhjuseni jõudmine mitmeid teste ja proove. Sageli on silmaga nähtav nahaprobleem kõigest jäämäe tipp. Nahapõletike ravikuurid on pikaajalised ning koosnevad lisaks suukaudselt manustatavatest antibiootikumidest veel ravipesust, toiduvahetusest ja toidulisanditest.

Mõnede seisundite korral on ravi eluaegne. Diagnoosi saab panna ning sobiva ravi määrata ainult veterinaar – probleemide ilmnemisel tuleks temaga kohe ja viivitamatult ühendust võtta.

Südamehaigused

Koertel esinevad südamehaigused, mis jagunevad kaasasündinuteks ja eluajal omandatud haigusteks.

Kaasasündinud südamehaigused võivad olla seotud arenguhäiretega looteeas või sellega, et  vereringes peale sündi toimuma pidavad muudatused ei toimu täielikult.

Levinuimad südamehaigused on südameklapi prolaps (südameklapid ei sulgu ning sellega kaasnevad vereringehäired – esineb peamiselt väikest kasvu tõugudel) ning dilatiivne kardimüopaatia (südamelihas muutub järk-järgult nõrgemaks ja laperdavaks ning südametöö seetõttu ebaefektiivsemaks – esineb peamiselt keskmist- ja suurt kasvu tõugudel).

Südamehaigused arenevad järk-järgult ning südame jõureservide ammendumisel tekib seisund, mida nimetatakse südamepuudulikkuseks. Tavalisemad sümptomid, mis südameprobleemiga kaasnevad on väsimine, raskendatud hingamine, isu vähenemine ja kaalukaotus, ka sagedane köha, minestushood ning kõhu suurenemine. Kuna muudatused ei teki üleöö, vaid pikema aja jooksul, on neid esialgu raske märgata. Südamehaiguste tekkimise eelsoodumuseks on lisaks tõule ka looma rasvumine ning vähene liikumine või vastupidi liiga suured koormused treenimata koeral.

Kahtluse korral on mõistlik pöörduda loomaarsti poole, et koera põhjalikult kontrollida. Nii on võimalik haigusi avastada varajases staadiumis ning ravida koera tulemuslikumalt.  Kindlastki paluge igal visiidil, et loomaarst teeks koerale täieliku tervisekontrolli.

Juhul, kui tekib kahtlus, et koera südametöö ei ole korras, tuleks pöörduda südameuuringutele spetsialiseerunud arstide poole, kelleks Eestis on dr. Paul F. Mõtsküla ning dr. Merit Villemson-Kavak. Mõlemad on ka EKL usaldusarstid südameuuringute alal.

Koerte liigeste düsplaasiauuringud

Koerte liigeste düsplaasiauuringud (hip dysplasia HD/elbow dysplasia ED)

Koerte liigeste düsplaasiauuringute all mõistakse koera küünar- (ED) ja puusaliigeste  (HD) röntgenoloogilist uuringut, millega kontrollitakse liigeste arengu vastavust FCI poolt kehtestatud nõuetele.  EKL koerte liigeste düsplaasiauuringute usaldusarst annab liigestele ametliku hinnangu, mis on tunnustatud kõigi teiste FCI liikmesriikide poolt. Täpsemat infot uuringute teostamisele ning hindamisele esitatavate nõuete kohta leiad EKL koerte liigeste düsplaasiauuringute korrast. (Kord koos lisadega leitav siit.)

Lisa 1 – Suured ja gigantsed koeratõud, kelle liigeseid uuritakse min. 18 kuu vanuselt

EKL usaldusarstide nimekiri

DNA testid

Tänu geenitehnoloogia arengule on järjest enam pärilikke haigusi võimalik diagnoosida DNA testidega. DNA testid on üldjuhul tõuspetsiifilised – „vigane“ geen võib erinevate tõugude puhul olla erinev.  Täpsemat infot tõule olemasolevate DNA-testide kohta saate vastava tõu ühingust ning oma veterinaarilt.

DNA-d kasutatakse ka koerte põlvnemise tuvastamiseks – näiteks siis, kui on tekkinud kahtlus, kas tõukoer ikka põlvneb just neist vanematest, kes registreerimistunnistusele kantud on. Ametliku DNA-põlvnemisuuringu proovi peab võtma veterinaararst. DNA testi saab teha vereprooviga või põsest võetud süljeprooviga. Veterinaar kontrollib enne proovi võtmist koera märgistust ning kinnitab oma allkirjaga, et tegemist on tõesti just selle koeraga, kes DNA-põlvnemisuuringu sertifikaadile kantud on.

DNA-põlvnemisuuringud kantakse Eesti Kennelliidu registriprogrammi ametliku sertifikaadi alusel.

Aretusreeglid ja EKL/FCI soovitused

FCI on võtnud kokku kõik koerte aretusele esitatavad nõudede oma dokumendiga FCI rahvusvahelised aretuse strateegia . EKL poolsed nõuded aretuses kasutatavatele koertele sätestab EKL tõuraamatumäärus (leiad dokumendi siit) , kuhu on kirja pandud nii üldised nõudmised kui ka tõuühingute poolt oma kureeritavatele tõugudele sätestatud täpsemad nõudmised.

Aretuses võib kasutada ainult terveid ning oma tõu standardile vastavaid koeri.  Olemaks kindel, et koer vastab nõuetele, tuleks saada näituselt spetsialisti (kohtuniku) hinnang ning läbida EKL usaldusarstide juures vajalikud terviseuuringud. Töö- ja jahitõugudesse kuuluvad koerad võiksid (mõnel juhul lausa peavad) olema läbinud koolituse ning töö ja/või jahikatsed saamaks kindlust, et koera iseloom ja tööomadused vastavad standardis sätestatule.

Ametlike terviseuuringute tulemused on avalikud ning leitavad EKL online tõuregistrist. Sealt saab emase koera omanik kontrollida aretuseks planeeritud isase koera näituste-koolituste-terviseuuringute tulemusi ning tulevane kutsikaomanik tutvuda oma koera sugupuu ja tema eellaste tulemustega.

Mitmetele tõugudele on neid kureerivad tõuorganisatsioonid kehtestanud tõukohased aretuserinõuded (leiad dokumendi siit). Aretuserinõuded tähendavad, et aretuses kasutatud koer peab olema saanud nõuetekohased näituste- ja terviseuuringute ning koolitustulemused. Üldjuhul peavad kõik nõuded olema täidetud enne koera paaritamist.

Tõuorganisatsioonide poolt taotletavad aretuserinõuded peab heaks kiitma EKL teadus- ja aretusnõukogu ja EKL juhatus ning kinnitama EKL volinike koosolek. Aretuserinõuete aluseks on aretuseeskiri, mille koostamine nõuab ühingult tõsist tööd ning andmete kogumist. Eeskiri analüüsib tõus olevaid tugevusi ja nõrkusi ning kavandab strateegia tugevate külgede edendamiseks ning nõrgemate külgede kompenseerimiseks.  Erinõuete taotlemise aluseks olev statistika hõlmab enamasti lisaks Eestile ka lähiriikide (näiteks Soome) vastava tõu populatsiooni. Erinõuded kinnitatakse kuni viieks aastaks.

Teata koera surmast

Vastava sisuga märke saavad omanikud või kasvatajad sisestada EKL online keskkonnas. Koera surmast võib teavitada ka EKL bürood e-maili või telefoni teel.

Kas Eestist on võimalik osta lõigatud saba ja/või kõrvadega kutsikas? Kas Eesti näitustel saab osaleda koeraga, kelle saba ja/või kõrvad on kupeeritud?

Kõrvade ja sabade kupeerimise keelab ära Eesti Vabariigi Loomakaitseseadus. Selle eest määratakse rahatrahv 200 ühikut. Ainsa erandina on lubatud jahiks kasutatavate koerte sabade kupeerimine.

Lähtuvalt EKL volinike koosoleku 03.07.2013 otsusest ei või EKL kalenderplaani kantud näitustel osaleda alates 01.08.2013 sündinud koerad, kelle kõrvu või/ja saba on lõigatud.

Omanikule

Millega tegeleb Eesti Kennelliit?

Eesti Kennelliidu tegevuseesmärgid määrab EKL põhikiri. Eesti Kennelliit aitab oma tegevusega kaasa tõukoerte kasvatamisele ja aretamisele, koondab ja ühendab inimesi ja organisatsioone, kelle tegevus või harrastus on seotud tõukoertega ning vahendab ja levitab (tõu)koerandusega seotud teavet. Eesti Kennelliit ning tema liikmesorganisatsioonid korraldavad näitusi, töökatseid ja –võistlusi. (Tõu)koertega seotud info levitamiseks korraldatakse koolituspäevi ja seminare. Samuti toimub Eesti Kennelliidu egiidi all kennelspetsialistide (katse- ja välimikukohtunikud, ringikorraldajad, koolitajad jt) väljaõpe ja atesteerimine.

Kas ma olen valmis kutsikat võtma?

Enne kutsika kojutoomist kaaluge pikalt ja tõsiselt, kas olete selleks valmis.

  1. On sul iga päev piisavalt aega kutsikaga tegeleda – teda toita, koolitada, sotsialiseerida?
  2. Kas sinu kodu on koera jaoks sobiv – on seal piisavalt ruumi ja koerapidamiseks sobivad tingimused?
  3. Kas sinu sissetulekud on piisavad, tagamaks koerale vajaliku toidu, veterinaarabi, hoolduse ja koolituse? Kutsika ostusumma on vaid murdosa tema kasvatamiseks vajalikest kuludest.
  4. Kas koera võtmisega on nõus kõik perekonnaliikmed? Kas on kindel, et perekonnast kellelgi ei ole koerakarvaallergiat?
  5. Kes hooldab koera, kui omanik on puhkusel/komandeeringus/haiglas?

Enne kui ostad koera

Mõtle, miks sa koera võtta tahad. Mõtle, kas sul on piisavalt aega, et tagada koerale vajalik tähelepanu. Mõtle, kas sul on piisavalt rahalisi vahendeid, tagamaks koerale sobilik toit ning veterinaarabi. Veendu, kas koer sobib teie pere eluga – seda nii elustiili kui võimalike allergiliste pereliikmete osas.

Uuri, kust kutsikas või koer võtta. Usaldusväärne kasvataja on suurepärane valik, samuti võid truu sõbra leida varjupaigast. Ära võta koera n.ö. „kutsikavabrikust” – võimaliku veidi odavama hinna „kompenseerivad” enamasti suured veterinaariarved!

Veendu, et koer sobib sinu eluoluga. Üha sagedamini esineb juhtumeid, kus kutsikast loobutakse juba kuu või paari järel. Ühe sagedasema põhjusena tuuakse peres elav lapse allergia. Taolise olukorra ennetamiseks tasuks enne koeravõtuplaane külastada sõpru, kellel on koer või veeta paar tundi (siseruumides) toimuval koertenäitusel. Tõsi, nii mõnelgi juhul on tõenäoliselt tegemist hoopis „allergiaga” – inimesed avastavad oma üllatuseks, et kutsikas pissib-kakab tuppa ja närib jalanõusid, kuna omanikul ei ole aega või tahtmist kutsikaga tegeleda.

Mõtle läbi võimalikud kulud – koera ostuhind kipub pikas perspektiivis olema üks väiksemaid temaga seotud kulusid. Igapäevaste kulude hulka tuleb arvestada toit ja maiused (mida suurem koer, seda rohkem neid kulub). Magamisase, toidu- ja veenõud, mänguasjad, kaela- ja jalutusrihm, hooldustarvikud (kammid, harjad, küünetangid jm) on asjad, mida tuleb küll harvem hankida, kuid mis pole sugugi odavad. Vaktsineerimisele ja parasiiditõrjele ei kulu ühe aasta lõikes väga palju raha, kuid kui koer haigestub või satub õnnetusse, võivad veterinaarabile kulutatud summad väga kiiresti astronoomilisteks kasvada.

Mõtle kohe ka sellele, mis saab koerast siis, kui pead sõitma komandeeringusse või lähete terve perega soojamaareisile. Koera ei saa isegi paariks päevaks üksi jätta, kas on olemas keegi, kelle juurde saad koera reisi ajaks viia?

Mõned koeravõtuga seotud plussid ja miinused

+ Oled sunnitud iga päev 2-3 korda diivanilt tõusma ning koeraga õue minema – seda ilmastikutingimustest hoolimata. Sinu füüsiline vorm paraneb ning sinu tutvusringkond laieneb teiste toredate koeraomanike võrra.

+ Tead, et keegi rõõmustab tormiliselt sinu koju tagasi saabumise üle.

+ Koeraga koos saad tegeleda erinevate (spordi)aladega – alustades pikkadest metsaretkedest lõpetades (maailmatasemel) koeraspordiharrastustega.

 Oled sunnitud iga päev 2-3 korda diivanilt tõusma ning koeraga õue minema – ei loe, kas väljas möllab lumetorm või puhub tuul 50 m/s.

 Koeraga kaasnevad märkimisväärsed kulud. Igapäevaselt lisanduvad kutsika ostuhinnale kulud toidule, koeratarvikutele, veterinaarabile ning harrastustele. Kaasneda võivad ka remondikulud – hea, kui vaid kutsika noorusajal – ning vajadused täiendada järk-järgult oma garderoobi lähtuvalt sellest, millise kinga- või püksipaari koer hävitanud on.

 Koer nõuab aega – varem kohvikusistumisele või kudumisele kulutatud aeg tuleb nüüd pühendada koeraga tegelemisele (jalutuskäikudele, koolitamisele). Kui seda ei tehta, võib koer enda energiat hakata välja elama korterisisustuse peal või muutuvad ühised jalutuskäigud.

Omand

Kutsika otsmisel ja müümisel tuleb sõlmida kirjalik ostu-müügi leping. Leping peab kindlasti sisaldama koera andmeid (tõug, nimi, registrinumber, ID-märgistus) ning ostja ja müüja (kontakt)andmeid. Samuti lisatingimusi, mis ostja ja müüja omavahel kokku leppinud on. Ostu-müügi lepinguga käib lahutamatult kaasa koera registreerimistunnistus. Lisatasu registreerimistunnistuse eest nõuda ei või.

 

EKL kasvatajad

Kasvataja on isik, kes on pesakonna registreerimise hetkel emase koera omanik, kellel ühisomanduses oleva emase koera puhul on kirjalik aretusõiguse leping antud pesakonnale või kes, välisriigi kodaniku omanduses oleva emase koera puhul, omab kirjalikku rendilepingut antud pesakonnale. Lihtsamalt öeldes – kasvataja on inimene, kelle nimel on registreeritud sündinud kutsikad.

Esimesed kaks pesakonda saab registreerida ilma kennelnimeta, kuid alates kolmanda pesakonna registreerimisest peab kasvatajal olema juba kinnitatud kennelnimi. Kui kennelnime omanikuks on kaks või rohkem inimest, siis peavad kõik kennelnime omanikud kirjutama alla pesakonna registreerimisavaldusele ja nad kõik märgitakse kasvatajaks. Kui kasvatajal on kennelnimi, siis on kennelnime kasutamine kohustuslik kõikide pesakondade tõuraamatusse kandmisel ning on kohustuslik osa iga koera nimest.

Ühisomanduses oleva emase koera pesakond saab vastava pesakonna aretusõigust omava kenneli nime. Kui emasel koeral on mitu omanikku, ja neil ei ole kennelnime, siis peavad nad kõik kirjutama alla pesakonna registreerimisavaldusele ja nad kõik kantakse kasvatajatena EKL tõuraamatusse. Kui ühisomanduses oleva emase koera omanikest mõnel on kennelnimi, siis peavad omanikud omavahel sõlmima aretusõiguse lepingu. Kui pesakond on kantud tõuraamaturegistrisse, siis ei saa kasvatajat enam muuta.

Kas ma saan ise oma koerale „lasta teha“ tõutunnistuse?

Ostes Eestist tõukoera kutsika, peate muude dokumentidega (ostu-müügi leping, vaktsineerimispass) saama kindlasti kaasa ka Eesti Kennelliidu poolt väljastatud registreerimistunnistuse, kuhu on kantud koera andmed (tõug, sünniaeg, sugu, värvus, ID-märgistus) ning tema sugupuu. Kutsika saab EKL tõuraamatusse kanda ainult koera kasvataja (ehk inimene, kellelt te kutsika ostsite) – uus kutsikaomanik krantsist „tõukoera teha“ ei saa. Kogu pesakond registreeritakse samaaegselt – hiljem ühtegi kutsikat „lisada“ ei saa.

Registreerimistunnistuse (rahvasuus tuntud ka kui „tõutunnistus“) saamise eelduseks on:

  • kutsika mõlemad vanemad omavad Eesti Kennelliidu poolt tunnustatud registreerimistunnistusi;
  • kutsika mõlemad vanemad on samast tõust, v-a juhul, kui tegemist on EKL poolt tunnustatud tõugude ja/või tõuvariatsioonide ristamisel sündinud kutsikaga;
  • kutsikad on registreerimisavalduse esitamise hetkel alla 26 nädala vanad ning on kutsikate registreerimisdokumentide väljastamiseni kasvataja valduses juures Eesti Vabariigi territooriumil;
  • kutsikad on mikrokiibiga (erandjuhul tätoveeringuga) märgistatud;
  • kutsika kumbki vanem ei ole kantud mitte-aretuseks (MA) registrisse;
  • kasvatajale ja/või aretuses kasutatud koertele ei ole määratud aretuskeeldu.

Vanemate näitusehinded, töökatsete olemasolu (või nende puudumine) ja terviseuuringud mõjutavad küll registreerimistunnistuste hinda, kuid ei võta ära selle saamise õigust.

Toitmine

Koerad on omnivoorid, st. nende toiduvalik ei koosne ainult lihast. Lisaks söögile on väga tähtis värske vee kättesaadavus.

Seda, kas oma koerale anda kuivtoitu, toortoitu või mingisugust kombinatsiooni neist kahest, otsustab igaüks ise. Kindlasti tuleks selle otsuse tegemisel nõu pidada oma koera kasvatajaga, veterinaariga ning otsida lisainfot ka kirjandusest ning internetist.

Koer ja laps

Perre lapse soovil koera võttes tuleb kindlasti arvestada sellega, et kohustus koera eest hoolt kanda kandub kiiresti vanematele. Täiskasvanu ülesanne on jälgida et väikesed lapsed ei jääks kunagi koeraga üksi.

Küsi alati koera täiskasvanud omanikult luba, enne kui katsud koera

  • enne koera silitamist küsi ka temalt “luba” – seisa rahulikult koera ees, ütle “tere koer” ja vaata, kas koer on sinuga suhtlemisest huvitatud. Kui ei, siis ära teda tülita;
  • kui koer sulle läheneb, seisa rahulikult ja väldi talle otsa põrnitsemist. Ära vehi kätega, ära karju – võid sellega koera ehmatada ning ta võib sind enesekaitseks rünnata;
  • ära kummardu koera kohale ega üle tema – see on koera jaoks ebamugav ning ahistav;
  • ära ürita koera käest võtta ära toitu või tema mänguasju – vajadusel palu selleks koera täiskasvanud omaniku abi;
  • ära sega koera, kui ta magab – uneähmasena võib koer enesekaitseks rünnata.

Kohtumine lahtise koeraga

Kui kohtud lahtise koeraga, siis peatu ja hinda olukorda. Ära kunagi tõsta oma käsi ega vehi nendega, ka karjumine võib koera käitumist agressiivsemaks muuta. Võimalusel liigu rahulikult ilma koerast välja tegemata edasi – koer kaotab niiviisi huvi ka sinu vastu. Posti või puu külge omanikku ootama jäetud koera ei tohiks segama minna, koer võib lähenemist valesti hinnata ning hirmust või kurjusest hoopiski rünnata.

Koera surm

Isegi pika elu elanud koer elab inimese mõõdupuu järgi liiga lühikese elu. Parimal juhul on ühise teekonna pikkuseks 15-16 aastat, halvemal juhul võib mõne õnnetusjuhtumi või terviserikke tagajärjel aga koera elu ootamatult kiiresti lõppeda.

Selle kohta, kas ja kuhu oma koera ise matta võib, saab infot kohalikust omavalitsusest. Eestis tegutseb paar lemmikloomade kalmistut ning ka mõned lemmikloomakrematooriumid. Lisainfot nende kohta saab veterinaarkliinikutest ning internetist.

Kindlasti tuleks koera surmast teavitada ka Eesti Kennelliitu ning teisi (mikrokiibi)registreid, kus koera andmed kirjas on.

Koerte kindlustus

Õnnetuse või ootamatu terviserikke korral võib loomaarstile kuluv summa kiiresti mõnesaja euro piire ületada. Mõistlik oleks kohe kutsika kojutulemisel selle eesmärgiga „fond“ moodustada või tasuda igakuiseid makseid hoopis kindlustusfirmale. Kindlustuspakkumiste puhul tuleb lisaks kuumakse suurusele kindlasti võrrelda ka kindlustustingimusi (omavastutuse suurus, hüvitispiirid, millised juhtumid ei kuulu hüvitamisele).

“Võimalust oma koer kindlustada pakuvad kõik Eestis tegutsevad suuremad kindlustusfirmad. Enne lepingu sõlmimist võrdle omavahel teenusepakkujate hindu ja tingimusi – need võivad oluliselt üksteisest erineda (näiteks tõugude osas, keda millegi vastu kindlustatakse).”

Teata kiibinumber

Mikrokiibi numbrist pole kasu kui selle abil ei ole võimalik tuvastada koera omanikku. Kiibi registreerimine võtab vaid paar minutit ja teatud juhtudel mõned eurod – seega raha ja aja kokkuhoiuks kiibi mitteregistreerimist küll nimetada ei saa. Igal aastal läheb kaotsi ja leitakse sadu koeri üle Eesti. Pahatihti on leitud koertel mikrokiip küll olemas, kuid kuna seda ei ole kantud ühtegi registrisse, ei ole võimalik omanikuga kiiresti ühendust saada.

Eestis on olemas kolm registrit, mille kaudu on võimalik koera ja/või omaniku andmeteni jõuda: Eesti Kennelliidu register, Spin TEK’i hallatav Lemmikloomaregister LLR ning Eesti Väikeloomaarstide seltsi poolt hallatav Lemmikloomaregister.

Esimene neist – Eesti Kennelliidu oma – kajastab vaid tõukoerte andmeid. Alates 2012. aasta kevadest kannab Eesti Kennelliit kutsikate registreerimisel koheselt registrisse ka kutsikate kiibid ning – kui need andmed kasvataja poolt antakse – ka omanike andmed. Kiibinumbri lisamine on tasuta.

Lemmikloomaregistrisse kannavad andmed veterinaarid – selleks tuleb täita vastav avaldus ning tasuda registreerimistasu. Lemmikloomaregister teeb koostööd rahvusvahelise kiibiregistriga Europetnet, seega isegi välismaal kaduma läinud lemmik võib just tänu sellele registrile koju tagasi saada.

Kolmandasse registrisse – Lemmikloomaregister LLRi – saab inimene portaali www.llr.ee/e-teenindus kaudu oma lemmiku andmed ise tasuta sisestada. Meeles tuleks pidada, et mitmetes omavalitsustes on koera registreerimine lausa kohustuslik.

Kui olete ostnud kutsika, kellele on mikrokiip juba paigaldatud või olete ise loomaarsti juures lasknud kiibi panna, tuleks üle kontrollida, kas andmed on ikka kiipe kajastavatesse registritesse kantud. Tehke seda kohe ja praegu!

Koer kadunud

Koera kadumise puhul võta esiteks ühendust oma piirkonna varjupaigaga ning jäta sinna oma kontaktandmed. Järgmise sammuna tuleks levitada infot koera kadumise kohta – olgu selleks siis paberteated või internet, kindlasti on tänapäeval kasu ka oma kodukoha Facebooki rühmast.

Kontrolli, kas registris on koera mikrokiibinumbri juures kontaktandmed olemas. Teateid on võimalik avaldada ka erinevates meediakanalites (ajaleht, raadio). Oluline on ka see, et kui koer leitud, tuleks otsimiskuulutused maha võtta või asendada teatega, et koer leitud on.

Koeraga puhkusele

Koeraga puhkusele minekut tuleks alati alustada planeerimisega. Kuhu minna, millega minna, kus ööbida – välisriikides reisimiseks võib olla vajalik koera lisavaktsineerimine või muude nõuete täitmine; erinevate transpordivahendite kasutamine võib koeraga reisimisel olla piiratud ning osad nendest majutusasutustest, kuhu koeraga lubatakse, võivad selle eest kopsakat lisatasu küsida. Alati on mõistlik teha korralik eeltöö ning tehtud kokkulepped kirjalikul kujul kaasa võtta.

Soovitav on tutvuda Veterinaar- ja toiduameti ja Põllumajandusministeeriumi kodulehel olevate juhenditega. Samuti saab välisriikidesse reisimisel abi vastava riigi saatkonnast või konsulaarosakonnast.

Koeraga metsas

Lisaks kohaliku omavalitsuse koerapidamiseeskirjadele reguleerivad koeraga metsas jalutamist ka Metsa- ning Jahiseadus. Ebameeldivate olukordade vältimiseks pea alati kinni kehtivatest reeglitest.

Kuidas kinnitada tšempionitiitleid?

Eesti Kennelliidu büroo kinnitab alljärgnevaid tšempionitiitleid:

  • Eesti Juuniortšempion (EST J CH);
  • Balti Juuniortšempion (BALT J CH);
  • Eesti Välimikutšempion (EST V CH);
  • Balti Tšempion (BALT CH);
  • Eesti Veterantšempion (EST VetCH);
  • Balti Veterantšempion (BALT VetCH);
  • Eesti Maastikujooksutšempion (EST M CH);
  • Eesti Töötšempion (koolitusala põhiselt);
  • Eesti Agilitytšempion (EST AG CH);
  • Eesti Retriiverite Töökatsete Tšempion (EST RT CH).

Tiitli kinnitamiseks vajalikud tulemused sätestab EKL poolt omistatavate tšempionitiitlite statuut

Tiitli kinnitamiseks tuleb saata EKL büroosse kas posti (Alajaama 8, 11314 Tallinn) või e-maili (regina@kennelliit.ee) alljärgnevad dokumendid:

  • avaldus;
  • registreerimistunnistuse koopia (mitte-EST-registri koerad);
  • kirjelduslehe koopia;
  • maksekorralduse koopia.

Eesti Kennelliidu büroo kaudu on võimalik kinnitada alljärgnevate riikide tšempionitiitleid:

  • Leedu;
  • Läti;
  • Poola.

Tiitli kinnitamiseks tuleb saata EKL büroosse kas posti (Alajaama 8, 11314 Tallinn) või e-maili (regina@kennelliit.ee) alljärgnevad dokumendid:

  • avaldus;
  • registreerimistunnistuse koopia;
  • kirjelduslehe koopia;
  • sertifikaadikaardi koopia või diplomi koopia;
  • lähtuvalt sellest, millist tiitlit kinnitada soovitakse, vastava Eesti tšempionitiitli diplomi koopia;
  • töösertifikaadi koopia (standardijärgselt töökatsetega tõugude puhul);
  • maksekorralduse koopia.

Eesti Kennelliidu büroo kaudu on samuti võimalik kinnitada FCI poolt väljastatavaid rahvusvahelisi näituse-, välimiku ja töötšempionite tiitleid. Tiitli kinnitamiseks tuleb saata EKL büroosse kas posti (Alajaama 8, 11314 Tallinn) või e-maili (regina@kennelliit.ee) nõuetekohane avaldus ja koera registreerimistunnistuse koopia.

EKL tõuraamat

EKL tähtsaimaks funktsiooniks on kõigi FCI liikmes- ja partnerriikide poolt tunnustatud tõuraamatu pidamine. Tõuraamat on andmebaas, kuhu kantakse tõukoera sugupuu ning tema ja ta eellaste tšempionitiitlid, töökatsete tulemused ning terviseuuringuid. FCI poolt kehtestatud rahvusvahelised aretust- ning tõuraamatut puudutavad reeglid on ühtselt kohustuslikud kõigile tema liikmes- ja partnerorganisatsioonidele.

EKL tõuraamat on kõigile huvilistele nähtav EKL online tõuregistri kaudu.

Tõukoer või krants?

Tõukoeraks teeb koera ainult tõutunnistus. FCI süsteemis töötav Eesti Kennelliit tunnustab tõukoertena koeri kellel on FCI liikmesriikide poolt väljaantud tõutunnistus. Lisaks FCI-le on maailmas kümneid n.ö. alternatiivorganisatsioone. Neist Euroopa kontekstis tuntuimateks võiks pidada UCI-d ning IKU-d. Kui FCI-s kehtivad kõigile ühtsed (eelkõige usaldusväärsust ning koerte heaolu silmas pidavad) reeglid, siis alternatiivorganisatsioonidel üheselt sätestatud reeglistik üldjuhul puudub.

Sellest tulenevalt ei tunnusta FCI ühegi alternatiivorganisatsiooni registreerimistunnistusi ning säilitamaks oma tõuraamatu usaldusväärsust – ei ole ühegi alternatiivorganisatsioonis registreeritud koera võimalik üle kanda FCI poolt tunnustatud tõuraamatusse. Eesti lähiriikides (näiteks Lätis ja Leedus) on alternatiivklubide dokumentidega koerad üsna levinud. Sellest tulenevalt peaks välisriigist koera toomisel kontrollima, millise kennelorganisatsiooni registrisse antud koer kantud on.

Kui ostate kutsika näiteks Venemaalt, Lätist või Leedust tuleks veenduda, et kutsikas saab kaasa vastavalt kas RKF, LKF või LKD tõupaberid. Juhul kui tekib kahtlus, kas kutsika tõudokument on ikka nende organisatsioonide poolt välja antud, pöörduge abi saamiseks Eesti Kennelliidu või tema liikmesorganisatsioonidest tõuühingute poole. Samuti võib abi küsida ka muudest maadest koera ostmisel.

Kindlasti ei tasu uskuma jääda jutte, milles kutsika müüja väidab, et värske kutsikaomanik saab talle sobivad paberid talle sobivas klubis ise vormistada – see võib küll kehtida alternatiivorganisatsioonide puhul, kuid Eesti Kennelliidus saab kutsikale tõupaberid vormistada ainult tema kasvataja. Ka ei tasu uskuda jutte, et kutsika tõutunnistus maksab hingehinda – praegusel hetkel tasub EKL liige nõuetele vastava kuni kolm kuud vana pesakonna ühe kutsika registstreerimistunnistuse eest 15 EUR, mis pesakonna üleskasvatamisega seotud muude kuludega võrreldes ei ole märkimist vääriv summa.

Tõukoer ning krants – mõlemast saab kasvatada suurepärase neljajalgse sõbra. Kui koera võtmise eesmärk on kindlalt teada – olgu selleks siis jaht või võistlussport – tuleks valida just sellist tõugu koer, kelle tõukaaslased antud valdkonnas kõige edukamad on olnud. Kui koeravõtusoovi ajendiks on lihtsalt tore neljajalgne sõber, tuleks koera valikul lähtuda eelkõige tõu sobivusest teie elustiiliga või – miks ka mitte – seada sammud varjupaiga poole, et sealt endale tore karvane sõber leida.

Koera valikul ei või kindlasti lähtuda vaid tema välimusest. Lemmiku võtmine tähendab 10-15 aasta pikkust kooselu, ning nagu teada, on sellisel juhul kõigest muust olulisem „elukaaslase” iseloom. Ka siin annab tõukoera võtmine teatud eelise. Loomulikult ei saa eeldada, et kõik teatud tõugu koerad käituvad ühtmoodi (sageli pole pesakonnakaaslasedki identse loomuga), kuid tõustandard siiski kirjeldab soovitud (ning seega tõnäolisemat) iseloomu.

Kas tulevane koer peaks olema ülevoolavalt sõbralik kõikide inimestega, või peaks ta hoopiski olema valvas ja haukumisega märku andev? Kas eesmärgiks on koerasport või jahilkäimine? Tundmatut päritolu koerte puhul ennustamiseks vajalik info üldjuhul puudub.

Seega – valik on sinu. Hästikasvatatud neljajalgne sõber võib olla nii krants kui ka tõukoer. Kusjuures ega koerad ju tea, et neil tõupaberid on. Üldjuhul seisavadki need kuskil sahtlipõhjas, omamata mingisugust tähtsust koera igapäevaelus.

Tõutunnistus ja selle kohta levivad müüdid

“Tõupaber” ehk tõutunnistus ehk registreerimistunnistus on koera päritolu tõendav dokument. Lisaks sellele peab kõikidel koertel olema vaktsineerimispass, mis paljudel koertel on tänaseks juba Euroopa Liidu ühise vormi “lemmikloomapass” kujul. Lemmikloomapass ei anna infot koera päritolu kohta ning sisaldab vaid kiibinumbrit, koerale tehtud vaktsineerimisi (mõnel juhul ka ussikuure) ja omaniku andmeid. Kogu koera kajastav info, v.a. märgistus ja veterinaari poolt tehtud protseduurid, on seal kirjas „omaniku ütluse alusel”.
Lemmikloomapassi peavad omama nii tõutunnistusega kui ka ilma tõutunnistuseta koerad.

Tõutunnistuste kohta võib üsna tihti kuulda allpool toodud müüte:

Tõutunnistus tähendab kohustust käia näitustel

Ei, kindlasti ei tähenda see seda. Tõutunnistus lihtsalt näitab koera päritolu ning seda, et koer on just sellest tõust. Enamuse tõukoerte paberid seisavad kuskil sahtlipõhjas ning ei mõjuta koera igapäevast elu. Tõukoertega käiakse jalutamas, antakse süüa ja sügatakse – samamoodi nagu tehakse segavereliste koertega. Koera omanik otsustab, kas ja kui palju tema koeraga näitustel või võistlemas käiakse.

Tõutunnistus maksab palju

Kutsika hinnast moodustab tõutunnistus vaid murdosa. Hetkel on kuni kolmekuuse kutsika tõutunnistuse hinnaks Eesti Kennelliidus selle liikmetele 13 eurot. Tõutunnistuse vormistamine võib olla kallim, kui kutsika vanemad ei täida antud tõule kehtestatud aretuserinõudeid, näiteks on neil tegemata vajalikud terviseuuringud või puudub neil nõutav koolitustulemus või näitusehinne, kuid ka sellisel juhul on kutsikale võimalik tõupaberid vormistada.

Omanik saab ise minna koerale tõutunnistust vormistama

Kutsikatele saab tõutunnistused vormistada vaid kasvataja (emase koera omanik). Selleks on alates kutsikate sünnist aega 6 kuud. Tõutunnistused tuleb vormistada kõikidele ühe pesakonna kutsikatele samaaegselt.

Kutsikal ei ole pabereid, sest tema vanemad ei ole…

… käinud näitustel, läbinud koolitust, käinud nõutud terviseuuringutel. See ei ole tõsi – ka sellisel juhul saab kutsikatele vormistada tõutunnistused, lihtsalt veidi kallima hinnaga kui tavaliselt.

Kutsikal ei ole pabereid, sest…

… tal on tõustandardis nõutuga võrreldes mingi viga – mõni valet värvi laik, liiga lühike saba, valet värvi silmad vms. Tõutunnistus antakse ka sellistele kutsikatele, sest nad on täpselt sama palju tõukoerad, kui nende õed ja vennad – tõsi, mõningatel juhtudel võib kasvataja kanda nad mitte-aretuseks registrisse, kuid tõutunnistuse saab kutsikas siiski.

Kutsikal ei ole pabereid, aga ta on “puhtatõuline”

Nagu eelpool öeldud, saab kõigile tõukoerte järglastele tõutunnistuse vormistada. Enamasti ei ole „paberiteta puhtatõulistel” tõutunnistust, kuna kasvataja ei taha oma „aretustöö” eest vastutust võtta. Tõutunnistus on see, mis näitab, et tegemist on just tõukoeraga ning kajastab tema päritolu (kasvataja andmed, koera eellaste terviseuuringute tulemused ja töö- ning näitusetiitlid). Tõutunnistus jäetakse vormistamata eelkõige koertele, kelle sugupuu pole päris see, mida kasvataja väidab (näiteks on isaks naabri Muki, mitte väidetav udupeen tituleeritud koer) või ei taha „kasvataja” näidata, et on „aretuses” kasutanud selleks mittesobivaid koeri (olgu selleks siis terviseuuringute halvad tulemused või ebasobiv sugupuu).

Tõukoeri võtavad ainult snoobid, kes tahavad koeraga eputada

Koer võetakse enamasti ikka muul eesmärgil, kui ainult paberite pärast. Tõupaberid ei tee kutsikast halvemat peresõpra, kui seda oleks segavereline koer. Suurem osa tõukoertest ei satu kunagi näitusele ning ei saa järglasi. Tõupaberid on kinnituseks, et tegemist on just seda tõugu koeraga ning selle tõu saamiseks on kasvatajad üle maailma teinud aastakümneid tööd. Juhul kui puuduks kontroll tõupaberite üle, ei saaks ühel hetkel enam kindel olla, et kutsikast kasvab selline koer, nagu oodatud.

Kutsika paberid maksavad kutsika hinnale mitusada eurot lisaks

Jah, täiesti võimalik. Juhul, kui kutsika vanemad ei vasta antud tõule kehtestatud aretusnõuetele. Kui asjalood aga nii on, peaks kindlasti uurima, mis on kõrge hinna põhjuseks. Kas kutsika vanemad on ikka terved? Kas nad ikka on tõule omase iseloomuga? Kas nad äkki ei ole järglaste saamiseks liiga noored või liiga vanad?

Seega kui Teie koeral ei ole tõutunnistust, siis ei saa keegi olla kindel et ta üldse nimetatud vanematest pärineb.

Miks koerale sugupuu

Koera registreerimistunnistusel on näha tema (esi)vanemad ning nende tulemused näituste, töökatsete ja terviseuuringute kohta. Paberkandjal on info maht piiratud ning seal on tavaliselt näha 3-5 põlvkonda, EKL registris on võimalik tutvuda ka oma koera tädide-onude ja teiste sugulaste tulemustega. Internetis olevate tõukohaste sugupuuandmebaaside abil on aga teatud tõugude puhul võimalik oma koera sugupuu kuni antud tõu esimeste koerteni välja selgitada.

Kindlasti tuleb oma koera sugupuu ja selles olevate koerte ning tulemustega lähemalt tutvuda siis, kui on plaanis oma koera paaritada.

EKL online

EKL online on Eesti Kennelliidu e-teenuste süsteem. Selles on võimalik tutvuda oma (kasvatatud) koerte andmetega, muuta enda kontaktandmeid, registreerida koeri näitustele ning tutvuda erinevate ürituste tulemustega. Teenuse kasutamiseks tuleb keskkonda sisse logida ID kaardi või mobiilID kaudu. Selleks tuleb kontrollida, kas EKL bürool on olemas sinu isikukood, seda saab teha e-kirjaga aadressil support@kennelliit.ee

Nimekiri praegu saadaolevatest teenustest on leitav siit.

Tõuklubid

Tõuharrastajad ja –kasvatajad on enamuse Eestis esindatud tõugude jaoks moodustanud tõuühingu või –klubi. Ühiselt on lihtsam ajada oma tõu asja, olgu selleks siis tõu tutvustamine, ürituste korraldamine või lihtsalt teiste sama tõu omanikega suhtlemine. Tõuühingute kontaktandmed leiad EKL liikmesorganisatsioonide alalõigust.

Segaverelised koerad

Aeg-ajalt kõlavad väited, et tõukoerad on lähisugulusaretuse tulemus ja seega on neil kindlasti kaasasündinud tervisehädad ning närviline iseloom. Väide võib vastata tõele, kui tegemist on halva kasvatajaga. Hea tõukoerakasvataja teab tõus esineda võivaid probleeme ning pöörab neile aretusvalikutes tähelepanu. Ta uurib oma koerte tervist enne, kui neid aretuses kasutab. Kindlasti räägib ta ka kutsikaostjale selle tõu headest ja halbadest külgedest.

Kindlasti ei tohiks ennast lasta eksitada arvamusel, et kahe tõu ristand või krants on kindlasti tervem kui tõukoer. Kõik kutsikad – tõulised või tõutud – pärivad oma geenid vanematelt. Seega võib tervisehädasid esineda nii tõukoertel kui ka ristanditel ning segaverelistel koertel.

Tõukoerte eelis krantside ees on kindlasti teadmine, milliseks koeraks kutsikas kasvab. Suurus, karva tüüp ja hulk ning iseloomujooned on aastakümnete ja -sadade jooksul toimunud aretustöö tulemusena üsna selgepiiriliselt välja kujunenud. Teadmata päritoluga vanemate puhul aga võib armsa väikese toakoera asemel aasta aja pärast vastu vaadata hiiglasekasvu sõber (meenutagem anekdooti mehest, kes turult väikese valge toakoerakese pähe jääkaru ostis).

Paaritamine

Koeraaretus nõuab planeerimist ning vastutustundlikkust. Otsustades oma koera paaritada, peaks lähtuma nii tulevase pesakonna heaolust kui tõu heaolust üldisemalt. Aretusvalikutes on oluline näha üldpilti, mitte lähtuda hetke (näituse)trendidest. Näitustel ja võistlustel võidutsemine on tore, kuid see ei tohiks tulla koera füüsilise ja vaimse tervise arvelt.

Enne pesakonna planeerimist peaksid kaaluma, kas planeeritavate kutsikate ema on aretuses kasutamiseks sobilik. On tal tõustandardile vastav iseloom? On ta oma tõu tüüpiline esindaja? Oled sa võimaluse piires kindlaks teinud, et ta on terve ja tal ei ole pärilikke haiguseid –haigete koerte kasutamine ei ole FCI ja EKL nõuete kohaselt lubatud. Terviseuuringuid saab teostada EKL usaldusarstide juures ja paljude tõugude puhul on (päriliku) haiguse olemasolu võimalik kontrollida ka DNA testidega (lisainfo tõuühingust ja veterinaarilt).

Kui vastasite kõigile eelnevatele küsimustele jaatavalt, peaksite jätkama sobiva aretusisase valimisega. Ka aretusisane peaks olema tõulise välimuse ja –iseloomuga ning terve. Ainult siis on lootust, et sünnivad kutsikad, kes on terved ja elavad kaua ning mis kõige olulisem – elavad nii, et nende pered saavad nautida kooselu nendega, mitte ei tegele tervise- ja käitumisprobleemide lahendamisega.

Minimaalsed nõuded kõikidele koertele, keda aretuses kasutatakse, sätestatakse FCI rahvusvaheliste aretusreeglitega. Mitmetele tõugudele on neid kureerivad tõuorganisatsioonid kehtestanud tõukohased aretuserinõuded (leiad dokumendid siit)

Aretuserinõuded tähendavad, et aretuses kasutatud koer peab olema saanud nõuetekohased näituste- ja terviseuuringute ning koolitustulemused. Üldjuhul peavad kõik nõuded olema täidetud enne koera paaritamist.

Tõuorganisatsioonide poolt taotletavad aretuserinõuded peab heaks kiitma EKL teadus- ja aretusnõukogu ja EKL juhatus ning kinnitama EKL volinike koosolek. Aretuserinõuete aluseks on aretuseeskiri, mille koostamine nõuab ühingult tõsist tööd ning andmete kogumist. Eeskiri analüüsib tõus olevaid tugevusi ja nõrkusi ning kavandab strateegia tugevate külgede edendamiseks ning nõrgemate külgede kompenseerimiseks.  Erinõuete taotlemise aluseks olev statistika hõlmab enamasti lisaks Eestile ka lähiriikide (näiteks Soome) vastava tõu populatsiooni. Erinõuded kinnitatakse kuni viieks aastaks.

Üldjuhul paaritatakse omavahel vaid samatõulisi koeri, kuid FCI on andnud võimaluse ka osade tõugude ristamiseks. Erinevaid tõuge ja tõuvariatsioone võib ristata lähtuvalt FCI ringkirjast nr.  Enne sellist paaritust tuleb sellest kirjalikult teavitada EKL bürood ning (selle olemasolul) tõuorganisatsiooni.

Isase ja emase koera omanikud peavad koerte paaritamisel omavahel kindlasti sõlmima kirjaliku paarituslepingu.

Leiad viidatud dokumendid siit.

Enne pesakonna planeerimist kontrolli kindlasti kas ja mis peaks enne koera aretuses kasutamist tehtud olema. Varu selleks piisavalt aega.

Noorte koeraesitajate võistlused: „Laps ja koer“, juuniorhändler

Noortele koeraesitajatele on mõeldud võistlused „Laps ja koer“ ning juuniorhändler. Võistlusel „Laps ja koer“ osalevad nooremad kui 10-aastased lapsed. Juuniorhändlerite võistlus jaguneb kahte vahuseklassi: noorem vanuserühm (lapsed 10-13 aastat) ning vanem vanuserühm (lapsed 14-17 aastat).

Võistluste korraldamist reglementeerib EKL juuniorhändlerite võistluste korraldamise üldeeskiri. Aasta jooksul edukalt juuniorhändlerite võistlustel osalenud noored kutsutakse aasta lõpus Eesti Juuniorhändlerite Meistrivõistlusele, kus võitja saab tiitli Eesti Meister.

Vastupidavuskatse

Vastupidavuskatse (AD) eesmärk on kontrollida, kas katset läbiv koer on võimeline ettenähtud määral füüsilist koormust taluma ilmutamata sealjuures märkimisväärseid väsimuse tundemärke. Vastupidavuskatse (AD) alusel ei saa vormistada tšempionitiitleid, registreerida näitustel kasutusklassi ning tulemuse olemasolu ei saa pidada aretuserinõudeks.

Rahvusvaheliste teenistuskoerte töökatsed

Rahvusvaheliste teenistuskoerte töökatsed:  IGP, BH, IFH, IGP-FH, BC-katse, A-katse, B-katse, C-katse, IAD. Hõlmavad jäljetööd, kuulekuskatset ning kaitsekatset.

Kuulekuskoolitus
  • Kuulekuskoolituse (KK) kaudu õpetatakse koerale (ka tavaelus) vajalikke oskusi ning koera omanikule, kuidas koerale uusi vajalikke oskusi edastada. Eksamitel ja võistlustel kontrollitakse koolituse tulemusi ehk koera ja koerajuhi vahelist koostööd ning seda, kui korrektselt koer kõik harjutused omandanud on. Eesmärgiks on ka koerasõbraliku õhkkonnaga harrastusevõimaluse pakkumine.

Sõnakuulelikkuse koolitus

Sõnakuulelikkuse (SK) koolituse eesmärgiks on õpetada koerale sobilikku

käitumist ja sõnakuulelikkust ning koeraomanikule õiget ja asjalikku suhtlemist koeraga.

Eriline tähelepanu SK koolituses on pööratud n-ö „kaugjuhtimisele“ ehk koera soovile alluda käskudele ka siis, kui ta on ilma rihmata ning juhist eemal.

EKL sõnakuulelikkuse eeskirjad ja võistluste korraldamise juhend

KOERTE SÕNAKUULELIKKUSE VÕISTLUSTE/ EKSAMITE EESKIRJAD JA JUHENDID (kehtivad alates 1.01.2014)

KOERTE SÕNAKUULELIKKUSE (SK) VÕISTLUSTE JA EKSAMITE KORRALDAMISE JUHEND (kehtivad alates 1.01.2014)

ÜLDISED EESKIRJAD OSALEMAKS SÕNAKUULELIKKUSE VÕISTLUSTEL JA EKSAMITEL ALGKLASSIS, KLASSIDES 1 ja 2

Sõnakuulelikkuse klasside üleminekud seoses uute eeskirjade kehtimahakkamisega alates 1.01.2014

RAHVUSVAHELISE KLASSI EESKIRJAD

HINDAMISLEHED: ALG, SK1, SK2, SK3

Agility

Agility (AG) on koerasport, kus koerad võistlevad takistusraja läbimises. Võistluse eesmärgiks on arendada koera liikuvust ning kontakti koerajuhiga. Lisaks sportlikule vormile nõuab agility koeralt ka sotsiaalsust ning soovi omanikuga koos tegutseda.

Lühendid / sõnastik

Riigid & piirkonnad
  • BLR – Valgevene
  • DK – Taani
  • BALT – Balti (hõlmab EST-LV-LT)
  • EST – Eesti
  • EUR – Euroopa
  • FIN/FI – Soome
  • LT – Leedu
  • LV – Läti
  • NORD – Põhjamaade (FI-S-NO)
  • PL – Poola
  • RUS – Venemaa
  • S – Rootsi
  • UA – Ukraina
  • W – Maailma
Tiitlid

J CH – juuniortšempion (omistatakse koertele vanuses 9-18 kuud)

Vet CH -Veteran Tšempion (omistatakse üle 8-aastastele koertele)

CH – tšempion (omistatakse koertele vanuses alates 24 kuud)

MULTI CH – vähemalt 7 erineva riigi tšempionitiitlit omava koera puhul kasutatav koondtiitel;

JW – juuniorvõitja (omistatakse koertele vanuses 9-18 kuud)

W – võitja

MULTI W – vähemalt 7 erineva riigi võitjatiitlit omava koera puhul kasutatav koondtiitel;

INT CH/C.I.B./C.I.E. – rahvusvaheline näituse- või välimikutšempion.

Terviseuuringutega seotud lühendid

HD (hip dysplasia) uuring  – puusaliigese düsplaasia astet ehk puusaliigese (väär)arengut näitav uuring.

Hinnaguastmed: HD-A – puuduvad düsplaasia tunnused, HD-B – peaaegu normaalne liiges; HD-C – kerge düsplaasia; HD-D – keskmine düsplaasia, HD-E – raske düsplaasia.

ED (elbow dysplasia) uuring – küünarliigese düsplaasia astet ehk küünarliigeste (väär)arengut näitav uuring.

Hinnaguastmed: ED-0 – puuduvad düsplaasia tunnused, ED-1 – kerge osteoartroos, ED-2 – keskmine osteoartroos, ED-3 – raske osteoartroos.

PL – põlveuuring – patella luksatsiooni uuring.

Hinnanguastmed: PL 0 – põlveliiges on normaalne, PL 1 – põlveliiges on peaaegu normaalne, PL 2 – kui põlv on sirutatud, asetseb põlvekeder tavaliselt normaalasendis, kui lukseerub põlve painutamisel või sääre roteerumisel, PL 3 – põlvekeder on tavaliselt luksatsioonis, kuid seda on võimalik viia normaalasendisse, PL 4 – põlvekeder on püsivas luksatsioonis ning seda ei ole võimalik viia normaalasendisse.

Hambaskeemiga seotud lühendid
  • P – premolaar e. eespurihammas
  • M – molaar e. I purihammas
  • M – molaar e. III purihammas
Lühendeid ja mõisteid hinnetelehelt & näituselt

Võistlusklassid

BEEBi – beebikutsikas (4-6 kuud)

KUTS – kutsikas (6 -9 kuud)
JUN -juunior (9 – 18 kuud)
VET -veteran (alates 8. eluaastast)
NOO – noorte (15 – 24 kuud)
AVA – avaklass (alates 15 kuust)

KAS – kasutusklass (alates 15 kuust; registreerimiseks vajalik EKL poolt tõule tunnustatud ametliku töökatse tulemuse olemasolu)
TŠEMP – tšempion (alates 15 kuust; registreerimiseks vajalik ühe FCI poolt tunnustatud maa välimikutšempioni tiitli olemasolu)

KASV – kasvatajaklass (ühe kasvataja 3-5 kasvandikku, kes peavad olema pärit vähemalt kahest erinevast vanemate kombinatsioonist ning on vanemad kui 9 kuud. Kõik koerad peavad olema registreeritud antud näitusele ja saama seal vähemalt hinde „väga hea“).

JÄRGL – järglasteklass (aretusisane või –emane koos 3-5 järglasega, kes on vähemalt kahest erinevast vanemate kombinatsioonist ning vanemad kui 9 kuud. Kõik järglased peavad olema registreeritud antud näitusele ning saama seal vähemalt hinde „väga hea“)

PAAR – paaride võistlus (ühele omanikule kuuluv samatõulisest isasest ja emasest koerast koosnev p+aar, keda esitab üks händler. Mõlemad koerad peavad olema vanemad kui 9 kuud ning daanud antud näitusel vähemalt hinde „väga hea“).

Näitustel kasutatavad hinded:

SP – suurepärane (punane)
VH – väga hea (sinine)
H – hea (kollane)
R – rahuldav (roheline)
0 – diskvalifitseeritud (hall )
EVH – ei või hinnata (pruun )
Tunnustus:

PI-1 – Parim Isane, kõikide erinevate võistlusklasside (juunior-, veteran-, noorte-, ava-, kasutus, tšempionklassi) kokkuvõttes
PI-2 – Paremuselt II isane kõikide erinevate võistlusklasside (juunior-, veteran-, noorte-, ava-, kasutus, tšempionklassi)kokkuvõttes
PE-1 – Parim Emane kõikide erinevate võistlusklasside (juunior-, veteran-, noorte-, ava-, kasutus, tšempionklassi) kokkuvõttes
PE-2 – Paremuselt II emane, kõikide erinevate võistlusklasside (juunior-, veteran-, noorte-, ava-, kasutus, tšempionklassi) kokkuvõttes

TPK – Tõu Parim Kutsikas
VSPK – Vastassugupoole Parim Kutsikas
TPJ – Tõu Parim Juunior
VSPJ – Vastassugupoole Parim Juunior
TP – Tõu Parim
VSP – Vastassugupoole Parim
TPV – Tõu Parim Veteran
VSPV – Vastassugupoole Parim Veteran
RÜP – Rühma parim (omistatakse 4 kaunimale koerale rühmas)
BIS – Näituse parim (omistatakse 4 kaunimale koerale kogu näitusel)
EAH- eriauhind
SK – sertifikaadi (SERT) kandidaat
SERT – Tšempioni Kandidaadi Sertifikaat
JSERT – Juuniortšempioni Kandidaadi Sertifikaat
CACIB – Rahvusvahelise Välimikutšempioni Kandidaadi Sertifikaat (omistatakse rahvusvahelisel näitusel)
Res-CACIB – Rahvusvahelise Välimikutšempioni Kandidaadi Varusertifikaat (omistatakse rahvusvahelisel näitusel)

Koolitusvaldkonnas kasutatavad lühendid

AD – vastupidavuskatse (rahvusvaheliselt tunnustatud ala, kus kontrollitakse koer suudab taluda ettenähtud määral füüsilist koormust, ilmutamata sealjuures märkimisväärseid väsimuse tundemärke).

AG – agility (rahvusvaheliselt tunnustatud koerte hüppevõistlusala. Koerad on võistlusklassidesse jagatud lähtuvalt turjakõrgusest ning senistest saavutustest).

BH – koera ühiskonnakõlblikkuse test. Läbimine nõutud enne IPO, PJK ja FH eksamile pääsemiseks.

EMV – Eesti meistrivõistlused

FH –jäljekatse (jagatud kahte erinevasse raskusastmesse).

IPO – rahvusvaheline teenistuskoerte töökatse (koosneb kolmest alaosast: A – jälg, B – kuulekus, C – kaitsekatse. Jagatud kolme erinevasse raskusastmesse), mis on tunnustatud kõigis FCI liikmes- ja partnerriikides. Analoogsete katsete kohta kasutatakse ka lühendeid SchH, VPG, BHP.

IPO-FH – rahvusvaheline jäljekatse.

KK – kuulekuskoolitus (Eesti siseriiklik koolitusala, mis on jagatud kolme erinevasse raskusastmesse).

MV – meistrivõistlused
SK – sõnakuulelikkuskoolitus (rahvusvaheline koolitusala, mis on jagatud nelja erinevasse raskusastmesse)PJK – põllujäljg (Eesti siseriiklik koolitusala, mis hõlmab jäljeajamist ning kuulekust. Jagatud kolme erinevasse raskusastmesse).