Väike Fendi tegi koos Keviniga igati korraliku MM-debüüdi. Foto: Rosita Dahlberg
Tekst: Kevin Pool
Meie Fendiga (Elbar’s Blue Beautiful Rose EST-05292/21) jäime tänavustel Agility MM-i kvalifikatsioonivõistlustel punktitabelis neljandale kohale, mis tähendas, et pääsesime viimase võistluspaarina Eesti minide tiimi. Kuigi see tähendas, et individuaalsetel radadel me osaleda ei saanud, olin ikkagi väga rõõmus, et meil avanes võimaluse joosta nii suurel võistlusel ja esindada Eestit.
Kvalifikatsioonivõistluste ja maailmameistrivõistluste vahele jäi neli ja pool kuud, mis andis meile piisavalt aega ettevalmistuseks. Meie ettevalmistusperiood ei erinenud suuresti tavapärasest – kaks korda nädalas toimusid trennid: üks päev nö rajatrenn ja teine päev keskendusime rohkem konkreetsetele elementidele nagu poom, slaalom või tehniliselt keerukamad rajalõigud.
Enne MM-i osalesime ka Eesti meistrivõistlustel, kus meeskondlikul võistlusel jooksime sama mini tiimiga, kellega suundusime ka MMile. See oli väga hea võimalus harjutada tiimina koostööd. Pärast meistrivõistlusi tegime ligikaudu kuuajase puhkepausi, et nautida suve ja puhata. Vahetult enne MM-i sai veel teha mõned ühised treeningud koondisega ja tutvuda Rootsi MMi kohtunike rajaskeemidega.
September jõudis kätte kiiresti ja oligi aeg hakata valmistuma sõiduks Rootsi. Kuna tegemist oli meie jaoks esimese ja seni suurima agility-võistlusega väljaspool Eestit, oli teatav ärevus loomulik. Pigem polnud ärevus seotud suurel areenil jooksmisega, vaid sellega, et kõik logistikaga seonduv kulgeks sujuvalt ja et me oleksime õigel ajal õiges kohas.
Rootsi reisisime pühapäeva õhtul laevaga, millel sõit kestis kümme tundi. Laevareis möödus rahulikult ja kiiresti. Seejärel ootas meid ees 5,5-tunnine autosõit Kapellskärist Kalmarisse. Kuna Fendi on harjunud autos reisima, ei valmistanud pikk sõit talle mingit raskust. Esmaspäeval kell neli jõudsime sihtkohta, kus saime hotellis end rahulikult sisse seada ja valmistuda järgmisel päeval toimuvaks vet-check-iks ja avatseremooniaks.
Kevin ja Fendi kuulusid Agility MM-i Eesti tiimi minide meeskonda.
Teisipäev
Vet-check-i käigus kontrolliti koera passi, hinnati tema liikumist ning mõõdeti Fendi turjakõrgust. Kõik sujus hästi ja Fendi käitus väga tublilt. Peale vet-check-i saime kätte numbriga võistlussärgid, millel naljakal kombel oli Fendi nimi seekord teistsuguses võtmes – Fendy.
Kuigi avatseremoonial ei olnud koera kaasa võtmine kohustuslik, otsustasin ta siiski võtta, et ta saaks juba vaikselt harjuda suure võistlushalliga. Avamisel oli sagimist palju ja Fendi jaoks pigem stressirohkem keskkond, kuid pakkusin talle selle aja jooksul rohkelt maiuseid ja kiitust ning ta sai olukorraga edukalt hakkama. Esimese päeva lõpuks oli suurem närv minu jaoks kadunud – olime kohal, kõik oli kontrolli all ning teadsin täpsemalt, kuhu ja millal järgmisel päeval minema pean, et võistlustulle astuda.
Kolmapäev
Oligi meil aeg astuda esmakordselt MM-i „maagilisele murule“, nagu seda kombeks on nimetada. Hetk, millest olin unistanud alates agilityga tegelema hakkamise algusest, oli nüüd reaalsus. Meie esimeseks rajaks MM-il oli hüpperada ning kohtunikuks Stefanie Semkat, kelle radu oleme ka varem jooksnud. Rajaga tutvumise ajal jäi Fendi Eesti meeskonna boksi oma puuri ootama. Rada õppisime ühiselt tiimiga ning minu meeskonnakaaslased, koondise kapten ja kapteni abi olid alati abiks.
Hetk, millest Kevin alates agilityga tegelema hakkamise algusest unistanud oli – Fendiga MM-i stardis. Foto: Edu Dzodogs
Kevinile tegi rõõmu, et nad said Fendiga nii hüppe- kui agilityrajal tulemuse kirja. Foto: Edu Dzodogs
Kui rada oli selge, tegime tiimiga ühiselt soojenduse ja hakkasime stardi poole liikuma. Jõudes areenile ligemale, tunnetasin seal valitsevat atmosfääri ja pealtvaatajate hõiskeid – see tekitas korraga närvi ja põnevust. Olin uhke, et saan sellest osa. Fendi nägi samuti väga motiveeritud välja, sain aru, et suur areen ja pealtvaatajad teda ei heidutanud. Stardis kadus mul igasugune närv ja jäime vaid mina, Fendi ja rada. Jooksu ajal ei pannud ma tähele ümbritsevat, kuid tunnetasin seda, et kogu areen meid vaatab. See oli tõepoolest maagiline kogemus.
Esimene rada lõppes ühe veaga – juhtisin Fendit veidi valesti, mis põhjustas vale sisenemise slaalomisse, kuid olukord sai kiiresti parandatud. Pärast jooksu jäi see viga mõneks ajaks hinge kripeldama, aga üldiselt olin uhke, et saime raja tulemusele joostud. Individuaalselt platseerusime 52. kohale 110 osaleja seas.
Neljapäev
Meil Fendiga oli puhkepäev. Käisin vaatamas teiste koondisekaaslaste jookse ja elasin neile kaasa. Samuti oli põnev näha teisi maailmaklassi händlereid.
Reede
Meie teine start – agilityrada, mille oli kujundanud kohtunik Vittorio Papavero. Tegu oli meie jaoks esmakordse kogemusega tema radadel. Tundsin, et võistluspinge oli võrreldes esimese päevaga väiksem. Esmakordselt kasutati MM-il kontaktpindade kontrollimiseks VAR-süsteemi, mis lubas vaadata üle, kas sooritused olid reeglipärased. Lahendus oli väga huvitav ja tundus ka toimivat.
Fendi sooritas kõik kontaktpinnad imeliselt – sealhulgas ka poomi, mis on meil tihti pigem õnnemäng. Saatuslikuks sai aga pikkushüpe ja taas slaalom, kust vead sisse tulid. Hoolimata sellest saime tulemuse kirja ja aitasime Eesti tiimi koondarvestuses 9. kohale 28 riigi seast. Individuaalselt saavutasime 79. koha 109-st. Meie töö oli tehtud ja olime väga rahul – positiivne külg oli see, et me ei saanud ühtegi diskvalifitseerimist. Fendi oli oma esimese suurvõistluse kohta väga tubli.
Reede õhtul käisime Eesti agility-tiimiga ühisel õhtusöögil kohalikus restoranis, kus saime muljetada ja lihtsalt mõnusalt aega veeta.
Imeline poomitabamus. Foto: Rosita Dahlberg
Kevin ja Fendi rajal – kiirus, täpsus ja täielik pühendumus. Foto: Rosita Dahlberg
Meie töö oli tehtud ja olime väga rahul – positiivne külg oli see, et me ei saanud ühtegi diskvalifitseerimist. Fendi oli oma esimese suurvõistluse kohta väga tubli.
Unustamatud muljed
Nädalavahetusel toimusid individuaalvõistlused, kus sain näha tõelisi maailmaklassi esitusi. Eriti jäi mulle silma Šveitsi händler Simon Tabourat, kes oma sheltie Lewisega tuli miniklassis maailmameistriks. Nende kiirus ja osavus olid lihtsalt imetlusväärsed. Üldine MM-i õhkkond oli väga sõbralik – publik elas kaasa kõigile, sõltumata riigist, mida keegi esindas. See lõi sooja ja unustamatu tunde, millest sooviks osa saada veel ja veel.
Viimasel päeval avanes mul veel võimalus vahetada koondise särke ühe Hispaaniast pärit händleriga. Kuna igale koondiseliikmele anti kaks Eesti särki, siis otsustasin ühe ära kinkida, tore traditsioon minu arvates.
MM-il osalemine andis kindlasti juurde motivatsiooni ja tahet veelgi areneda. Nautisin iga hetke – nii rajal olles kui ka pealtvaatajana. Võistluse korralduslik pool toimis väga hästi ja võistlejatesse suhtuti sõbralikult. Saan kindlasti olla tänulik enda treeneritele Martale ja Meirile, kes olid MMil ühtlasi ka minu koondisekaaslased; meie koondise kaptenile ja kapteni abile, kes olid kogu aeg olemas ning aitasid, et kõik sujuks.
Ja muidugi kõige rohkem saan ma olla tänulik Fendile, ilma kelleta ei oleks see üldse võimalik olnud. Edasi lähen kindlasti veel suurema pühendumuse ja motivatsiooniga ning loodetavasti näete meid järgnevatel aastatel veel suurel agility areenil jooksmas.
Kuigi poodiumikohti seekord ei tulnud, esines Eesti agility-koondis Rootsis toimunud MM-il tublilt. Foto: Eesti Agilityliit
Eesti koondise tulemused 2025. aasta FCI Agility MM-il
MEESKONDLIK VÕISTLUS
- hüpperajal 9.
- agilityrajal 17.
- koondarvestuses 9.
- hüpperajal 9.
- agilityrajal 10.
- koondarvestuses 6.
- hüpperajal 13.
- agilityrajal dsq
- koondarvestuses 24.
- hüpperajal 22.
- agilityrajal 26.
- koondarvestuses 26.
INDIVIDUAALNE VÕISTLUS
- Marta ja Ace
hüpperajal 7.
agilityrajal 15.
koondarvestuses 7. - Marta ja Mimi
hüpperajal 16. - Helena ja Mio
agilityrajal 21.
- hüpperajal 17.
- agilityrajal 15.
- koondarvestuses 9.
- hüpperajal 22.
- agilityrajal 19.
- koondarvestuses 12.
- hüpperajal 34.
- hüpperajal 34.
- agilityrajal 48
- koondarvestuses 28.
- agilityrajal 51.
Kõiki MM-i tulemusi vaata SIIT.
Samast saad osta ka kõigi võistlussoorituste järelvaatamise õiguse.