Saksa lambakoer Roi töötab koos koerajuhiga Tallinna vanglas.
Tekst ja fotod Annika Toome
Kindlatel eesmärkidel aretatud töökoertel on läbi sajandite olnud oluline roll inimeste elus, olgu siis valvuritena, kariloomade kaitsjatena või abilistena jahil. Tänapäeval on paljud neist tõugudest aga perelemmikud, kes saavad oma instinkte ja oskusi kasutada enamasti treeningutel või spordivõistlustel. Ometi leidub koeri, kes täidavad ka praegu olulisi ja vastutusrikkaid ülesandeid, näiteks aitavad osad neist kaasa turvalisuse tagamisele ja korrakaitsele Eesti vanglates.
Olen töötanud Eesti vanglateenistuses ligi 16 aastat ning sellest suurema osa olen olnud koerajuht. Oma esimese teenistuskoera, musta tööliini saksa lambakoera Evergrey’s Roni, sain 2009. aasta aprillis. Minu teine koer, samuti must tööliini saksa lambakoer Evergrey’s Erroi, liitus minuga 2017. aasta novembris, ning temaga töötame koos siiani.
Eestis on vanglates teenistuses kokku 9 koerajuhti ja teenistuskoera ja meie tööd jagunevad kolme suure vangla vahel: Tallinna, Tartu ja Viru vangla. Teenistuskoerad on erinevatest tõugudest – hetkel on vanglates tõugudest kasutusel saksa lambakoer, belgia lambakoer malinois, labradori retriiver ja hollandi lambakoer. Kõik meie koerad on spetsialiseerunud keelatud ainete otsimisele.
Kuidas saab koerajuhiks?
Selleks, et vanglas koerajuhiks saada, tuleb esmalt alustada tööd vanglateenistuses, läbida vajadusel vanglaametniku kutseõpe ja siis oodata, kuni mõni koerajuhi koht vabaneb. Koerajuhi amet vanglates on sageli pikaajaline, seega võib juhtuda, et tuleb oodata aastaid.
Kui vanglaametnikul on õnnestunud saada koerajuhiks, algab sobiva kutsika otsimine. Koerajuhi ja vangla koostöös otsitakse koer, kes sobib kõige paremini vangla vajadustega. Eelis on kindlasti tõugudel, kelle puhul on suurem tõenäosus õnnestuda – ehk siis suurema töötahte ja õppimisvõimega ning inimesega koostööst huvitatud tõud.
Ajalugu ja teenistuskoerte väljaõpe
Algusaegadel, kui mina koerajuhiks asusin, oli Murru vangla koertekasvandus see koht, kus koolitati ja kasvatati vanglate teenistuskoeri. Murru vanglas toimusid ka iga-aastased atesteerimised, mille käigus hinnati koerajuhtide ja koerte koostööd ning testiti nende erialaseid oskusi. Seoses vanglasüsteemi muutustega Eestis ning vanglate ümberkorraldustega suleti Murru vangla koertekasvandus 2012. aastal. Seejärel võttis koerajuhtide ja teenistuskoerte koolitamise ülesande üle Sisekaitseakadeemia teenistuskoerte koolituskeskus, mis asub Merikülas.
Koolituse osas teeme palju koostööd ka teiste ametkondadega (sõjaväepolitsei, Politsei-ja Piirivalveamet, Maksu-ja Tolliamet, Päästeamet) nii Eestis, kui ka väljapool Eestit. Teeme ühiseid koolitusi, treeningpäevi ning vajadusel pakume vastamisi ka ametiabi. Nagu öeldakse, siis koostöös peitub jõud!
Koerajuhi ja koera koostöö
Kui koerajuht on saanud sobiva kutsika, algab koolitee. Koolitus on tihti pikk ja väga nõudlik protsess, kus õpetatakse mitte ainult koerte koolitamist, vaid ka igapäevaeluga toime tulemist ning koera käitumise ja reaktsioonide mõistmist. Koerajuht peab olema valmis töötama tihedas koostöös oma koeraga, et tagada efektiivne ja turvaline teenistus.
Esimesed kaks aastat on teenistuskoerte koolituses kõige intensiivsemad – omandatakse vajalikud oskused ja sooritatakse lõpueksamid (platsi- ja linnakuulekus, jäljeajamine, keelatud ainete otsimine). Pärast eksameid alustavad koerad teenistust, kuid väljaõpe jätkub kogu teenistusaja jooksul, keskmiselt 10 aastat. Iga-aastastel täiendkoolitustel lihvitakse oskusi ja lahendatakse probleeme. Lisaks erialastele oskustele harjutatakse koeri erinevates keskkondades ning pööratakse suurt tähelepanu füüsilisele vormile, mis tagab parema töökvaliteedi.
Kui koerad on juba teenistusse asunud, siis on atesteerimine (eksam) iga vangla enda korraldada. Enamasti teeb iga vangla oma koerte atesteerimise vanglas, kus koerad töötavad, kuid aegajalt teeme ka ühiseid atesteerimisi. Atesteerimine korraldatakse vangla atesteerimise juhendi järgi. Atesteerimisel on kokku viis erinevat otsimist ning kuulekus. Keelatud aineid otsitakse selle käigus kirjadest, inimestelt, pagasist, sõidukitest ning ruumidest.
Teenistuskoerad kontrollivad vanglasse sisenevaid inimesi, sõidukeid, postisaadetisi ning kinnipeetavatega kokkupuutuvaid esemeid, samuti kõiki ruume ja hooneid vangla territooriumil. Selleks, et koeral oleks suur tahe töötada, tuleb tööpäevade jooksul teha talle ka motiveerivaid treeninguid ning selleks, et töö ja treeningud oleksid kvaliteetsed, tuleb koerale anda ka piisavalt puhkeaega.
Vanglateenistuse teenistuskoerad ja nende juhid osalevad aeg-ajalt ka erinevatel erialastel võistlustel, mida korraldavad asutused, kus teenistuskoerad töötavad, näiteks Politsei- ja Piirivalveamet, Maksu- ja Tolliamet, Päästeamet ning vanglateenistus ise. Võistlustel on osaletud nii Eestis kui ka rahvusvaheliselt ning vanglateenistuse koerajuhid ja koerad on saavutanud märkimisväärseid tulemusi. Teenistuskoerte võistlustel osalemine on oluline osa tööst – see võimaldab proovile panna nii koerajuhi kui ka teenistuskoera oskused. Samuti on see väärtuslik võimalus kohtuda teiste ametkondade koerajuhtidega, vahetada kogemusi ja arendada koostööd. 2025. aastal astub vanglateenistus taas ise teenistuskoerte võistluse korraldaja rolli.
Teenistuskoerad mängivad olulist rolli keelatud ainete avastamisel, aidates tagada vanglate turvalisuse. Nad on lahutamatu osa vanglate igapäevatööst ja meie tööde täitmisel sama väärtuslikud kui iga teine ametnik.
Koerajuhi amet ei ole mitte ainult elukutse, vaid see on elustiil. Koerajuhina veedame me oma teenistuskoertega aega 24/7, meie tööpäev ei alga ega lõppe nii nagu teistel ametnikel. Kuigi seaduse järgi on koer erivahend, siis meie jaoks on ta paariline igapäevatöös ning täisväärtuslik pereliige väljaspool tööaega. Selleks, et koerajuhi ja teenistuskoera töö sujuks, peab olema omavaheline usaldus. Ilma armastuse ja pühendumiseta seda ametit pidada ei ole võimalik.
