Ära jäta oma lemmikut diivanile igavlema – koeraga saab koos teha sporti, käia näitustel või kasvõi õppida koeratantsu. Kindlasti leiab iga koeraomanik sellest valikust just omale ja oma koerale sobiva.
Rahvusvahelised teenistuskoerte töökatsed
Rahvusvahelised teenistuskoerte töökatsed on IGP, BH, IFH, IGP-FH, BC-katse, A-katse, B-katse, C-katse ja IAD.
IPO on rahvusvaheline dressuur, mis koosneb kolmest osast: jälg (A), kuulekkus (B) ja kaitse (C). Dressuuritulemuseks peab koer saama igas osas vähemalt 70 punkti 100-st võimalikust. IPO-s on samuti kolm raskusastet: IPO-1, IPO-2 ja IPO-3. Osalevate koerte esimese astme vanuse alampiiriks on 18 kuud. Esimeses astmes tuleb koeral ajada omaniku tehtud 350-400 sammu pikkust jälge. Jäljele on jäetud kaks eset, millest koer peab omanikule märku andma. Teises ja kolmandas astmes teeb jälje võõras inimene ning jälg on vanem ja pikem. IPO kuulekusosa on sarnane kuulekuskoolitusele, lisanduvad veel eseme toomine üle kaldtõkke ehk A-tõke ja edasisaatmine. Kaitse osa koosneb varrukamehe otsimisest varjetest, valvamisest ja haukumisest ning põgeneva varrukamehe takistamisest.
Vastupidavuskatse
Vastupidavuskatse (AD) eesmärk on kontrollida, kas katset läbiv koer on võimeline ettenähtud määral füüsilist koormust taluma ilmutamata sealjuures märkimisväärseid väsimuse tundemärke.
Koera kehaehitust arvestades on koormusetaluvuse kontrollimise ainus võimalus jooksukatse. Antud allüür koormab nii siseorganeid, eelkõige südant ja kopse, kui ka liikumisaparaati. Samas ilmnevad ka teised koera omadused – temperament ja visadus.
20 km pikkune distants läbitakse kiirusel 12–15 km tunnis. Peale 8 km läbimist tehakse 15-minutiline paus. Üleväsinud koer eemaldatakse katselt. Peale pausi tuleb läbida järgmised 7 km ja teha seejärel järgmine 20-minutine paus. Jooksudistantsi lõppedes peavad koerajuhid sooritama koeraga kõrvalkõnni (IPO 1. astme kõrvalkõnd inimrühmata).
Katsel võivad osaleda koerad, kes on vähemalt 16-kuused, kuid mitte vanemad kui 6 aastat.
Vastupidavuskatse alusel ei saa vormistada tšempionitiitleid, registreerida näitustel kasutusklass, samuti ei saa tulemuse olemasolu pidada aretuserinõudeks.
Sõnakuulelikkuse koolitus
Sõnakuulelikkuse (SK) on rahvusvaheline dressuuriala, mille eesmärgiks on õpetada koerale sobilikku käitumist ja sõnakuulelikkust ning koeraomanikule õiget ja asjalikku suhtlemist koeraga. Eriline tähelepanu on SK koolituses pööratud n-ö „kaugjuhtimisele“ ehk koera soovile alluda käskudele ka siis, kui ta on ilma rihmata ning juhist eemal.
Eristatakse nelja raskusastet: alg-, ava, võitja- ning erivõitja klass. Sõnakuulelikkuse võistlustel saavad osaleda koerad, kes on vähemalt 10-kuused. SK algklassis peab koer oskama kõrval kõndida, lamada, istuda, seista, juurde tulla, paigal püsida ning ületada madalat barjääri. Kõrgemates klassides lisanduvad eseme toomine, kaugjuhtimine(koerale antakse käsklusi “istu”, “lama” distantsi pealt), kolmest esemest käsu peale õige valimine, juurdetulekul seismine või lamamine ning muud raskemad ülesanded.
Kuulekuskoolitus
Kuulekuskoolitus (KK) on Eesti rahvuslik dressuuriala, mille kaudu õpetatakse koerale (ka tavaelus) vajalikke oskusi ning koera omanikule, kuidas koerale uusi vajalikke oskusi edastada. Eesmärgiks on ka koerasõbraliku õhkkonnaga harrastusevõimaluse pakkumine. Raskusastmeid on kuulekuskoolituses kolm: kõige kergem on esimene aste ja kõige raskem kolmas aste. Hinnatakse koera töötahet, energiat, kontakti omanikuga, püsivust, korrektsust. Kuulekuskoolitus hõlmab nii rihmaga kui rihmata kõrvalkäimist, istumist, lamamist, seismist, juurdetulemist, kohale minekut, eseme toomist (ka üle barjääri), kohal lamamist. Teises ja kolmandas astmes ei tohi koer karta ka stardipüstoli pauku.
Eksamitel ja võistlustel kontrollitakse koolituse tulemusi ehk koera ja koerajuhi vahelist koostööd ning seda, kui korrektselt koer kõik harjutused omandanud on. Kuulekuskoolituse eksamitest ja võistlustest võivad osa võtta koerad, kes on saanud 10 kuuseks.
Põllujälg
Põllujälg (PJK) on eelkõige teenistuskoertele mõeldud dressuuriala, mis koosneb kahest osast: jälg ja kuulekus. Jäljetöö toimub vastavalt rahvusvahelise IPO eeskirja A-osale ja kuulekusosa vastavalt kehtiva rahvusvahelise IPO eeskirja B-osale. Mõlemat osa hinnatakse eraldi ja dressuuritulemuse saamiseks liidetakse mõlema ala eest saadud punktid kokku.
Osalevate koerte vanuse alampiiriks on 12 kuud.
Agility
Agility (AG) on koerasport, kus koerad võistlevad takistusraja läbimises. Võistluse eesmärgiks on arendada koera liikuvust ning kontakti koerajuhiga. Lisaks sportlikule vormile nõuab agility koeralt ka sotsiaalsust ning soovi omanikuga koos tegutseda.
Agilityrada koosneb hüppetakistustest (müür, aed, rõngas, laud ja pikkushüpe), kontaktesemetest (A-takistus, poom ja kiik), läbitavatest takistustest (tunnel ja kott) ja osavustakistustest (kepid). Võistlusrada on 100-200 m pikk ning sisaldab 12-20 takistust. Takistused tuleb läbida ette antud aja piires ja kindlas järjekorras. Rajal tehtud vigade eest antakse karistuspunkte.
Rallikuulekus
Rallikuulekus (RK) on sõnakuulelikkusel põhinev koerasport, kus väga tähtsal kohal koera ja koerajuhi vaheline suhtlemine – põhirõhk ei ole täpsusel, vaid meeskonna koostööl.
Nummerdatud käsusiltide abil pannakse platsile üles erinevate ülesannetega rada. Koerajuht läbib koeraga raja käsusiltide järjekorras, täites iga sildi juures sellel toodud ülesanded. Eesmärk on läbida rada kiiresti ja veatult, koerajuht tohib rajal koeraga suhelda ja teda piiramatult suuliselt kiita.
Pääste ja otsing
Päästekoeri kasutatakse inimeste otsimiseks metsaaladelt, tühjadest hoonetest ning varemetest. Pääste- või otsingukoeraks sobib koer, kes on terve, heas füüsilises vormis, ei ole agressiivne inimeste suhtes, on julge ja enesekindel ning ei karda kõrgust, pimedust ega erinevaid helisid.
Kuna otsingukoera koolitamine on meeskonnatöö, siis tuleb selleks liituda mõne treeninggrupiga või leida endale treeningukaaslased, et tagada treeningute järjepidevus ja regulaarsus. Igale koerale planeeritakse otsingutreeningus harjutused individuaalselt vastavalt tema oskuste tasemele. Treeningute käigus õpetatakse koerale tehnilised oskused peidetud inimesest märku andmiseks, harjutatakse koera ja koerajuhi vahelist koostööd maastiku või varinguala suunatult läbiotsimiseks ning antakse koerale kogemusi otsimisel erinevates paikades, keskkondades ja erinevate inimestega.
Eestis enim harrastatavad päästekatsed on maa-ala otsing RH-FL, varinguotsing RH-T, päästejälg RH-F ning kuulekus ja osavus.
Veepääste
Veepääste (VP) koolitus baseerub koera loomuomasel veeinstinktil ning koera ja koerajuhi vahelisel koostööl. Koer ei ole VP-s iseseisev päästja, vaid ta on inimese abiline koos oma instinktide, füüsilise võimekuse ja inimesele orienteeritusega. Koolitusala sobib harrastamiseks paljudele koeratõugudele, vajalik on, et koerale meeldib vette minna ja ujuda, samuti peab koer olema piisavalt suur, et jaksab inimest või paati ujudes transportida.
Koolitusalal on kolm raskusastet: VP1, VP2, VP3. Astmete erinevused on distantside pikkuses ja ülesannete keerukuses. VP1 on jõukohane kõigile algajatele – harjutused eeldavad koeralt soovi töötada vees ja elementaarset kuulekust. Algtase on toredaks võimaluseks õpetada koerale õiget käitumist veekogude ääres ja vees.
VP2 eeldab head koostööd koera ja koerajuhi vahel ning koera iseseisva töö oskust. VP3 sisaldab endas kompleksülesandeid ning eeldab tugevat koostööd, kontrolli ja koerajuhi oskust juhtida koera pikalt distantsilt. Koolitustulemuse saamiseks peab koer saavutama vähemalt 70 punkti 100-st ja hinde “rahuldav”.
Veepääste eksamitel ja võistlustel võivad osaleda kõik tõukoerad ja tõutud koerad, kes on piisavalt suured ja kes iseloomu poolest sobivad (ei ole agressiivsed ning töötavad meeleldi võõraste inimestega). Veepääste koolitustulemus ei anna õigust osaleda reaalsetel päästetöödel ja veepäästekoerte kasutamine ei ole Eestis seadusega lubatud.
Hurtade maastikujooks
Maastikujooks imiteerib jahti, kus koerad peavad avatud väljal saaki taga ajama. Saagiks on maastikujooksu puhul plastikust tuust, mida veetakse veomasina, trossi ja poide abil mööda põldu pidevalt suunda muutes, et võimalikult täpselt jäljendada trajektoori, mida üks saakloom reaalselt kasutada võiks. Tavapäraseks raja pikkuseks on 400–1000 meetrit. Korraga on rajal maksimaalselt kaks koera. Koera sooritus algab siis, kui peibutis tõmmatakse liikvele, misjärel koer lastakse stardis lahti ja tal on võimalus jälitada peibutist. Koera sooritus lõpeb siis, kui ta rajalt lahkub. Kohtunikud hindavad jooksutulemust viie erineva parameetri järgi: kiirus, innukus ja jälitamine, arukus ja ajamine, paindlikkus ning vastupidavus.
Vaata EKLi hurtade maastikujooksu võistluste korraldamise ja hindamise eeskirja SIIT.
Näitused
Koertenäituse eesmärk on selgitada osalevate koerte seast igas tõus välja parima välimikuga koer – nii kehaehituse, liikumise, karva kui ka temperamendi poolest – lähtudes tõustandardist.
Näitused on koht, kus saab tutvuda väga paljude koeratõugudega, ka sellistega, mis Eestis haruldased. Osalejana ei tasu unustada, et näitused peaks olema koerale eelkõige fun, koeraomanikule aga võimalus näha teisi sama tõu esindajaid, kohtuda tuttavatega, suhelda.
Iga Eestis korraldatava ametliku koertenäituse aluseks on Eesti Kennelliidu näituse eeskirjad. Nii eeskirjad kui vajalikud selgitused ja blanketid leiad SIIT.
Noorte koeraesitajate võistlused "Laps ja koer" ning juuniorhändler
Noortele koeraesitajatele on mõeldud võistlused „Laps ja koer“ ning juuniorhändler. Hinnatakse mitte koera, vaid noore koeraesitaja oskust koeraga kontakti saada ja teda näidata.
Võistlusel „Laps ja koer“ osalevad nooremad kui 10-aastased lapsed. Juuniorhändlerite võistlus jaguneb kahte vanuseklassi: nooremas vanuserühmas 10–13-aastased lapsed ning vanemas vanuserühmas 14–17-aastased lapsed .
Võistluste korraldamist reglementeerib EKL juuniorhändlerite võistluste korraldamise üldeeskiri. Aasta jooksul edukalt juuniorhändlerite võistlustel osalenud noored kutsutakse aasta lõpus Eesti Juuniorhändlerite Meistrivõistlusele, kus võitja saab tiitli Eesti Meister.
Lisaks on mitmeid tõuspetsiifilisemaid harrastusi, nt kelgukoerte veokatsed, karjakoertel karjatamisvõistlused, jahikoertel erinevad jahikatsed. Nende kohta saate infot vastava allüksuse lehelt.
Kui oled koos koeraga mõnes harrastuses tšempionitiitlini jõudnud, loe SIIT, kuidas seda kinnitada saad.
