Koera liikuvust ja j’udu parandavatel harjutustel on füsioteraapias oluline koht. Fotol teeb füsioterapeut Dagris Punder harjutusi oma papilloniga.
Tekst ja fotod Dagris Punder, loomade füsioterapeut, loomafysio.ee
Koera omamine – olgu ta sportlane, näitusestaar, aretuskoer või lihtsalt armastatud pereliige – tähendab vastutust tema tervise ja heaolu tagamise eest. Kahjuks puutuvad paljud koeraomanikud mingil hetkel oma lemmiku elu jookul kokku ka vigastuste või muude terviseprobleemidega. Tagamaks kiirem taastumine, edukam sooritus või eakale lemmikule parem elukvaliteet, on abi füsioteraapiast.
Loomade füsioteraapia juured ulatuvad 20. sajandi keskpaika, mil inimeste füsioteraapia tehnikaid hakati kohandama loomade– esmalt hobuste, hiljem ka seltsi- ja jahikoerte raviks. Tänapäeval on loomade füsioteraapia juba väljakujunenud teaduspõhine praktika, mida toetavad uuringud ja spetsiaalsed koolitusprogrammid. Inimeste puhul ei kujutaks keegi ilmselt enam ettegi, et näiteks ortopeedilise või neuroloogilise operatsiooni järgselt ei suunataks patsienti füsioteraapiasse. Vastupidi – füsioteraapiaga tehakse algust kohe, veel haiglas olles. Ka need patsiendid, kellel operatiivne ravi ei ole näidustatud, saavad tihti füsioteraapiast abi. Nii peaks see tegelikult olema ka loomade puhul, ning mitmetes maailma riikides juba nii ongi.
Füsioteraapia on taastusravi osa, mille eesmärgiks on liikuvuse parandamine, valu leevendamine ja füüsilise võimekuse taastamine või hoidmine, et tagada võimalikult hea elukvaliteet. Kasutatakse mitmeid erinevaid tehnikaid nagu terapeutilised harjutused, manuaalsed teraapiad (nende hulgas massaaž) ja füüsikaline ravi (elekter, laser, ultraheli jm), et tagada kiirem paranemine ja vältida komplikatsioone erinevate vigastuste, haiguste või krooniliste seisundite puhul.
Loomade füsioterapeut on vastava teoreetilise ja praktilise väljaõppe saanud kõrgharidusega spetsialist, kes töötab koostöös loomaarsti ning teiste spetsialistidega, et tagada loomale parim võimalik ravi.
Füsioterapeut hindab esimesel vastuvõtul koera terviseprobleeme ja koostab nendest lähtuvalt edasise tegevuskava.
Sobib mitte ainult raviks, vaid ka probleemide ennetamiseks
Seisundid nagu puusa- ja küünarliigese düsplaasia, ristatisideme vigastused, patella luksatsioonid, artriit, luumurrud jms mõjutavad oluliselt koera liikuvust ja elukvaliteeti ning saavad olulist toetust just füsioteraapiast. Nagu ka lülivahekette haigus (IVDD), degeneratiivne müelopaatia jt neuroloogilised seisundid. Muidugi ei ole füsioterapeudi juurde asja ainult ortopeediliste ja neuroloogiliste murede korral, kuigi selliste patsientide osakaal on ilmselt suurim. Füsioterapeudi poole pöördutakse ka spordivigastustest või erinevate operatsioonide järgseks taastumiseks ning vanusega seotud probleemidega.
Aga füsioteraapia ei ole sugugi ainult terviseprobleemidega koertele – muuhulgas on sellest abi ka spordivigastuste ennetamisel (!) ja spordi- või näitusesoorituse parandamisel.
Ravi pikkus sõltub probleemist ning individuaalsest koerast ja omanikust.
Füsioteraapia on nagu rätsepaülikond – igale koerale just tema vajadustest lähtuv
Tulles koeraga esimest korda vastuvõtule, selgitab füsioterapeut vestluse ja vaatluse käigus välja looma esmased probleemid ja takistused. Seejärel viib ta ka spetsiaalseid teste ja mõõtmisi kasutades läbi hindamise, et leida looma terviseprobleemi põhjuseid. Saadud info põhjal püstitatakse teraapia eesmärgid ning koostatakse edasine tegevuskava.
Seejärel viiakse läbi teraapia, mis sisaldab eelkõige kehalisi harjutusi ja nende sooritamise õpetamist, aga ka nõustamist harjutuste kodus iseseisvaks jätkamiseks. Vastavalt looma individuaalsetele vajadustele kasutab füsioterapeut ka teisi meetodeid nagu näiteks elektriravi, laserravi, ultraheliravi, manuaalteraapia või massaaž. Omanikul on teraapias väga suur roll, sest kodus on just tema see, kes koeraga harjutusi teeb.
Oluline on märkida, et füsioteraapiasse saab tulla nii veterinaari suunamisel kui ka otse. Teinekord suunavad sportkoeri füsioteraapia ülevaatusele hoopiski treenerid. Vajadusel suunab füsioterapeut koera ise edasi loomaarsti vastuvõtule.
Omanikul on füsioteraapias oluline roll, sest kodus peab ta ise oskama koeraga harjutusi teha.
Füsioteraapia sobib kõikidele koertele, olenemata tõust või vanusest. Loomulikult on abiks, kui koer on sõbralik ning harjunud puudutuste ja erinevate inimestega. Aga kui mitte, siis ei ole see kindlasti põhjus vajaduse korral vastuvõtule mitte pöörduda.
Sekkumised valitakse alati vastavalt konkreetsele koerale ning paljudes asjades saab omanik ise abiks olla. Suurem osa tööst tuleb nii ehk naa omanikul endal kodus ära teha.
Füsioteraapia vs. massaaž
Tihti pannakse füsioteraapia ja massaaži vahele võrdusmärk, kuid nii see tegelikult ei ole. Massaaž on vaid üks füsioterapeudi „tööriistakasti“ kuuluvatest meetoditest. Massaaž võib olla üks osa ravist koerte puhul, kes seda naudivad ja suudavad lõdvestuda, aga ainsa sekkumisena ei pruugi see olla kuigi efektiivne. Kuna massaaž on passiivne meetod, füsioteraapia eesmärk on aga loom ise aktiivselt liikuma saada (mis on ka tõenduspõhiselt alati efektiivsem), ei pruugi füsioterapeut kõigi loomade puhul massaaži meetodina alati validagi.
Küll aga on massaaž olulisel kohal ennetava meetodina, kuna aitab meil avastada muutusi ja võimalikke probleeme. Soovitan alati omanikel oma koeri vastavalt võimalustele ja oskustele mudida ja masseerida. Esiteks – et koerad oleksid selliste puudustustega harjunud, teisteks – et omanikud teaksid, mis on nende koera puhul normaalne ja kuidas nad millelegi reageerivad.
Osadele koertele selline puudutus meeldib, osadele mitte. Kui koer kardab või ei suuda lõdvestuda, siis me pigem ei saa massaažist soovitud lõdvestavat ning rahustavat ja lühiajalist valu vähendavat efekti.
Kuidas valida spetsialisti?
Kui loomade füsioterapeute saab Eestis ühe käe sõrmedel kokku lugeda, siis loomamassööre on juba päris hulgaliselt. Õige spetsialisti valimine on kriitiline ohutu ja tõhusa ravi tagamiseks. Tasub vaadata nimest ja ametinimetusest kaugemale ning uurida ka, missuguse koolitusega terapeut on – kas läbitud on aastatepikkune õpe või hoopis nädalavahetuse veebikurusus. Vahe võib olla väga suur.
Ja nagu elus ikka, tasub jälgida põhimõtet, et kui mingi asi tundub liiga hea, et olla tõsi, siis võib-olla see ei olegi tõsi. Massööri valikul leia inimene, kes ei luba imeasju kokku, vaid teab, mida manuaalteraapia võimaldab ja mida mitte. See võiks olla päris hea indikaator, et massöör teab keskmisest rohkem koera anatoomiast, füsioloogiast ja kudede paranemisest ning oskab teid vajadusel ka mõne teise spetsialisti, näiteks loomaarsti või füsioterapeudi poole suunata.
