Viis aastat tagasi tähistati Eesti Kennelliidu 30. juubelit pidulikult Laitse Graniitvillas. Foto: Jane Faizullin
Kennelliidu 35. aastapäeva juubeligala ootuses meenutame, kuidas on tähistatud varasemaid juubeleid.
15: konverents Eesti koeranduse ajaloost ja tulevikust
Kui viie- ja kümneaastaseks saamist ei peetud Kennelliidus veel tähistamisvääriliseks, siis 15. sünnipäeva puhul aastal 2004 korraldati detsembris juubelikonverents. Viru Keskuse konverentsisaalis räägiti Eesti koeranduse minevikust, olevikust ja tulevikust. Mahuka materjali koertega tegelemisest Eestis enne 1940. aastat oli ette valmistanud Indrek Lundava, Anne Naarits ja Helle Viitkar meenutasid koerakasvatust ja -sporti nõukogude ajal. EKL-i asutamisest, algusaastatest ja hetkeseisust rääkisid Kennelliidu üks asutajaliikmetest Lea Aljas ning volikogu aseesimees Villu Nael.
Konverentsi teine pool oli pühedatud toona tõustandardi kinnitamise 50. aastapäeva tähistanud eesti hagijale, meie rahvustõu aretusest rääkis teiste seas Soome Kennelliidu esindajana konverentsil osalenud Tapio Eerola.
Kuulajaid-vaatajaid konverents siiski väga ei meelitanud, saalis oli peale esinejate vaid käputäis inimesi. „Siiras usus arvasin, et konverentsi teemad peaksid huvitama teisigi. Kohale jõudes oli minu pettumus suur, kui konverentsisaali sisenedes avastasin end peaaegu tühjas ruumis,“ kirjutas juubeliüritusel osalenud Sirje Vets hiljem ajakirjas Koer.
2009. aastal Saku mõisas toimunud vastuvõtul osalenute ühispilt.
20: juubelilogo ja meenemedal
Oma 20. sünnipäeva ja eesti hagija tõustandardi kinnitamise 55. aastapäeva tähistas Kennelliit 2009. aastal piduliku vastuvõtuga Saku mõisas. Ühise peolaua taga olid paljud, kes kõik need 20 aastat koeramaailmas aktiivselt olid tegutsenud. Juubilari olid õnnitlema tulnud ka Soome ja Läti Kennelliitude esindajad. Koos vaadati lühifilme eesti koeranduse ajaloost ja eesti hagijast. Pikaaegsele koerte koolitajale Aivo Oblikas anti vastuvõtul üle EKLi suur kuldmärk.
Juubeliaastaks loodi ka EKL20 logo, samuti anti välja meenemedal.
25: ajalugu meenutati ajaloolises hoones
Kümne aasta eest tähistati juubelit 2015. aasta jaanuari algul vastuvõtuga Tallinnas Suurgildi hoones. Lillede ja kingitustega tulid juubilari taas õnnitlema naabrid Soomest ja Lätist, seejuures lugesid põhjanaabrid oma tervituse ette puhtas eesti keeles.
Vahepealse viie aastaga oli mõndagi toimunud: EKL oli kolinud uutesse bürooruumidesse, tuule sai tiibadesse e-areng, 2013. aastast korraldati Champion of Champions Gala Showd.
Huvitava faktina tasub märkida, et EKL-i eesotsas olid toona samad inimesed, kes täna, kuigi vastupidistes rollides – Astrid Lundava oli juhatuse ja Helen Tonkson volikogu eesotsas.
Fotod: Vilve Roosioks
30: oksjon eesti hagija skulptuuride püstitamiseks
Viis aastat tagasi peeti 30. sünnipäeva suurejoonelise peoga Laitse Graniitvillas. Lisaks juubelile tähistati ka meie rahvustõu, 65 aastat varem tõustandardi saanud eesti hagija rahvusvahelist eeltunnustamist.
Kohal olid külalised Soomest, Lätist ja Leedust. Põhjanaabrite kingitus EKL-ile oli igati teemakohane – eesti hagija kuju. Kakskümmend aastat Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni FCI täisliikmeks olnud EKL-ile saatsid videoõnnitluse FCI president Tamas Jakkel ja Euroopa sektsiooni president Jørgen Hindse. Ka tuntud Eesti inimesed Marina Kaljurand, Evelin Ilves, Angeelika Kang, Jesper Parve ja Marek Sadam jagasid videoklippides oma koerarõõmu.
Õhtut juhtis Mart Sander, meelelahutust pakkus mustkunstnik Meelis Kubo. Oma teadmisi Kennelliidust said peokülalised testida viktoriinil. Õhtu naelaks oli aga oksjon, mille tulud läksid eesti hajiga skulptuuri püstitamise fondi. Teoseid olid selleks annetanud kunstnikud Leonhard Lapin, Navitrolla, Toivo Freeman Pilt, Tauno Kangro, Lepa Triinu (Triinu Paomets), Olivia Liparta ja Iren Naarits. Peokülalised ei peljanud hoogsalt pakkumisi teha, nii saadi skulptuuri jaoks kokku esimesed 6000 eurot.
Juubelipeol toimunud oksjonil koguti esimene seeme eesti hagija skulptuuri püstitamise fondi. Fotod: Jane Faizullin