Kui kasvatajal on koerte pidamistingimustega kõik korras ja loomade heaolu tagatud, pole tal põhjust muretseda, kui Kennelliit tuleb registrisse kantavat pesakonda kontrollima koos riikliku järelevalveameti esindajaga.
Eesti Kennelliit kaasab pesakondade kontrolli juurde ka Põllumajandus- ja Toiduameti. Eesmärgiks on ühiselt kontrollida Eestis registreeritud kasvatajaid, et hinnata koerte pidamistingimuste ja heaolu vastavust kehtestatud nõuetele. Kas see tähendab, et Kennelliit ei usalda oma kasvatajaid? Vastupidi!
EKL-i juhatuse liige Piia Jairus tõi välja, et otsus ei tähenda, nagu EKL enam kasvatajaid ei usaldaks, soov on hoopis kummutada paari viimasel ajal negatiivses mõttes uudiskünnise ületanud kasvataja tõttu levima hakanud üldistus, et kõik tõukoerakasvatajad ongi kutsikavabrikud. Jah, kahjuks on ka registreeritud kasvatajate seas inimesi, kelle tegevus vastab küll tõuaretusnõuetele, kuid kellel eetilisuse ning loomade heaolust hoolimisega on probleeme. Enamik Eesti tõukoerakasvatajaid on siiski vastutustundlikud ning lähtuvad oma aretustöös koerte heaolust ja seadustest.
„PTA kaasamine pesakondade kontrollimisele ei ole kindlasti seotud sellega, et eeldaksime meie tõukoerakasvatajatest vaid halba. Vastupidi – soovime luua ühiselt mõistetava pildi sellest, milline on tänapäeval „kutsikavabrikute“ infomüras see korralik, eetiline ning südamega koeri aretav kasvataja, keda oskame vajadusel soovitada ka kutsikahuvilistele,“ ütles Jairus. „Soovime jõuda selleni, et Eesti Kennelliidu tõutunnistus oleks vettpidav garantii, et tõukoer ostetakse korralikult kasvatajalt.“
Soovime luua ühiselt mõistetava pildi sellest, milline on tänapäeval „kutsikavabrikute“ infomüras see korralik, eetiline ning südamega koeri aretav kasvataja, keda oskame vajadusel soovitada ka kutsikahuvilistele.
Ühised kontrollid toimuvad juhuvalimi alusel ning neid viiakse läbi koos Eesti Kennelliidu tavapäraste pesakonnakontrollidega. Ühiste kontrollide käigus keskendub EKL peaasjalikult sündinud ja registrisse kantavale pesakonnale. Vaadatakse, et pesakonna kõik kutsikad viibiks – nagu tõuraamatumäärus nõuab – kasvataja registreeritud asukohas. Tutvutakse kutsikate heaolu ja kasvukeskkonnaga ning kontrollitakse nende ja võimalusel vanemate kiipide vastavust registrisse esitatud andmetega.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) esindaja vaatab loomade pidamist laiemalt – kontrollib kõikide kasvataja juures elavate loomade pidamistingimusi ja loomade seisukorda ning annab vajadusel ka kasvatajale juhtnööre paranduste tegemiseks. PTA loomatervise ja -heaolu osakonna juhtivspetsialisti Carol Laurimaa sõnutsi on eesmärgiks varakult tuvastada ja ennetada juhtumeid, kus loomade heaolu ja tervise arvelt teenitakse majanduslikku tulu.
Esimene ühiskontroll: PTA juhtis kasvataja tähelepanu paarile puudusele
Ühiselt on juba toimunud ka esimene kontroll. Selle käigus vaadati üle registrisse kantav pesakond ning samas valduses elavad koerad ja kassid, nende heaolu ja pidamistingimused. Kennelliidu poolt käis kasvatajat kontrollimas juhatuse liige Kristina Varik-Kilm.
Kontrollitud kennelis elab paakümmend koera, neist poole väliaedikutes. Registrisse kantavate kutsikate seisukorrale ja kasvutingimustele EKL-il etteheiteid ei olnud. PTA juhtis kasvataja tähelepanu vajadusele osad väliaedikud suuremaks ehitada, ühe aediku puhul märgiti ka vajadust koerte allapanu tihemini vahetada. Tubastele loomapidamistingimustele PTA-l etteheiteid ei olnud.
Kokku kolm tundi kestnud kontrolli kommenteeris Varik-Kilm: „Kenneli omanik, kus viidi läbi esimene ühine kontroll, oli koostööaldis. Näitas kõiki tema valduses olevaid loomi, loomapidamise ruume ning küsitud dokumente. Loomade heaolu ning loomakaitseseaduses kehtestatud nõudeid järgiv kasvataja ja/või loomapidaja ei pea pelgama ei PTA teostatavat riiklikku järelevalvet ega ka EKL-i poolt teostatavat kontrolli.“
Ühiskontrollid on tema sõnul oluline samm loomade heaolu tagamisel, sest need aitavad kaasa nii probleemide ennetamisele kui ka loomapidajate teadlikkuse tõstmisele seoses nende vastutusega. „Meil (EKL juhatusel) on kahepoolse koostöö üle väga hea meel,“ sõnas Varik-Kilm.
Loomade heaolu ning loomakaitseseaduses kehtestatud nõudeid järgiv kasvataja ja/või loomapidaja ei pea pelgama ei PTA teostatavat riiklikku järelevalvet ega ka EKL-i poolt teostatavat kontrolli.
Kennelliit on kasvatajaid juhuvalimi alusel kontrollimas käinud juba kaks aastat, kui varem käidi üle vaatamas iga viiekümnendat registrisse kantavat pesakonda, siis tänavu kevadest kontrollitakse lisaks kenneleid, kus on viie aasta jooksul sündinud vähemalt 30 või kümne aasta jooksul vähemalt 40 pesakonda. Pidamistingimuste osas ei ole juhatusel kontrollitud kasvatajatele seni etteheiteid olnud, küll on aga ette tulnud kutsikate liiga varajast loovutamist ja tõule kehtestatud aretuse erinõuete eiramist.