Küünte eest hoolitsemine ei ole pelgalt kosmeetiline toiming – see on oluline osa koera tervise jälgimisest ja heaolu tagamisest. Foto: Canva
Kui järgmine kord oma lemmikul küüsi lõikad, vaata ja kuula tähelepanelikult – küüned võivad anda väärtuslikku infot koera tervisliku seisundi kohta. Ajakirjas Veterinary Ireland Journal kirjutas veterinaar Dr Aine Seavers MVB MRCVS küünte kontrollimise olulisusest.
Küüned on väikesed, aga kõnekad – need võivad anda esimese vihje koera tõsisematele terviseprobleemidele. Kogenud koeraomanik oskab tähele panna muutusi küünte välimuses, tugevuses ja kasvu kiiruses. Varajane märkamisoskus ja küünte regulaarne hooldus aitavad ennetada valulikke probleeme ja säilitada koera liikumisrõõmu.
Küüne tervist näitab selle tugev tekstuur ja läige, tervete küünte lõikamisel kostab iseloomulik „klõpsatus”. Haiged küüned aga kaotavad need tervise märgid – tekstuur muutub pehmeks, küüs tuhmub ja heli kaob.
Seetõttu tasub iga küünelõikuse ajal kasutada oma silmi, kõrvu ning lõhna- ja kompimismeelt, et märgata võimalikke viiteid haigusele.
Kuula heli: diabeedi ja kilpnäärme alatalitluse (hüpotüreoidismi) korral kaob küünte lõikamisel tavapärane „klõpsuv” heli. Lähemal uurimisel selgub, et küüned on pehmemad ja küüne veresoon on tavapärasest märgatavalt kitsam. Ehk meenub teile siis ka, et lemmik on viimasel ajal rohkem jooma ja sagedamini urineerima hakanud – tüüpilised ainevahetushaiguste tunnused.
Nuusuta ja puuduta: sõltuvalt looma vanusest ja tõust võib pärmseene vohamine küünesängil olla varajane märk allergiast, atoopiast või autoimmuunhaigusest.
Vaata: nahaallergiat või -põletikke põdevatel koertel esineb sageli ka liikumishäireid (nt lonkamist). Seetõttu tuleks koera liikumishäirete puhul kontrollida ka naha ja küünte seisundit ning vastupidi – dermatoloogiliste vaevuste puhul alati vaadata ka koera liikumist.
Näritud küüned võivad viidata nii ärevushäiretele kui ka hiljutisele traumale. Ebanormaalselt kulunud küüned annavad sageli märku närvisüsteemi häiretest või ebatavalisest keharaskuse jaotusest. Viimase põhjuseks võivad olla vale kehahoid, koera kehaehituslik eripära, ülekaal, koera loomulikku liikumist piiravad rakmed või ebasobiv, näiteks liiga kare või libe jooksupinnas.
Oska märgata haigust küüne taga
Koerte küüneprobleemid on sageli vaid üks osa laiemast tervisepildist. Küünte, käppade ja karva seisund annab vihjeid hormonaalsete, ainevahetuslike ja immuunsüsteemi häirete kohta. Paljud kroonilised seisundid (nt hüpotüreoidism, Cushingi tõbi, diabeet) põhjustavad aeglaselt arenevaid küüne- ja karvaprobleeme, mida omanik algul ei pruugi märgata. Kui küünte väljanägemine muutub, tuleks alati otsida haiguse põhjust, mitte piirduda ainult sümptomaatilise hooldusega.
- Kontrolli kõigi küünte kuju, tugevust ja kasvu suunda.
- Märka, kas küüned murenevad, ketendavad või on ebanormaalselt paksud.
- Vaata üle küünesäng ja küünevoldid — punetus, turse või mäda võivad viidata põletikule.
- Võrdle erinevaid käppi – ühe käpa lokaalne muutus võib viidata traumale, küünte kahjustus mitmel käpal aga süsteemsele haigusele.
- Pane tähele, kas koer lakub käppasid sagedamini kui varem, kas tema liikumine on muutunud ettevaatlikumaks või lonkavaks, kas joomine ja urineerimine on sagenenud (viide diabeedile või endokriinsele häirele) või kas tema karvastikus ja nahal esineb muid muutusi.
Kui märkad, et koer on hakanud tihemini käppi lakkuma, kontrolli ka küüsi – haige küüs võib olla märk tõsisemast terviseprobleemist. Foto: Canva
Lonkaval koeral kontrolli kõigepealt küüsi
Kui koer lonkab, võib probleem olla hoopis küüntes. Näiteks liiga pikad küüned kahjustavad käpapadjandeid, muutes kõndimise loomale valulikuks. Sellisel juhul ei aita ükski süsteemne ravim, valu leevendab vaid korralik küünelõikus ja kahjustunud koe puhastus.
Unustada ei tohiks ka esikäppade nn „pöidlaid“ – küüsi, mis asuvad teistest kõrgemal ja liikudes maha ei puutu. Need ei ole sugugi kasutud jääknähud, vaid liikumise ja haarde seisukohalt olulised. Põletikulise ja valulikuna võivad need põhjustada esijala longet ja käpa liigset lakkumist. Kui selliste sümptomite korral lisaküüsi ei kontrolli, võib lonkamise tegelik põhjus jääda märkamata.
Vanemal artriidihaigel koeral aitab küünte lõikamine ja käpaaluste hoolikas puhastamine tihtipeale parandada kehahoiakut ja seeläbi kergendada liikumist.
Üks (õnneks harvaesinev) autoimmuunhaigus, millega kaasnevaid kliinilisi muutusi sageli ei märgata ega osata lonkamisega seostada, on sümmeetriline lupoidne onühhodüstroofia (SLO) – haigus, mille puhul organism ründab oma küünesängi, mille tõttu küüned murenevad ja kukuvad ära. Üksikuid katkisi või lõhenenud küüsi märgates ei osata kahtlustada immuunsüsteemi häiret, pigem peetakse põhjuseks traumat, pärmiseent või toitainete puudust.
SLO-st tingitud lonkamine algab ühest jalast ja levib kiiresti teistesse. Kõik küüned ei saa siiski võrdselt kahjustatud, mõni ei haigestu üldse. Üks vihje SLO-le on valu olemus ja sellega seotud lonkamine, mis ei allu mittesteroidsetele põletikuvastastele ravimitele. See ei ole luuvähile iseloomulik lonkamine, kus koer haiget jalga üleval hoiab, ega ka mitte tuima tuikava valu käes kannatava koera vaevaline pea longus liikumine, mis kaasneb enamike ortopeediliste probleemidega. See on erakordselt ebameeldiv, peaaegu torkiv valu. Loom lakub pidevalt haigestunud küünt ning on masendunud ja loid, sest haige koht teeb valu nii liikudes kui ka puhkeasendis.
Kui märkate lonkaval koeral lõhenenud, üles tõusnud küüneplaadiga küüsi, pöörduge kindlasti veterinaari poole. Kui diagnoosiks on SLO, on ravi pikaaegne. Prognoos on üldiselt hea, kuid küüned võivad jääda püsivalt ebaühtlase kujuga.
Piiravate rakmete mõju ulatub ka küünteni
Küünte deformatsiooni ja käpapadjandite vigastusi võivad põhjustada ka asjad, mida esialgu ei oska kahtlustadagi, näiteks väga libe põrand või koera loomulikku liikumist piiravad rakmed. Need muudavad koera kehahoidu, mis omakorda muudab käppadele langevat koormust.
Üle koera rinna ja õlaliigeste kulgeva rihmaga rakmed takistavad õlaliigeste liikuvust, põhjustades ebanormaalset kehahoidu. Koer ei saa oma esijalgu normaalselt välja sirutada, lisaks hoiab ta oma kaela kõrgemal ja pead jäigemalt kui Y-kujulist rakmetüüpi kandes. Looma kael näib liikuvat üles-alla rohkem C6–C7 lülivahe piirkonnas, mis ei ole hea ebanormaalsele kulumisele ega koormusele – eriti mitte kutsikatel ega suurt tõugu koertel. Ka kipuvad koerad saba tihedalt keha ligi hoidma, et tasakaalustada pea kõrgemat ja rohkem ettepoole sirutatud asendit. Varbad on sageli liigselt välja sirutatud ja vajuvad lõpuks laiali, et säilitada tasakaalu. Keharaskus langeb rohkem külgmistele varvastele, mis tavaliselt peamist raskust ei kanna. Ebanormaalne koormus langeb ka tagajalgadele.
Kui piiravate rakmete kandmisest tingitud valet kehahoidu mitte
märgata, võivad koeral hakata küüned murduma või ära tulema, esmalt ühel jalal,
siis teisel. Küünte vigastused erinevad aga SLO-st tingitud vigastustest – küüs
ise ei ole haiguslikult muutunud.
Selliste vigastuste vältimiseks peaks piiravate rakmete
asemel kasutama koeral hoopis õige suurusega Y-kujulisi trakse.
Lonke taga ei pruugi alati olla ortopeediline probleem – ka liiga pikad küüned võivad panna koera lonkama, sest liikumine on valulik. Foto: Canva
Sümmeetrilise lupoidse onühhodüstroofiaga avaneb küüs nagu autokapott – küüneplaat tõuseb üles. Foto: yourvetwantsyoutoknow.com/slo
Regulaarne hooldus aitab probleeme varakult märgata
Küünte eest hoolitsemine ei ole pelgalt kosmeetiline toiming – see on oluline osa koera tervise jälgimisest ja heaolu tagamisest.
- Lõika küüsi regulaarselt, iga 2–4 nädala järel.
- Kontrolli küüsi alati pärast pikki jalutuskäike või jooksu karmil pinnasel – eriti suurematel tõugudel.
- Kui küüned muutuvad hapraks või ebanormaalselt pehmeks, pöördu veterinaari poole – tegemist võib olla ainevahetus- või hormonaalse häirega.
- Hoia käpad puhtad ja kuivad, niiske keskkond soodustab pärmseente ja bakterite vohamist.