Maailmatasemel leonbergerid kogunesid Leonbergis

IULH Winner Gelios Leo vom Zarendorf. Foto: Verena Mester

Suur rõõm on jagada oma pöörast reisikogemust Saksamaale, leonbergeri tõu sünnilinna, kirjutab Maria Lint (kennel Nevaeh Mishka).

Septembri viimasel nädalavahetusel toimus seal aasta üks suuremaid leonbergerite erinäitusi, kust naasime koju peavõitudega (ULH Internationalen Union für Leonberger Hunde, Leonberger World Championship, Clubsiegerschau 2022).

Olen juba pikalt unistanud pikemast näitusereisist Prantsusmaale ja Saksamaale. Septembris toimuvad nendes riikides kõige suuremad ja mainekamad leonbergerite erinäitused. Kahjuks tänavu me Prantsusmaale ei jõudnud, Saksamaa näituse aga võtsin tõsiselt plaani. Näituse toimumise ajaks olid kaks koera ilusas näitusevormis ja täiskarvas. Tavaliselt kipub olema nii, et näituseid planeerides otsustavad koerad kohe enda ilusa kasuka maha visata.

Näitusele registreerimise viimane päev oli 11. september ja nii saigi viimasel hetkel koerad näitusele kirja pandud. Lisaks oma kahele koerale – Mägi (Magia Leo vom Zarendorf) ja Rollo (Gelios Leo vom Zarendorf) – võtsin kaasa ka Eesti sõberkennelis kasvava kutsika Lotte (Vitkennel Grace Nevaeh). Kolm koera on juba korralik seltskond selliseks pikaks ja oluliseks reisiks. Peatselt sain kätte kinnituskirjad, ostsin autole katuseboksi, broneerisin hotelli ja hakkasin kärmelt asju sättima.

Algselt plaanisime Saksamaale sõita koos abikaasaga, kuid viimasel hetkel selgus, et tema kohustused ei võimalda töölt nii pikalt eemal olla. See oli minu jaoks tõsine mõtlemiskoht: kas loobuda reisist või võtta üksinda ette 2000 kilomeetri pikkune teekond Leonbergi. Mõeldud-tehtud. Räägitakse, et eesti naine on sitke ja tubli. On jah.

Broneerisin endale StenaLine’i praamipiletid suunal Liepaja-Travemünde. Kuna öine autosõit kolme koeraga Eestist Saksamaale tundus mulle raske ja väsitav, siis otsustasin praami kasuks. Rahaliselt ja ajaliselt ei olnud nendel kahel suurt erinevust. Kajutis oli kolme koeraga väga mõnus. Saime puhata, korralikult välja magada, süüa kolm korda päevas ning koerad said oma hädasid teha laevatekil kindlaks määratud kohas. Kogu laevapersonal oli väga lahke ja leplik meie suure ning karvase seltskonna suhtes. Kajutist autotekile minekul oli meil eelisjärjekord ning autosse saatis uhke eskort personali poolt.

Laevalt maha sõites ootas meid ees kaheksatunnine autosõit Leonbergi. Kuna olin ennetavalt varunud aega ja startisin päeva varem, siis sõit mööda Saksamaa kiirteid oli puhas lust! Aega oli palju, kütusepaak täis ja päikesepaisteline ilm saatis meid terve tee. Tegime koertega peatusi ilusates lossiparkides, et ennast sirutada ja ilma nautida.

Kuigi otsustasin pika teekonna võtta ette üksi, pidin siiski leidma abilise, kes aitab mind Leonbergis kohapeal koertega. Kolme suure koera ettevalmistus ja esitlemine on suur töö ning ringide kattuvuse korral ei saa ma olla mitmes kohas korraga. Nii võtsin ühendust Anett Maria Reinasega. Anett on Eesti händler, kes just suundus ülikooliõpingutele Amsterdami. Kuigi Amsterdam on kuue tunni kaugusel Leonbergist, oli Anett nõus appi tulema ja nii lennutasingi vapra eesti tüdruku päev enne näitust Saksamaale.

Minu väljavalitud hotell 2050 asus Rutesheimi linnas, mis on 15 minuti autosõidu kaugusel Leonbergist. Kohale jõudes sõitsin kõigepealt läbi tee näituseplatsile, et oleks teada, mis meid näitusepäeva hommikul ees ootab. Olin hotellivalikuga väga rahul. Meie tuba oli avar ja kolmel suurel koeral oli ruumi mõnusalt logeleda. Hotelli valides proovin alati leida sobiva, lähtudes eelkõige koerte heaolust. Tuba peab olema avar, põrand mitte libe ega ka kaetud vaibaga. Eelistan tuba esimesel korrusel, kuhu on kerge ligi pääseda, ning hotelli ümbruses peaks olema piisavalt rohealasid, kus koertega jalutamas käia.

Laupäeval toimus IULH (Internationalen Union für Leonberger Hunde) korraldatud Leonberger World Championship ja pühapäeval „Clubsiegerschau 2022“. Need on ühed arvukamad leonbergerite erinäitused, kus võib näha 200 leonbergerit rohkem kui 20 riigist. Võrdluseks võin tuua, et suurtel „Maailma võitja“ ja „Euroopa võitja“ näitustel osaleb vaid paarkümmend koera, viimasel ajal veelgi vähem, mis on väga kurvastav.

Saksamaal olid kohal Euroopa parimate kennelite esindajad ning konkurents oli tohutu. Häid koeri oli tõesti palju. Sellise osalejate arvuga on võit peaaegu võimatu ja seetõttu eriti oluline. Hoolikalt valitud spetsialistidest kohtunikud pakkusid hindamise jälgimisel palju põnevust. Juba ainuüksi nende hinnangu saamine on omaette reisieesmärk ja pääs põhiringi omaette suur saavutus.

Aasta suurimaks leonbergerite erinäituseks sai koeri ette valmistatud hiliste öötundideni ning koos päikesega ärkasime ka meie, et neljajalgsetele sõpradele veel viimane lihv anda. Väga palju korralduslikku informatsiooni eelnevalt ei jagatud, mistõttu ei osanud me esmakordsete külastajatena midagi oodata – läheme kohale ja vaatame.

Mulle meeldis väga näituse hindamissüsteem. Peakohtunik valis esmalt enda ringist neli parimat koera, kes päeva lõpus pannakse suures ringis kohtadele. Iga klassi nelja parimat koera saavad kõik osalejad näha lõpuringis. See väga põnev ja ilus vaatemäng. Tõu ja vastassoo parimad valitakse koos kolleegidega. Kollegiaalne hindamine lõpuringis on minu meelest väga õige formaat nii tähtsate ja märkimisväärsete näituste puhul.

Sellistel suurtel erinäitustel on väga eriline õhkkond – pidulik ja sõbralik. Ka näitusekoht oli väga ilus. Sellised näitused on sündmused, kus taaskohtuda vanade sõpradega, suhelda uute tuttavatega, korraldada piknikke, tähistada võite ning nautida lihtsalt võimalust näha samaaegselt palju erinevaid ja ilusaid koeri. Ei saa isegi öelda, et need tegevused on midagi erilist, mida mujal teha ei saaks. Aga millegipärast, ja see on kindlasti korraldajate suur teene, on need näitused nii mõnusad ja rõõmsad. Neil on hing ja traditsioon. Kindlasti soovitan kõigil näituseinimestel külastada oma tõu suurimaid erinäituseid, sest see on täiesti teistsugune kogemus ja tunne.

Meie tulemused mõlemal näitusepäeval olid sellised, millest ei julgenud unistadagi! Oleme väga uhked, et Saksamaa erinäituse hinnatuim leonberger elab Eestis. Rollo (Gelios Leo vom Zarendorf) oli mõlemal päeval avaklassi võitja ja parim isane leonberger. Laupäeval lõpetas Rollo päeva vastassoo parimana ja pühapäevasel klubinäitusel suutis ta meid veelgi üllatada ning lõpetas päeva tõu parimana. Lisaks eelmainitule oli laupäevasel IULH näitusel „Leonberger World Championship“ Rollo näituse parim liikuja. Aitäh, Rollo, selliste emotsioonide pakkumise eest, minu tõeline südamekoer!

Minu teine koer Mägi (Magia Leo vom Zarendorf) tegi samuti tublid esinemised, saades pühapäevasel päeval üle 30 emase avaklassi koera seast suurepärase hinde. Kutsikas Lotte oli meie pundi teine suur üllataja. Temast aga räägib lähemalt händler Anett, kes tema eest nädalavahetusel hoolt kandis.

Meenutan seda näitust sooja südame ja heade mõtetega. Tagasisõit koju oli väsitav, aga pakkus rahulolu, kogu pingutus oli seda väärt. Ka koerad olid suurepärased reisikaaslased ning koostöö nendega oli ja on puhas rõõm! Müts maha kõigi osalejate ees, kes võtsid ette selle reisi. See on unustamatu kogemus.

Eriline tänu minu kallile abikaasale ja ämmale, kes hoolitsesid terve see aeg kodus laste ja teiste koerte ning kasside eest. Samuti südamest tänu kohapealsele tugirühmale. Suurteks abistajateks olid Rollo kasvataja ja kogu Zarendorfi professionaalne tiim. Samuti meie imeilusa vastase emase Family Gold Leon Ezhnika tiim, kes jagas meiega seda kogemust mõlemal päeval, saavutades laupäeval tõu parima ja pühapäeval vastassoo parima tiitli. Leonbergis olid ka teisi eestlasi, kelle tuge ja soojust ei saa mainimata jätta. Marju Ellikule suurim tänu selle usalduse eest ja et oled kasvatanud nii tubli, ilusa ja julge leoplika Lotte.

Suur tänu andekale händlerile Anett Maria Reinasele, kes esitles kutsikat Lottet väga professionaalselt, samas jättes koeralapsele mängurõõmu toimunust. Anetti kogemus maailmatasemel koertenäituselt oli kohapeal muljetavaldav.

Suur tänu austatud kohtunikele, et nad valisid Rollo ja Lotte nii paljude ilusate koerte hulgast. Carla Dusseldorp, Beatrix Klein, Olli Kokkonen, Daniel Krebes, Willi Güllix, Wolfgang Mayer, Yvonne Natterer, Angelika Szynkarek – aitäh!

Rollo on treenitud ja esitletud minu poolt ning hooldatud Crown Royale Eesti toodetega.

Anett Maria Reinas:

Laupäeval oli emaseid kutsikaid kokku üheksa ja pühapäeval lausa üksteist. Kaheksakuuse Lottega kohtusin eelmisel päeval ning leidsime kiiresti ühise keele. Ringis valiti välja neli kutsikat, keda oodati lõppvõistlustele. Laupäeval saime aga kohe aru, et Lotte saavutab kas esimese või teise koha, sest kohtunik kutsus meid ja Rootsist kohale tulnud konkurendi isiklikult lõppvõistlustele. Olime siiski juba õnnelikud, et nelja hulka valituks osutusime. Lisaks sai Lotte parima liikuja võistlusele kutse, mis oli tore üllatus. Lõppvõistlustel kuulutati emaste kutsikaklassi võitjaks meie Lotte ja ta oli IULH Young Promise.

Tõu parima kutsika tiitlit välja ei antud, nii isane kui ka emane said esimest poodiumikohta jagada. Meele tegi eriti rõõmsaks, et nii emane kui ka isane (Vanitza Jetro omanik Tarmo Rõõm) kutsikas olid mõlemad Eestis elavad koerad!

Pühapäevane päev hakkas meil päris kaootiliselt – magasime sisse, startisime hilja, näitusekingad ununesid hotelli, täpselt enne ringi läks kleidi lukk katki ja oli tunne, et kõigi meie kolme koera ringid jooksevad kokku. Oleksime peaaegu ka kutsikate ringi maha maganud, aga õnneks jõudsime sinna napilt. Kutsikaid hindas värskelt atesteeritud kohtunik, mistõttu võttis ta endale aega ning tegi väga põhjalikku tööd. Seetõttu aga kestis üheteistkümne kutsika hindamine pea kaks tundi, mis oli kutsika jaoks päris väsitav. Meil oli aga rõõm saada jällegi kutse lõppvõistlustele ning seal saavutada taas esimene koht.

Leonbergis veedetud nädalavahetus õpetas palju. Kohale olid tulnud Euroopa prominentsemad kasvatajad ning oli põnev jälgida, kuidas nad oma koeri ette valmistavad ja esitlevad. Kõrva taha sai pandud nii mõnigi uus händlinguvõte ja grooming’u-nipp.

 Lotte (VitKennel Grace Nevaeh) omanik Marju Ellik, kennel Angelically:

On ääretult tänuväärne, et meil leidub selliseid hakkajaid ja toredaid koerasõpru, kes on alati abiks nii nõu kui ka jõuga, kui kiire eluviisi tõttu vahel kaugematele näitustele sõita ei saa. Meie vahel on vastastikune usaldus, tänu millele saavad koerad käia ka kaugemates paikades tiitleid kogumas. Niiviisi üheskoos tegutsedes ja üksteist aidates on Eesti koertele kogu maailma teed (näitused) valla! Võtame plaani ka järgmisel aastal oma koertega Leonbergi sõita.

Maria Lint endast:

Kenneli Nevaeh Mishka registreerisin 2020. aastal. Sellele eelnes elukestev armastus koerte ja kõikide teiste loomade vastu. Läbi aegade on mul kodus olnud nii kasse, koeri kui ka rotte, tigusid ja papagoisid.

Tõeline südamesoov ja planeeritud koer oli meie esimene leonberger Hästi 2012. aastal. Olin sel hetkel värske ema ja teise lapse ootel. Alguses ei olnud plaanis koeraga näituseid väisata, ent Eesti erinäitustel käisime siiski. Suurem pühendumus koeranduse vastu tekkis alles viis aastat hiljem. 

Hästiga tegelesime neli aastat pilootprojektides Eesti Abi- ja Teraapiakoerte Ühingus ning olime Lastehaigla neuroloogia osakonna ametlik külastuskoera tiim. See oli põnev ja väga hariv aeg, mis avas mu silmad koerandusmaailmale täiesti teisest küljest.

2017. aasta sügisel ja talvel liitusid meie perega leonbergerid Mishka, täisnimega Nevaeh Mishka Natka du Triskel de Stemidor (Prantsusmaalt), ja Rollo (Venemaalt). Mägi, täisnimega Magia Leo vom Zarendorf (Venemaalt), liitus meiega 2020. aastal.

2021. aastal sündis Naveah Mishka esimene pesakond leonbergeri kutsikaid, kellest enamik jäid Eestisse elama. Teise pesakonnaga oli juba kogemusi ja julgust kõvasti rohkem ning mõni kutsikas liikus ka kaugemale Euroopasse. Tänaseks olen ennast harinud erinevatel koolitustel nii toitumise, liikumise, kasvatamise, hoolduse kui ka tervise vallas, jätkan seda aktiivselt ka edaspidi. Samuti olen saanud teadmisi kasvatajatelt, händleritelt ja groomer’itelt. Pideva õppimise ja harimise käigus olen omandanud vajalikke oskusi ja teadmisi, mille toel saan aidata ja suunata oma kasvandike omanikke. Olen hobikasvataja väikses kodukennelis ja koerad on meie täisväärtuslikud pereliikmed, kes saavad meiega pidevalt veeta aega kodus, väljasõitudel ja vabal ajal.

Maria ja teraapiakoer Hästi. Foto: Maarja Tali erakogu