Foto: Getty Images
Kui sobiv kutsikas või koer leitakse mõnest välisriigist, tuleb kindlasti arvestada, et sellega kaasneb veidi rohkem asjaajamist. Üks asi on koera Eestisse toomine, millega kaasnevad arvestatavad kulud, teine aga teadmised selle kohta, milliseid dokumente kasvatajalt küsida ja oodata.
Üks esimesi küsimusi, mida kasvatajalt tuleks küsida – kas koeral on olemas FCI tõutunnistus.
Maailmas ning ka lähiriikides ja Eestis tegutseb mitmeid alternatiivseid organisatsioone nagu näiteks IKU (International Kennel Union) ja UCI (Union Cynologie International). Oluline on teada, et nende klubide registreeringuga koeri FCI süsteemis tõukoerteks ei peeta. Ühtlasi tähendab see, et nad ei saa osaleda ühelgi FCI egiidi all toimuval üritusel, näitusel või võistlusel, neid ei kanta EKLi registrisse ja neid ei saa kasutada aretuses.
FCI tõutunnistusel on kirjas järgmine info:
– Koera ametlik nimi
– Tõug
– Värv
– Registreerimisnumber
– Sünnikuupäev
– Sugu
– Kiibi number
– Kasvataja nimi
– Vähemalt 3 põlvkonna esivanemate info nende nimede, registrinumbrite ja enamasti ka tiitlitega
Kui oled veendunud, et kutsikal või koeral on olemas FCI registreering, uuri, milline registreerimistunnistus talle kaasa antakse.
Osades riikides on kasutusel nn kutsikakaardid ehk esmased registreerimistunnistused, mida saab hiljem tõutunnistuseks ümber vahetada koera sünnimaal. Kutsikakaardiga koer saab üldjuhul osaleda vaid kaardi väljastanud maal korraldatavatel ametlikel kennelüritustel. Seega tuleks kutsika müüjaga kokku leppida ka Export Pedigree saamise võimaluses. Üldjuhul lisanduvad kutsika hinnale siis ka Export Pedigree väljastamisega seotud kulud.
Kõige mõistlikum on küsida kasvatajalt kohe Export Pedigree’d. Export pedigree’d väljastatakse kõikides FCI riikides, selle alusel saab koera kanda teise FCI liikmesorganisatsiooni tõuraamatusse. See on sageli koera uuel kodumaal ametlike terviseuuringute tegemise ja/või koera aretuses kasutamise eeltingimuseks.
Export Pedigree’d saab vastava riigi kennelliidust taotleda ka ise, see võib aga rohkem aega võtta.
Export Pedigree puhul tuleb kindlasti veenduda, et dokumendil on olemas sõna „export“.
On olnud juhuseid, kus koera ostjale saadetakse registrijärgse maa siseriiklik tõutunnistus.
Teiseks tuleb kontrollida, et saadud dokumendil on kindlasti FCI ametlik logo.
EKLi on jõudnud ka mõned Export Pedigree’d, mis kannavad IKU või mõne muu alternatiivse organisatsiooni logo. Nende alusel ei ole võimalik koera Eesti tõuregistrisse kanda.
EKLi büroos on väga paljude riikide Export Pedigree blanketi näidised paberkandjal ja ka failidena, sealhulgas ka FCI süsteemi mitte kuulutavate riikide omad.
Export Pedigree võib riigiti väga erinev välja näha ja seepärast tasub seda dokumanti väga hoolega uurida.
Veendumaks Export Pedigree ehtsuses, võib sellest ka pildi teha ja saata EKLi büroosse kinnituse saamiseks.
Kui ehtsus on kinnitatud, saab koera EKLi tõuregistrisse kanda. Selleks tuleb allkirjastatud avaldus, vajadusel ka ostu-müügi leping Export Pedigree toimetada füüsilisel kujul EKLi büroosse – Export Pedigree peale märgitakse Eesti registrinumber, mida digitaalselt lisada ei saa. Dokumendid võib saata ka posti teel, soovitavalt tähitud kirjaga.
Koera Eesti registrisse kandmise tasu praegused hinnad on EKLi liikmetele 20 eurot ja mitte liikmetele 30 eurot.
Kande teostame kuni 15 tööpäeva jooksul.
Hea teada: dokumendid, mille välismaalt ostetud kutsika või koeraga kaasa peab saama
Riigiti on see erinev, kuid kindlasti peab uus omanik kasvatajalt saama järgmised dokumendid:
– veterinaarpass, milles on kirjas koera kiibi number ja eakohane vaktsineering
– korrektselt allkirjastatud ostu-müügileping
– enamasti ka kasvatusjuhend
Sõltuvalt kutsika/koera vanusest ei pruugi uus omanik kohe kätte saada tõutunnistuse originaali, kuna see on vajalik Export Pedigree vormistamiseks.
Soovitavalt annab kasvataja sellisel juhul kaasa koopia siseriiklikust tõutunnistusest, mille alusel on võimalik uues koduriigis näitustele registreeruda.
Kasulikud lingid:
EST registrisse kandmine
