Pumi tore välimus ja lõbus iseloom ei jäta kedagi tõsiseks. Foto: Joel Kuhlmann
Tekst: Margit Toovere
Mõmmiliku välimuse, naljakate kõrvade ja rõõmsa loomuga pumi hüüdnimi kodumaal Ungaris on „bohóc“ – kloun. Lõbusa väljanägemise all on aga tugev, kartmatu ja ettevõtlik karjakoer.
Madjarite maalt on lisaks võimsale komondorile pärit ka kolm väiksemat, toreda nime ja sama toreda välimusega karjakoera: pumi, puli ja mudi. Esimesest neist seekord pikemalt kirjutamegi.
„Pumit iseloomustab tasakaal kiire taibu, tundlikkuse ja tugeva töötahte vahel. Ta on suure õppimisvõimega väga intelligentne, uudishimulik ja elav koer. Karjakoerana on tal tugev kaitse-, kuulekus- ja karjatamisinstinkt,“ iseloomustab tõugu pikaaegne pumikasvataja, kenneli Felálló-Fülű omanik Joel Kuhlmann.
„Väga arukas, aga iseloomuga koer. Tuleks austada tema isemõtlemisvõimet ja mitte allutada teda lõputute käskude ja keeldudega. Just siis saab temast asendamatu kaaslane, kes on õnnelik ning teeb õnnelikuks ka need, kes on tema kõrval,“ lisab Signe Lumi, kelle talus aitab lambaid-kitsi karjatada seitsmeaastane pumi Ahti.
„Pumidel on imeline iseloom. Nad on õrnad ja hellad, kuid samas vilkad ja uskumatult taibukad. Naljatan tihti, et pumi on koera, kassi ja ahvi hübriid: kaval, leidlik, tark ja huumorimeelega. Pole teist sellist tõugu maailmas, mis ühendaks karukoera välimuse, lambakoera iseloomu ja terjeri energia!“ on tõust vaimustuses ka Olga, kelle kassidele ja kääbusšnautserile tuli kolm aastat tagasi seltsiks just pumi. Olga nägi pumisid esimest korda Soomes koertenäitusel. „Nägin naist väikese koeraga, kellel olid nii naljakad kõrvad, et ta nägi välja nagu pisike koaala.“ Kui ta oma kääbussnautserile sarnase temperamendi, aga teistsuguse võluga kaaslast hakkas otsima, meenusid just need kõrvad. Ja nii jõudis tema koju Jumi.
Naljatan tihti, et pumi on koera, kassi ja ahvi hübriid: kaval, leidlik, tark ja huumorimeelega.
Pumi on tõesti ainulaadse välimusega – paksu lokkis karva, naljakate poolpüstiste kõrvade ja selja kohal korgitserina keerduva sabaga. Värvuselt võib ta olla must, hall, kollakaspruun (fako) või valge. Olga, kelle kodus on ka trimmitav tõug, kiidab pumi karvahoolduse lihtsust: „Pumid ei vaheta karva, karv vajab ainult aeg-ajalt läbi kammimist ja enne näitust kerget lõikamist.“ Pumi karval pole tema sõnul ka spetsiifilist lõhna — isegi märjalt mitte! Karv kuivab kiiresti ja mustus variseb iseenesest maha.
Väike hiireke muutus karupojaks
Pumidega toimuvad kasvades imelised muutused!
Pisikesest, peaaegu mustast “hiirekesest” sai aastaga elegantne hõbedane karupoeg. Jumi kasvas, sai tiheda lokkis karva ja omandas väärika terashalli tooni.
Mida kauem ma selle väikese “tšeburaškaga” koos olen, seda enam ma temasse kiindun.
Olga Akimova
Valvekoerale omaselt võõrastega ettevaatlik
Joel Kuhlmanni sõnul sobib pumi temperament hästi karjatamiseks ja kariloomade kaitsmiseks. Intelligentne ja tundlik, ei ole pumi loomult agressiivne. Võõraste suhtes on ta aga loomu poolest üsna ettevaatlik, jälgides neid esialgu kaugelt ja analüüsides võõra inimese käitumist, enne kui endale läheneda lubab. Ta on suurepärane valvekoer!
Signe ütleb, et pumi oskab küll kuri olla, kuid ei hammusta. Kui vaja, on ta südikas, kuid samal ajal ettevaatlik – võõrad hoiab ta koer oma valvsa pilgu all, kuid ohutus kauguses.
„Ta on alati valvas: hüppab akna juurde, kui midagi kahtlast kuuleb, kontrollib olukorda ja naaseb siis teki alla — tõeline väike turvamees. Jah, tõugu peetakse häälekaks. Võrreldes šnautseritega nad tõesti hauguvad sagedamini, kuid kõik sõltub olukorrast,“ nimetab ka Olga pumit tõeliseks valvuriks.
Teiste koertega saab pumi Kuhlmanni sõnul üldiselt hästi läbi, kuid tema käitumine sõltub sotsialiseerimisest, teise koera temperamendist ja keskkonnast. Karjakoera loomus muudab ta valvsaks ja mõnikord veidi territoriaalseks, kuid ta ei otsi tingimata konflikte. Arusaamatuste vältimiseks võiks aktiivse ja mängulise pumi kohtumisel teise koeraga – eriti suurema või vähem tasakaaluka iseloomuga tõu puhul – siiski silma peal hoida.
Samas leiab kääbusšnautsereid kasvatav Olga oma kogemuse põhjal, et pumid sobivad suurepäraselt teiste lemmikloomadega: „Nad aitavad kutsikaid kasvatada ja on ideaalsed perekoerad.“
Kallistuste järjekorras alati esimene
Pumiomanike sõnul peab see südamlik ja tundlik mõmmik kõige kallimaks oma peret – ta tahab saada osa pere elust, mitte olla kõrvaltvaataja. „Ülihea kaaslane, tõeline kambajõmm igas olukorras. Väsimatu seltsiline, kui vaja, siis lohutab, kui vaja kutsub mängule, oskab oma peaga mõelda, kuid austab reegleid,“ ütleb Sirje.
„Need koerad ei vaja erilisi truuduseõpetusi — nad sünnivad inimesekesksena. Kõige tähtsamad nende elus on peremees ja tema pere. Meie koerad ei tülitse, aga pumi „nihutab“ alati konkurendi õrnalt eemale, kui on aeg kallistusteks,“ räägib Olga.
Ka pumikasvataja sõnul on tegu seltskondliku tõuga, kes kiindub oma lähedastesse: „Pumi ei ole koer, keda võiks pikaks ajaks üksi jätta – ta eelistab olla pereelu keskmes, osaleda tegevustes ja olla omanike lähedal, see tagab talle heaolu ja emotsionaalse stabiilsuse.“
Pumi sobib aktiivsele omanikule, kes suudab energiast pakatavale koerale piisavalt liikumist pakkuda. Fotod: Joel Kuhlmann, Olga Akimova, Wikimedia Commons
Energiline loomus vajab liikumist ja ajutööd
Pumi energiline ja uudishimulik loomus nõuab omanikuks aktiivset perekonda, kes suudab pakkuda talle piisavalt liikumist ja vaimset stimulatsiooni. Korterieluga suudab elav koer kohaneda, kui talle tagatakse regulaarsed pikad jalutuskäigud ja intellektuaalsed mängud. Võta ta kaasa jooksuringile või loodusesse jalutama, ja ta püsib sinu äraolekul kodus rahulikuna. Igavleval või alastimuleeritud pumil võib aga tekkida ärevus või destruktiivne käitumine, hoiatab Kuhlmann.
Pumi jumaldab lapsi ning lapsed pumit, sest ta on alati valmis mängima ja on nendega leebe ja hooliv. Karjakoerana võib ta mõnikord ilmutada karjatavat käitumist — näiteks näpistada lapsi õrnalt kannast või riietest. Seetõttu vajab ta koolitust, et õppida oma energiat ja karjatamisinstinkte paremini kontrollima. Konfliktide vältimiseks on oluline õpetada ka lapsi koera austama, teda mitte ehmatama ning tema vajadusi või väsimuse märke ära tundma.
Kompaktsed mõõtmed teevad pumist ka ideaalse reisikaaslase. „Jumi armastab autosõite, saadab mind rõõmuga asjatoimetustel ja on õnnelik lihtsalt minu kõrval olles,“ kommentaarib Olga. „Pumi on ka väga hea auto valvekoer. Kui te ära olete, istub ta juhiistmel ja jälgib inimeste ja loomade liikumist, jäädes rahulikuks. Ta suudab peeglite abil isegi sõiduki tagaosa jälgida!“ jagab Kuhlmann oma kogemust pumiga reisimisest.
Koolita leebelt, aga järjepidevalt
Pumi on väga hea õpivõimega ka täiskasvanuna, oskab Signe Jumi näitel öelda. Õppimist võtab ta mänguna, kuid ei talu pikalt sama asja kordamist. „Tundub, nagu ütleks ta: tean küll, mis sa tahad, aga tean ka seda, mida mina tahan.“
Intelligentne ja iseseisev pumi vajab kindlat, kuid õrna ja lugupidavat koolitust, et tema kangekaelsust ja oma peaga mõtlemist kontrolli all hoida. „Pumi ei ole loomupäraselt domineeriv koer, kuid tal on elav temperament ja tugev iseloom, mida tuleb järjepideva treeninguga suunata. Tajudes piiride puudumist, kipub ta ennast kehtestama ning võib muutuda kangekaelseks ja sõnakuulmatuks. Omaniku jaoks on oluline võtta selge juhiroll, kasutamata seejuures karmi lähenemist,“ selgitab Kuhlmann.
Kangekaelse pumi koolitamiseks on tema sõnul kõige tõhusamad meetodid kannatlikkus, järjepidevus ja positiivne kinnistamine. Sama kinnitab ka Olga Akimova: „Ilma õige kasvatuseta võivad pumid muutuda kangekaelseks või liiga lärmakaks, seega on tähelepanu ja järjepidevus suhtluses väga olulised.“
Kiire sportkoer või hell teraapiakoer
Elav loomus ja kiire õppimisvõime teeb pumist suurepärase sportkoera, intelligentsus, tundlikkus ja südamlikkus aga ka tõhusa teraapiakoera.
Loomupäraselt sportlikule pumile sobivad mitmed koeraspordialad, näiteks agility, frisbee, kuulekus, koerakross, samuti lammaste karjatamine ja ninatöö. Need tegevused stimuleerivad tal nii vaimset kui füüsilist väledust ja tööinstinkte, tugevdades samal ajal sidet omanikuga.
Seltskondliku loomuga ja inimkontakti armastav tõug sobib vastava koolituse korral ka suurepäraselt teraapiakoeraks. Kannatliku ja kogenud omaniku käe all võib pumist saada väärtuslik kaaslane nii abivajavatele lastele kui ka haiglates ja hooldekodudes, leiab Kuhlmann – ta suudab pakkuda rõõmu ja lohutust, samuti ergutada füüsilisele aktiivsusele või teraapilistele tegevustele. „Pumi krussis karv, naljakad kõrvad, mängurõõm ja ilmekad silmad on tõeliseks plussiks!“ leiab tõu kogenud kasvataja.
„Pumi on väga südamlik koer, kes on oma omanikega lähedane ja armastab olla pereliikmete seltskonnas. Voodi jagamine võib seda sidet veelgi tugevdada, aga elav pumi peab õppima austama peremehe puhkeaega, mitte olema liiga pealetükkiv,“ ütleb pumikenneli Felálló-Fülű omanik Joel Kuhlmann.
Populaarne valge värv on aretuses mittesoovitatav
Üldiselt on pumi terve, ilma spetsiifiliste geneetiliste probleemideta tõug. Aeg-ajalt võib siiski esineda pärilikke haigusi nagu puusaliigese düsplaasia, Legg-Calvé-Perthesi tõbi, progresseeruv võrkkesta atroofia, katarakt, düskineesia, patella luksatsioon või degeneratiivne müelopaatia. Seetõttu ei soovitata Kuhlmanni sõnul kasutada aretuses valget värvi koeri – seda värvi pumidel on suurem tõenäosus kanda pärilikke haigusi. Eelistatud värv on must, ka täiskasvanuna halli värvi pumid sünnivad mustana.
Mõnikord võib ette tulla ka naha tundlikkust või allergiaid. Tõu kasvataja soovitab olla ettevaatlik paljude kirbu- ja puugikaelarihmade ning täpplahustega.
Armastus esimesest silmapilgust ja igaveseks
Mõmmiku olemisega kloun võidab kiirelt omanike südame. „Ta on nagu väike radar, kes püüab kinni iga meeleolu ja olukorra muutuse, et kohe olemas olla, kui omanik vajab. Mitte miski ei jää märkamata,“ kiidab pumiomanik Signe.
„Me armusime sellesse tõugu! Ma ei uskunud, et keegi võiks pärast šnautsereid nii südamesse pugeda,“ on pumist vaimustuses ka Olga, kellel enne Jumit oli kodus kääbusšnautser. “Pumi – see on rõõm, valvsus, tarkus, hellus ja lõbus pöörasus ühes kehas.“
Pumi – see on rõõm, valvsus, tarkus, hellus ja lõbus pöörasus ühes kehas.
Kuidas isepäisest pumist sõnakuulelik kaaslane kasvatada
Sotsialiseerimisel, järjepidevusel, stimulatsioonil ja austusel põhineva koolitusega saab pumist lojaalne, mänguline ja leebe perekoer.
Varajane sotsialiseerimine. Pumi kutsikas peaks juba väga noorelt kokku puutuma erinevate keskkondade, olukordade ja inimestega (eriti lastega), et kasvada seltskondlikuks ja võõrastes olukordades enesekindlaks koeraks.
Järjepidev ja kannatlik õpetamine. Intelligentne ja kohati iseseisev pumi vajab järjepidevat, kuid samas kannatlikku ja leebet õpetamist. Tuleb seada selged piirid, eriti koera instinktiivse karjatamiskäitumise (nt laste näksimise või karjatamise) kontrollimiseks. Pumi peab reegleid mõistma, kuid neid õpetades ei tohi kunagi karm olla.
Füüsiline ja vaimne stimulatsioon. Pumi on väga aktiivne ning vajab palju liikumist ja mõttetööd. Maandage tema energiat näiteks agilityharjutuste, puslemängude või muu füüsilise tegevusega – nii väldite igavusest põhjustatud sõnakuulmatust.
Positiivne kinnistamine. Kasutage preemiaid (peamiselt paitamist ja julgustamist; maiused olgu boonus), et motiveerida koera soovitatud käitumist omaks võtma. Pumi reageerib eriti hästi julgustusele ja kiitusele.
Koostöö koeratreeneriga. Vajadusel konsulteerige tõugu tundva professionaaliga, kes oskab valida pumi temperamendile sobivaid meetodeid ja aitab koera käitumist järjepidevalt ja tõhusalt suunata.
Allikas: Joel Kuhlmann, kennel Felálló-Fülű