Rahvusvahelisi sertifikaate on Eesti näitustel jagatud juba 31 aastat

1991. aastal korraldatud võistlustel said osalejad auhinnaks ka selliseid toredaid koerakesi. Kaader filmist „Inimene ja koduloom”/ERR 

Tekst Margit Toovere, fotod Juho Talvitie/ajakiri Koer 

Kolm aastat peale asutamist, septembris 1992 sai Eesti Kennelliidust Rahvusvahelise Künoloogilise Föderatsiooni FCI vaatlejaliige. Juba järgmisel aastal sai EKL õiguse korraldada esimesed rahvusvahelised näitused. 

Eesti Kennelliidu tunnustamist kommenteeris toonane EKL-i büroo juhataja Heiki Venta: „Oleme jõudnud kaugemale kui ükski teine suurimpeeriumi osa. See tunnustus lisab tohutut kaalu meie näitustele ning tõstab huvi nendel osalemise vastu.“ Samas ei tohi unustada, et meil ei sobi enam „aevastada ilma kätt suu ette asetamata“, lisas ta.

FCI-ga liitumisel võeti Eestis kasutusele ka rahvusvaheline tõugude jaotus kümnesse rühma. Seni oli meil tõud jaotatud kaheksasse rühma: špitsilaadsed, ajukoerad, linnukoerad, teenistuskoerad, terjerid, hurdad, seltsikoerad ja kääbuskoerad.

Maikuus jagatigi esmakordselt  Eesti Võitja tiitleid ja CACIB-eid. Ajakirja Koer 1993. aasta 3. numbris kirjutas näituse toimkonna esimees Harri Timusk: „Meeldiv on tõdeda, et EKL-i poolt korraldatu on õnnestunud.“ Näitusel osales ligi 2000 koera kokku 199 tõust, ligi pooled neist väljastpoolt Eestit. Enamik kohtunikke oli Rootsist, hindamas oli aga ka kuus Eesti kohtunikku. Et sellise mastaabiga koertenäitused olid Eestis veel uudsed, käis Tallinna lauluväljakul koeri vaatamas üle 9000 huvilise.

Eesti tiitlinäitus meelitas kohale palju põhjanaabreid, osalejaid oli aga ka Poolast, Taanist, Lätist, Venemaalt ja mujalt. Näituse kauneimaks koeraks valitigi tookord Soomest pärit inglise springerspanjel Hightide’s Amanda. Best in Show-l jagati toona viis poodiumikohta, nii jõudsid sinna veel karmikarvaline foksterjer, dalmaatsiakoer, saluki ja pipar-sool šnautser. Šnautser oli ka ainus Eestist pärit rühmavõitja. Tiitlivõitjaid oli Eesti koerte hulgas siiski rohkem – 34.

Augustis toimunud teisel CACIB-näitusel oli tõuge veidi vähem, 186. Ka siis hõivasid enamik poodiumikohti Soome koerad eesotsas näituse kauneimaks valitud whippetiga Autumn Terra Bella I’m Redee. Eesti koerad said parimate hulka kutsikate, veteranide ja kasvatajate võistlusel, särasid näiteks kennelite Skandyline, Oshanameh’s ja Marland kasvandikud. 

Esimese Eestis toimunud rahvusvahelise koertenäituse kataloog.
1993. aasta augustis toimunud rahvusvahelise koertenäituse esimesel päeval valis kohtunik Marit Sunde kasvatajaklassidest teisele kohale Eesti kenneli Skandyline pikakarvalised collied. Vasakult esimene kasvataja Dina Korna koeraga Lucky Star (Scandyline) Silver American Tiger, tema järel Ilze Labdzere ja Lucky Star (Scandyline) Black Sensation, Karel Soika ja Lucky Star (Scandyline) Silver Extragirl ning viimasena Viatcheslav Tokarev ja Vesimiehen Ratzia
Näituse teise päev kauneim kutsikas, dobermann Marland Cel-Hallmark, omanik U. Merru.
Best in Show võitis teisel rahvusvahelisel näitusel augustis 1993 Soomest pärit whippet.

Et internet, koduleht, e-post ja online olid toona asjad, millest unistadagi ei osatud, tuli käsitsi kirjutatud registreerimisblankett ise Kennelliidu büroosse viia või saata tigupostiga. Büroo töötajad pidid saabunud tuhanded ümbrikud avama ja koerte andmed käsitsi sisse toksima. Kui praegu oleme harjunud, et registreerimine lõppeb vaid loetud päevad enne näitust, siis toona kulus ettevalmistuste peale tublisti rohkem aega – näitusele registreerimine lõppes kuu aega varem.

Järgmisel aastal oli Eestis võimalik koeral CACIB võita juba neljal näitusel – lisaks EKLile said rahvusvahelise näituse korraldamise õiguse ka Tallinna Koerakasvatajate Klubi ja Pärnu Piirkondlik Koerakasvatajate Klubi.