Kirjutas: Tiina Toomet
Toimetas: Lemmi Kann
Fotod: Canva.com
Eestimaa suvi on ettearvamatu – kuumad perioodid vahelduvad jahedatega kiiresti ja korduvalt. Koeromanik peab selleks kõigeks valmis olema. Kas teadsid, et koerad võivad saada lisaks kuumarabandusele ka päikesepõletuse? Kuidas kaitsta oma lemmikut nii ühe kui ka teise eest, selgitab loomaarst Tiina Toomet.
Kuumarabandus – mis see on ja kuidas tekib
Kuumarabandus koeral on eluohtlik seisund, mis tekib, kui koera kehatemperatuur tõuseb üle 40-41 kraadi. Kuumarabanduse korral ei ole kehatemperatuuri tõus tingitud põletikulisest reaktsioonist ega palavikust, vaid tasakaalu kadumisest soojuse tekke ja selle hajumise vahel.
Kuumarabandus võib tekkida mitmete väliste mõjurite tagajärjel – näiteks väga palav ilm, õhu liikumise puudumine, suletud palav ruum jne, aga ka koerast endast tulenevate faktorite tagajärjel – näiteks koera lühikoonulisus, ülekaal, südamehaigus jne.
Koera organismis on olemas mehhanismid, mis ülekuumenemisega ja selle kahjulike mõjudega võitlevad. Organism püüab hoida kehatemperatuuri koerale liigiomaselt 37-39 kraadi juures, kõrvalekalded sellest põhjustavad organismi kohese reageerimise ja jahutussüsteemi sisselülitamise.
Koer ei saa end inimese kombel higistades jahutada. Tema olulisim jahutusvahend on ninaõõne limaskest. Hingates või hingeldades tekib tugev õhuvool ninaõõnes, see jahutab limaskesta ja seeläbi kogu koera. Kuuma ilmaga, kui õhk on väga palav, on see aga üsna kesine jahutusmeetod. Naha pindmised veresooned laienevad, et jahutada organitesse laialiminevat verd ja see omakorda organeid. Tekib tugev janu. Juurdepääs jahedale veele võib olukorda mõneks ajaks stabiliseerida.
Kui kuumusega kaasneb ka vedelikupuudus, muutub koera seisund kiiresti raskeks.
Eluohtlik seisund
Sealt edasi võib juba täheldada kiirenenud südamerütmi, et soodustada vedeliku liikumist kehas, ilavoolu, nõrkust, igemete kuivust, iiveldust ja oksendamist. Kui temperatuur läheneb 40-41 kraadile, tekivad juba närvisüsteemi funktsioneerimise häired (krambid).
Kuumarabanduse puhul on märgatud sarnaseid tunnuseid sepsisega (üldine veremürgistus). Tekib üldine põletikureaktsioon, millele lisanduvad vereringe-endoteeli kahjustused. Selle tagajärjel tekib DIK – dissemineeritud intravaskulaarne koagulatsioon ehk fibriinikaotussündroom, vere hüübimissüsteemi aktiveerumise häire, mille tagajärjel kulutatakse ära vere hüübimistegurid. Tagajärgedeks on sepsis, organsüsteemide kahjustused ja lõpuks ka surm, kui abi ei saabu kiiresti.
Mitte ainult lühikoonuliste probleem
Lühininalistel koertel on ninaõõne limaskesta pindala märgatavalt väiksem kui pika koonuga koertel, seetõttu on nad kuumarabanduse suhtes ka vastuvõtlikumad. Riskirühma kuuluvad lisaks kutsikad, vanad koerad, ülekaalulised ja haiged, eriti südame- ja/või hingamishaigustega koerad.
Briti teadlased on nimetanud lisaks lühininalistele ohustatud tõugudena veel chow-chow`d, kel esinevat kuumarabandus 16 korda sagedamini kui labradori retriiveril.
Samuti on kuumarabandusele vastuvõtikumad greyhoundid, kuldsed retriiverid ja inglise springer spanjelid. (Incidence and risk factors for heat-related illness (heatstroke) in UK dogs under primary veterinary care in 2016; Emily J.Hall, Anne J. Carter & Dan G. O’Neill; Scientific Reports volume 10, Article number: 9128 (2020); https://www.nature.com/articles/s41598-020-66015-8)
Karvututel ja lühikarvalistel päikesepõletuse oht
Karvutud koerad võivad saada lisaks kuumarabandusele ka päikesepõletuse, eriti kui viibivad päikese käes keskpäeval. Heledad koerad on päikese suhtes tundlikumad kui tumeda nahaga koerad. Kergesti saavad päikesepõletuse nina, kõrvad, huulte ümbrus ja kõhualune, kui näiteks koer lebab selili.
Kaitseks päikese eest võib kasutada päikesekaitsetooteid või riideid. Kindlasti tuleb silmas pidada, et koerad võivad end lakkuda ja inimestele mõeldud tooted võivad alla neelates ohtlikud. Näiteks päevituskreemides olev tsinkoksiid on koertele allaneelatuna mürgine. Tuleks eelistada spetsiaalselt koertele välja töötatud hooldustooteid ja võimalusel takistada koeral end lakkumast. Päikesepõletuse saanud koht on valus ja ebamugav ning tekitab koeral vajaduse seda kohta lakkuda, mis võib lõpuks tekitada veel suurema nahaärrituse. Korduv päikesepõletus tekitab aga juba eelsoodumuse nahavähi tekkeks. Kõike seda arvesse võttes võiks koera päikese kätte viimist võimalusel vältida.
Päikesepõletus pole ainult karvutute koerte probleem – lühikeseks pügatud karvaga koertel on samuti oht saada päikesepõletus.
Jahutusvest ei ole imerohi
Kõige lihtsam meetod koera jahutamiseks on kõhu- ja kaenlaaluse ning kõrvade taguse ja kaelapiirkonna sage kastmine jaheda veega. Jahutamiseks võib kasutada ka märga rätikut ümber kaela ja kõhu või panna koerale märg t-särk selga.
Poodides on müügil erinevaid koera jahutamiseks mõeldud tooted.
Jahutusvestid töötavad meetodil, mis aitab hoida koera keha ümber jahedat õhku kas aurustumise või külmade geelpakkide kaudu. Jahutusvestid on üsna efektiivsed, aga neile ei maksa liialt loota.
Jahutusvest ei ole imerohi kuumarabanduse ennetamiseks ega kuumarabanduse raviks. Koeraomanik peab arvestama, et kui vesi on aurustunud või geel oma töö teinud, pole vestist enam kasu ja koeral hakkab jälle palav.
Geelvestid jahutavad sõltuvalt mudelist ja keskkonna temperatuurist 1,5 – 4 tundi.
Pikk karv kaitseb teatud piirini kuumuse eest
Pikakarvalise koera paks kasukas toimib esialgu nagu kõrbeelaniku paks vammus – see kaitseb keha liigse kuumuse eest. Teisisõnu – ei lase kuumust ligi. See on ka põhjus, miks ei peaks uisapäisa lühikeseks pügama pikakarvalist koera, kelle puhul pole tõupõhine pügamine või trimmimine ette nähtud – sellega kaob pika karva kuuma eest kaitsev efet. Kui aga tegemist on vett armastava koeraga, kes ujub palju ja omanikul pole aega teda iga kord kuivatada, võib pügamine ära hoida märja ekseemi teket.
Mitte ainult lühikoonuliste probleem
Lühininalistel koertel on ninaõõne limaskesta pindala märgatavalt väiksem kui pika koonuga koertel, seetõttu on nad kuumarabanduse suhtes ka vastuvõtlikumad. Riskirühma kuuluvad lisaks kutsikad, vanad koerad, ülekaalulised ja haiged, eriti südame- ja/või hingamishaigustega koerad.
Briti teadlased on nimetanud lisaks lühininalistele ohustatud tõugudena veel chow-chow`d, kel esinevat kuumarabandus 16 korda sagedamini kui labradori retriiveril.
Jahutav sall või kaelarihm suudab kuigivõrd jahutada lühikarvalist koera, aga suure kuumuse korral ja pikakarvalisel koeral jääb nende jahutav efekt ilmselt napiks, kuid on ikkagi parem kui mitte midagi.
Jahutavad mänguasjad kuuluvad minu meelest pigem meelelahutuse alla, kui et neist kuumuse korral abi on. Aga lõbusaks vahelduseks palaval suvepäeval kuluvad ära küll.
Niisiis – jahutusvest või vähemalt matt võiks olla küll kaasas, kui on minnakse koos koertega matkama, väljasõidule või koertenäitusele.
Koertenäitused
Koertenäitustel on oma ajakava ja tihti tuleb seal veeta terve pikk päev, sõltumata ilmast.
Kuumal päev tuleks kasutusele võtta kõik võimalikud moodused, mida näitusetingimustes kasutada saab: valida näitusetelgi või -puuri jaoks varjuline koht, hankida portatiivse jahutussüsteemi või vähemalt patareidega töötava ventilaatori, sest juba sellest, et õhk liigub, on kasu. Kindlasti võiks kasutada jahutavat matti, kui juhtub, et jahutusrätiku või -vesti kasutamine pole näitusefrisuuri tõttu hea valik.
Näitustel võib ka mõnest jahutavast mänguasjast (nt. külmunud konserviga täidetud kong) kasu olla. Koerale võiks pakkuda võimalikult sagedasti juua ja/või jääkuubikuid närida. Jääkuubikute asemel võib kasutada külmutatud puljongikuubikuid. Puljong tuleks aga ise keeta, mitte teha poes müüdavast kuubikust, sest neist tehtav puljong tuleb liiga soolane ja on ebasobivalt maitsestatud.
Väga oluline on, et kuuma ilmaga ei tohi koera hetkekski järelevalveta jätta – ülekuumenemine ja kuumarabandus tekivad väga kiiresti ning vajavad siis ka kiiret reageerimist.
Hoidke oma lemmikutel silm peal!
