Töötada näitustel, kus osaleb ligi 15 000 koera ning näha kõrvalt sellise mastaabiga ürituste masinavärki, on väärt kogemus.
Tekst Margit Toovere, fotod erakogu, Soome Kennelliit
Nii mõnigi eestlane, kes augusti algul oma koeraga Maailma Võitjal ringi jookseb, võib seal kohata tuttavat nägu ja kuulda emakeelt – juba vähemalt kaheteistkümnendat aastat läheb osa meie ringikorraldajaid tööle Soome suurimatele koeraüritustele: detsembrikuistele Võitja-näitustele ja tänavu teist korda ka Maailma Võitjale.
Septembris 2013 viskas Facebook mulle ette Evelyn Joonase üleskutse: kallid Eesti ringikorraldajad, tulge appi! Olin just värskelt saanud atesteeritud ringikorraldajaks, eriti kedagi veel ei tundnud ja polnud kunagi Soomes näitustel käinud. Aga soome keelt oskasin, nii võtsin julguse kokku ja panin ennast kirja. Suurepärane kogemus julgustas tööle minema ka järgmisel aastal. Ja paljudel järgmistel. Ainsana jäi vahele 2020, kui Messari näitused koroona tõttu ära jäid.
„Sellest on kujunenud omaette tore traditsioon – käia iga aasta detsembris Helsingis tööl, nautida jõulumeeleolus linna ning veeta toredalt aega teiste Eesti ringikorraldajatega. Esimest korda sattusin sinna läbi teiste Eesti ringikorraldajate, kes kutsusid kaasa tööle ja julgustasid võimalusest kinni haarama,“ rääkis Karlis Hallik, kes samuti on Helsingis töötanud kõigil detsembrikuistel näitustel alates 2013. aastast ning ka 2014. aasta Maailma Võitjal.
Tore seltskond ja super korraldus
Alguse sai see traditsioon enamike Eesti ringikorraldajate jaoks tosin aastat tagasi, kui toona Soome Kennelliidu näitusetoimkonnas kaasa löönud Evelyn eestlasi appi kutsus. „Meil nappis omi ringitöötajaid ja te tulete lähedalt,“ kommenteeris toonast otsust Eestist abi paluda praegu Soome suurnäituste korraldust juhtiv Tuula Laitinen. Mõned meie ringitöötajad on põhjanaabritel abiks käinud kauemgi: „Umbes 15 aastat tagasi vist… Evelin Joonase korra rääkis, et on selline võimalus ja siis sai mindud,“ rääkis Külli Ragel oma esimesest Messari-kogemusest.
Mis meid Soome näitustele tõmbab? Ennekõike tore seltskond ja näituste suurepärane korraldus. Väga õpetlik on kõrvalt näha, kuidas töötab sedavõrd suure mastaabiga ürituse masinavärk – see kogemus tuleb kasuks just neile, kes ka ise näitusi korraldavad. „Nende näitused on olnud stabiilselt head,“ kiidab Karlis. „Soomlased on alati olnud meist veidi eespool, mis puudutab koertenäituste korraldamist ja tehnoloogia poolt. Nende eeliseks on muidugi suuremad ruumid ning parem finantsiline olukord.“ „See on vaheldus talvisele tavarutiinile,“ lisab Külli.
Külli 2014. aastal Helsingis toimunud Maailma Võitja näitusel ringi korraldamas.
Soome suurnäitustel on osalejatele lisaks alati ka ohtralt pealtvaatajaid, 2024. aasta detsembri näitustel käis näiteks kokku 28 000 inimest.
Ringides töötame enamasti paaris Soome ringikorraldajaga. Kommenteerides koostööd, ütleb enamik eestlasi, et põhjanaabrid on asjalikud ja nendega on lihtne suhelda. Tõsi, mentaliteedis võib olla erinevusi – kui meil on kombeks jälgida, et ring ikka ajakavas püsiks, siis soomlased võtavad tihtipeale asja rahulikult ega kiirusta kuhugi.
Lendavad diplomid ja puuduv ringipaariline
Nagu ikka, juhtub ringis ka väikesi viperusi, mis kauemaks meelde jäävad. „Eelmine maailmanäitus jääb eluks ajaks meelde. Kõik oli peenelt korraldatud – igale koerale oli ette nähtud diplom ja märk. Diplomid olid trükitud kvaliteetsele libedale paberile ja paigutatud ilusatesse kaustadesse. Ühel hetkel tegi üks eksponent sabaga hoogsa liigutuse ning kogu diplomite kuhi paiskus ringi laiali,“ meenutas Jelena. „Diplomite järjekord läks lootusetult sassi. Avastasime, et diplomitel polnud tõugu ega katalooginumbrit, ainult koera ja omaniku nimi. Ring jäi seisma ja kõik, kes selle ääres viibisid, hakkasid usinalt diplomeid kokku korjama. Iga osaleja sai oma diplomi kohe kätte. Nii sai “kriisiolukord” üsna kiiresti lahendatud. Seekord loodan diplomeid paremini hoiustada – neid tehakse kindlasti jälle.“
Karlis on põhjanaabrite näitusetoimkonnal eriti heas kirjas – mitte igaüks ei suuda kogu ringi tööd üksi vedada, aga tema sai sellega hakkama 2014. aasta Maailma Võitjal. „Kell oli saanud 10 ja ring pidi tööd alustama, kuid minu kaastöötajat ei olnud välja ilmunud. Näituse infost uurides anti teada, et nad püüavad otsida asenduse ja saata kellegi kiiremas korras appi. Meil aga polnud aega raisata ning kohtunik soovis hindamisega peale hakata. Siis ei jäänudki muud üle, kui täitsin kahte ülesannet paralleelselt: kutsusin koeri ringi, kirjutasin kirjeldusi, jagasin välja rosetid ja täitsin tulemuste lehed. Asendustöötaja ilmus välja mõned tunnid hiljem, kuid meil oli kohtunikuga nii hea koostöö, et suutsime isegi püsida ajas ja kaastöötajat polnudki tegelikult vaja. Hommikul oli küll hirm suur, et kas ja kuidas hakkama saame, sest tegu on ikkagi väga tähtsa näitusega ning suure vastutusega, kuid päev möödus väga tegusalt ning kogemus oli väga tore ning jääb kindlasti pikaks ajaks meelde.“
Suurim pluss – arvutid ringis
Üks Soome näituste suurimaid plusse on arvutite kasutamine ringis. Meie Külliga oleme eestlastest ainsad, kes töötavad Soomes ringis korraldajatena, ja meie elu on tahvelarvuti juba aastaid palju lihtsamaks teinud. Programm näitab, kes tuleb ringi ja kellele millist rosetti pakkuda võid ning koera tulemused lähevad kohe avalikuks.
Juba mõned aastad naudivad online-sisestust ka kirjutajad. „Arvuti kasutamine ringis on ikka väga hea,“ kiidab Jelena Vendelin. Kirjelduse saab palju kiiremini tehtud kui käsitsi, pole vaja kuhugi mingeid ristikesi teha, tulemusi kirjutada ega pabereid rebida. Paar aasta tagasi esimest korda kirjeldusi arvutis sisestanud Jelena sõnul oli kohe hea kõrvalt vaadata, kuidas teised veel paberitega vehkisid.
Samas rõhutavad Soome näitusekorraldajad alati, et võrguühenduse katkemisel näitus seisma jääda ei tohi – siis tuleb vahepeal ikka paber ja pastakas appi võtta ja ringi tööd vanal heal moel jätkata.
Tahvelarvuti on Soomes ringikorraldaja töövahend olnud juba kümmekond aastat. Veel paar aastat tagasi täitsid eestlastest ringisekretärid hoolega paberkirjeldusi, nüüd on ka nemad arvutile üle läinud.
Tahvelarvuti peaks lähitulevikus kasutusele tulema ka Eesti näitustel, nii kulub Soomes käinutel sealne kogemus kindlasti marjaks ära.
Soome Kennelliidu näitusetoimkond on Eesti ringikorraldajatega väga rahul. „Olete uskumatult head ja toredad. Teete oma tööd alati hästi, ei kurda millegi üle ega esita lisanõudmisi või erisoove“ kiidab Tuula Laitinen. „Hea meelega võtame teid tööle.“
