Oska märgata oma koera vajadusi ja ole olemas, kui ta sind vajab – nii tekib teil turvaline kiindumussuhe ja koera käitumisprobleemide risk on väiksem.
Toimetaja Margit Toovere
Üha enam tunnistatakse koera ja omaniku vahelise kiindumussuhte sarnasust inimlapse ja vanema vahelise sidemega. Vähem teadvustatakse aga seda, et lapse kiindumusstiil kujuneb tavaliselt vastusena vanemlikule hoolitsemisstiilile – seega võib eeldada, et ka koera kiindumusstiili kujunemisel mängib olulist rolli viis, kuidas omanik tema eest hoolitseb.
Suurbritannia Lincolni ülikooli loomade käitumise, tunnetuse ja heaolu teadusrühma teadlased Luciana Santos de Assis, Barbara Georgetti, Oliver Burman, Thomas W. Pike ja Daniel Simon Mills uurisid omanike hoolitsemisstiili seoseid koerte käitumisprobleemidega, keskendudes vanemlikele hoolitsemisstiilidele, mis lastel kujundavad nelja tüüpi kiindumussuhteid: turvaline, ärev, vältiv ja kaootiline.
Ajakirjas Applied Animal Behaviour Science avaldatud uuringus kirjutavad teadlased, et koeraomanike hoolitsemisstiil kui võimalik koerte kiindumusstiili kujundaja on teaduskirjanduses suuresti tähelepanuta jäetud. Seetõttu oli nende esmane eesmärk töötada välja küsimustik, mille abil koeraomanike hoolitsemisstiile kiindumusteooria alusel klassifitseerida. Teiseks sooviti uurida, kas omanike hoolitsemisstiilid suudavad ennustada, millistel koertel võib esineda käitumisprobleeme. Uuringu hüpoteesiks oli, et käitumisprobleemidega koertel on ebaturvalise hoolitsemisstiiliga omanikud.
Koera ja omaniku kiindumussuhe: neli hoolitsemisstiili
Turvaline: paindlik hool – omanik on osavõtlik, usaldusväärne, kättesaadav ja toetav ning naudib suhet oma koeraga.
Ebaturvaline – vältiv: minimalistlik või distantseeruv hool – omanik hoiab füüsilist või emotsionaalset distantsi, alavääristab kiindumusvajadusi, rõhutab looma iseseisvust või usaldab looma kellegi teise hoolde; võib pidada autoritaarset kasvatust vajalikuks.
Ebaturvaline – ärev: liialdatud, kuid ebakindel hool – omanik hoiab koera pidevalt enda läheduses ja sekkub looma iseseisvusesse (näiteks uurimiskäitumisse, eriti siis, kui loom on temast eemal).
Ebaturvaline – kaootiline: ebapiisav või häiritud hool – omanik loobub aeg-ajalt ja ebajärjekindlalt kaitsjana tegutsemisest, võib käituda hooletult, hirmutavalt või väärkohtlevalt. Sageli tajub end võimetuna looma eest hoolt kandma, eriti stressiolukordades, ning võib kogeda frustratsiooni.
Küsimustik omaniku hoolitsemisstiili hindamiseks
Teadlased töötasid välja küsimustiku, mille abil saab hinnata omanike käitumist oma koera suhtes ning klassifitseerida hoolitsemisstiile. Veebiküsitlusele vastas 982 koeraomanikku, kellest 781 vastused võeti uuringus arvesse. Analüüsis võrreldi koeraomanikke, kelle lemmikutel ei olnud käitumisprobleeme, nendega, kelle koerad kannatasid erinevate probleemide all.
Lisaks hoolitsemisstiilile arvestati ka omaniku ja koera sugu, koera päritolu (nt varjupaigast või kasvatajalt), võimalikku tervislikku seisundit, treeningutes osalemist ning seda, kui kaua oli koer olnud omaniku juures – sest uutes suhetes ei pruugi kiindumusside veel kujunenud olla.
Käitumisprobleemide alusel jagati koerad kuude rühma: ilma probleemideta, ainult üksindusahistusega, ainult hirmukäitumisega, ainult agressiivsusega, muude probleemidega (nt korduvkäitumine) ning rohkem kui ühe probleemiga.
Omanikelt küsiti, kuivõrd nad nõustuvad erinevate väidetega, mis viitavad nende hoolitsemisstiilile. Näiteks:
- Turvaline hoolitsemine:
„Ma märkan, kui mu koer vajab abi.“
„Ma järgin alati loomaarsti juhiseid oma koera tervise osas.“ - Vältiv hoolitsemine:
„Ma ei arva, et on vaja sageli oma koeraga mängida.“
„Ma ärritun, kui mu koer otsib tähelepanu ajal, kui olen hõivatud“ - Ärev hoolitsemine:
„Ma muretsen oma koera pärast alati liiga palju.“
„Mu koer magab alati koos minuga.“ - Kaootiline hoolitsemine:
„Ma karjun oma koera peale, kui ta midagi valesti teeb.“
„Mõnikord tahan oma koera lüüa, kui ta mind ärritab.“
„Ma ei suuda mõista, mida mu koer vajab.“
Vastuseid hinnati seitsmepallisel skaalal, kus 1 tähendas „ei nõustu üldse“ ja 7 „nõustun täielikult“.
Tulemused: ebaturvaline hoolitsemine ennustab probleeme
Uuring näitas, et omanike kõrge skoor ebaturvalise hoolitsemisstiili skaalal oli seotud teatud tüüpi käitumisprobleemidega koertel. Näiteks:
- Kaootiline hoolitsemine ennustas üksindusahistust või mitut käitumisprobleemi.
- Vältiv hoolitsemine oli seotud hirmukäitumisega.
- Kaootiline ja vältiv hoolitsemine koos suurendasid agressiivsusprobleemide tõenäosust.
Vältiva hoolitsemisstiiliga omanikel oli suurem risk omada koeri, kellel esines hirmu ja agressiivsust – see võib viidata sellele, et koerad ei tunne end omaniku juures turvaliselt ega oska stressiga toime tulla. Ebapiisav emotsionaalne kontakt võib vähendada koera eneseregulatsioonivõimet ja suurendada stressist tingitud käitumisprobleemide riski.
Teadlased märgivad, et mõju võib olla ka kahepoolne – näiteks võib agressiivse koera pidamisega kaasnev frustratsioon kujundada omaniku käitumist kaootilisemaks. Seega ei mõjuta ainult hoolitsemisstiil koera käitumist, vaid ka vastupidi – koera probleemne käitumine võib muuta omaniku suhtumist ja käitumist.
Uus tööriist: Lincoln Owner Caregiving Questionnaire
Briti teadlaste uuringu tulemusena töötati välja usaldusväärne hindamisvahend – Lincoln Owner Caregiving Questionnaire, mis võimaldab hinnata omaniku hoolitsemisstiili ja selle mõju koera heaolule. Küsimustik on lühike ja hõlpsasti täidetav ning keskendub inimese käitumisele hooldajana.
Teadlaste sõnul tuleb rohkem tähelepanu pöörata sellele, kuidas omaniku käitumine kujundab koera kiindumusstiili, mitte käsitleda kiindumust kui ainult koerast sõltuvat, kaasasündinud omadust. Uuring rõhutab, et koera heaolu ja tugeva inimsuhte aluseks on järjepidev, toetav ja usaldusväärne käitumine. Kui omaniku hoolitsemisstiil on olnud ebaturvaline, tuleks püüelda parema, usalduslikuma suhte suunas.
Tutvu Lincolni ülikooli teadlaste uuringuga SIIN.
