Healoomuline nahakasvaja koera kõrvalestal. Foto: /Wikimedia Commons
Vahel on kasvaja kergesti äratuntav, teisel juhul mitte, kirjutavad loomaarstid Tiina Toomet ja Sirli Rajas raamatus „Kui koer …“. Millised on levinumad kasvajad koertel ja milliste sümptomite korral tuleks kohe kliinikusse pöörduda? Teeme ülevaate raamatu kasvajatest rääkivast peatükist.
Sõlmeke või suurem muna koera nahal või nahaaluses koes võib olla ka lihtsalt vistrik või punn. Kui see punn aga kasvab, muudab värvi või hakkab nõretama, tuleks kindlasti minna arstile. Eriti tõsiselt tuleks suhtuda ka uudismoodustistesse piimanäärmete ja päraku piirkonnas ning kohe reageerida, kui tunnete koeral kaela piirkonnas või lõua all suurenenud tihkendeid.
Paljusid kasvajaid aga välisel vaatlusel ei leiagi, esmased viited võivad olla hoopis isutus, kõhnumine, lonkamine, lümfisõlmede suurenemine, madal veresuhkur või vere kaltsiumitaseme tõus, kirjutavad loomaarstid. Siseorganite kasvajate diagnoosimine on nende sõnul ebamäärase kliinilise pildi tõttu üsna komplitseeritud. Mõni kasvaja leitakse rutiinse ülevaatuse käigus, ilma, et ta oleks loomale üldse veel vaevusi tekitanud. Sageli pole aga mingeid kliinilisi tunnuseid, ka vereproov võib kuni lõpuni normis olla.
Kasvajadiagnoos on alati hirmutav, the Veterinary Cancer Society andmetel on vähk põhjuseks 47 protsendil koerte surmadest. Arenev veterinaarmeditsiin suudab aga ka sellise diagnoosiga koeri aina paremini aidata. Tähtis on, et taipaksite loomaga õigel ajal kliinikusse pöörduda ning arst oskaks kasvaja ära tunda!
Üha enam kasutatakse koertelgi vähi puhul keemiaravi. Ravi planeerimisel tuleb aga lähtuda koera elukvaliteedist – keemiaravi kasutatakse ainult sedavõrd, kuivõrd on võimalik looma olukorda sellel hetkel parandada, näiteks enne operatsiooni kasvaja vähendamiseks või peale operatsiooni selle leviku tõkestamiseks. Mõnda kasvajat, mida lõigata ei saagi (näiteks lümfoom) püütakse keemiaraviga kontrolli all hoida.
Keemiaravi eelduseks on biopsiaga kinnitatud diagnoos, sobiva ravimi olemasolu ja minimaalsed kõrvalnähud, koera elukvaliteet ei tohi ravi ajal halveneda. Loomale vaevarikas ravi ainult tema elupäevade pikendamiseks ei ole eetiline ega näidustatud, leiavad tunnustatud veterinaarid Tiina Toomet ja Sirli Rajas.
Levinumad kasvajad koertel
Nahakasvajad
Igasuguseid uudismoodustisi tuleks veterinaaride sõnul loomaarstile näidata – kahjustatud kohast võetud nahaproovi analüüs näitab, kas tegemist on pahaloomulise nahavähi või millegi muuga. Noortel koertel esinev histioom on raamatu autorite sõnul healoomuline ja kaob mõne aja pärast iseenesest.
Närvisüsteemi kasvajad
Krambid, valu ja käitumishäired – näiteks ootamatu agressiivsus – on tavaliselt sümptomid, millega kliinikusse pöördutakse. Põhjuseks ei pruugi aga automaatselt olla aju- või närvisüsteemi kasvaja, täpse diagnoosi annab magnetresonantsuuring.
Kasvaja vereloomes
Leukeemiat esineb koertel harva. Vere valgelibledest alguse saavat lümfoomi esineb sagedamini lümfisõlmedes, põrnas ja luuüdis. Lümfoomi saab paljudel juhtudel ravimitega hästi kontrolli all hoida.
Luu- ja liigeste kasvajad
Luukoes võib tekkida erinevat liiki kasvajaid ja seda kahjuks ka noortel koertel. Luukasvajad võivad olla healoomulised ja ravile hästi alluvad, aga ka agressiivsed ja juba varases järgus siirdeid andvad. Haigusest annab loomaarstide sõnul märku hiiliv lonkamine – kerge longe muutub aja jooksul tugevamaks ja ilmsemaks. Koera elu saab mõnevõrra pikendada jäseme amputeerimise ja keemiaravida. Igal juhul tuleb ravi planeerimisel mõelda koera heaolule ja teha kõik, et ta ei kannataks valu käes.
Liigestes esineb vähki harva, aga valdavalt on need siis pahaloomulised ja nendega jõutakse veterinaari juurde liiga hilja. Tuleb hoolega jälgida muutusi koera jäsemete kujus ja reageerida igale lonkamisele, mis esmase valuvastase raviga ei kao.
Seedetrakti kasvajad
Esinevad sageli, aga nagu raamatu autorid kirjutavad, pole neid ju näha – koer võibolla oksendab korra nädalas, aga tundub muidu täitsa reibas. Soolekasvajaga kaasnevad küll kaalulangus ja vahelduv kõhulahtisus, sarnased sümptomid on aga väga paljude haiguste korral.
Silmapiirkonna kasvajad
Sagedasemad on laukasvajad, mis on küll healoomulised, tuleks aga kiiresti eemaldada – vastu sarvkesta puutudes põhjustavad need ärritust ja silmapõletikku. Silmasisesed kasvajad on sagedasti pahaloomulised ja nõuavad radikaalset kirurgilist sekkumist, näiteks silmamuna eemaldamist.
Suguelundite kasvajad
Emastel koertel on kõige sagedasemad piimanäärmekasvajad. Kui tunnete piimanäärmes väikest terakest, on aeg minna arsti juurde – mida varem opereerida, seda parem on autorite sõnul prognoos. Kui te uudismoodustist juba silmaga näete, on operatsioon ulatuslikum, ka võivad olla tekkinud siirded. Mis muudab kirurgilise sekkumise küsitavaks. Steriliseerimata emastel koertel võib esineda tupekasvajaid. Harva esinevad emaka- ja munasarjakasvajad on enamasti halvaloomulised.
Isastel koertel esineb kõige rohkem healoomulist eesnäärme suurenemist. Eesnäärme vähkkasvaja puhul on prognoos aga pigem ettevaatlik. Munandikasvajad on enamasti healoomulised, aga ka need tuleks ikkagi eemaldada. Tihti tekib kasvaja peitmunandis.
Suuõõne kasvajad
Enamasti on need healoomulised, kuid probleemiks on loomaarstide sõnul see, et kliinitusse jõutakse nendega liiga hilja – omanik lihtsalt ei märka väiksemaid muutusi koera suus. Operatsioon on sel juhul juba komplitseeritum. Mõnel juhul, näiteks suus esineva melanoomi korral ei ole ravi aga ka varajase avastamise korral edukas.
Südame ja hingamisteede kasvajad
Kopsust leiab enamasti siirdeid teiste elundite kasvatajest, esineb aga ka esmast kopsuvähki. Kasvaja võib olla ka südames või rinnaõõnes. Kliinikusse pöördutakse raamatu autorite sõnul tavaiselt ebatüüpiliste sümptomitega nagu koera väsimus ja langenud koormustaluvus, köha, hingeldus või kõhuõõne vesitõbi.
Tiina Toometi ja Sirli Rajase raamat „Kui koer …“ on kasulik lugemisvara iga koeraomaniku laual. Raamat jagab loomaomanikule juhiseid, et ta oskaks oma koera aidata ja taipaks õigel ajal loomaarsti poole pöörduda.
